Tänapäeva võimalused on ikka vapustavad. Vereproov ütleb sinu kohta rohkem kui tuhat sõna – kas toitud hästi, liigud piisavalt, oled sa suitsetaja, tarbid liigselt alkoholi, kas stressad palju, kas sul on toiduallergiaid jpm. Kui nägin SYNLABi erinevaid vereanalüüsi pakette ja neid sadu näitajaid, siis poleks enam imestanud, kui need ütlevad ära ka su lemmikvärvi ja ema neiupõlvenime, hehe!
SYNLAB on Eesti suurim erakapitalil põhinev üle 20-aastase kogemusega meditsiinilabor, mis ühtlasi kuulub Euroopa suurimasse laboriketti. Aastas tehakse seal ligi 6 miljonit laborianalüüsi, millest valdav enamus tellivad pere- ja eriarstid jm tervishoiuteenuse osutajad. Viimastel aastatel järjest enam pöörduvad inimesed ise otse laborisse, et oma tervisenäitajaid kontrollida, ennetada riske või mõne vaevuse puhul, nt puukborrelioosi, toiduallergia või –talumatuse kahtlus jne.
2017. aasta mais avati aadressil Veerenni 53A Veerenni tervisekeskuses uus SYNLABi labor, mille meediale suunatud avamisele sain ka mina kutse. Kuna mul tol päeval aega polnud, siis minna ei saanud. Küll aga taassündis sellest kirjast minus huvi testida oma verenäitajaid. Toitumisnõustamisel saadame paljusid mure korral verd testima, et leida väsimuse, kurnatuse, peavalude jm tervisehädade põhjustajaid. Kuna mul otseselt pole tervisehädasid seni olnud, pole näinud ka põhjust minna. Tegelikult võiks see olla aga meie igaühe südametunnistusel veenduda oma tervislikus seisundis vähemalt kord aastas, sest ega häda hüüa tulles. Mõeldud – tehtud!
Käisin 20. juuni varahommikul verd andmas. Enne seda peab olema 10-14 h söömata-joomata, mistõttu oli varahommikune aeg mulle ainsana sobilik. Kogu protsessi vältel nõustas ja konsulteeris mind selline tore doktor nagu Meeli Glükmann. Kuna tegelen pea igapäevaselt trenniga, siis sobis mulle kõige paremini tervisesportlase pakett, mis koosneb 12 analüüsist. Selle käigus saad vastused järgnevale:
Et ma pole aga kunagi end varem testinud, otsustasin siis juba ka kõikvõimalikud vajalikud lisanäitajad endale selgeks teha. Seega võtsin ma lisaks veel laktoosi- ja gluteenitalumatuse paketi, rasvhapete paketi ja tellisin lisaks ka oma hormonaalse talitluse analüüsi. Pillid ja kogu see varasem jama menstruaaltsükliga, khmm.
Paljude vereanalüüside tulemuste korrektsus sõltub otseselt sellest, kuidas “käitutakse” enne proovi andmist. Nagu juba mainitud, peab enne vereproovi olema söömata-joomata. Näiteks suhkrut sisaldava toidu söömine ja magusa joogi (sh näiteks suhkruga kohv või tee) joomine enne vere andmist tõstab veres glükoosi taset ja veresuhkru määramine ei anna enam korrektset tulemust. Seega on parim aeg vere andmiseks ajavahemik 8:00-10:00. Enne vere andmist võiks olla vähemalt 1 tund ärkvel olnud. Eelneval päeval võib süüa ja juua nagu tavaliselt, kuid tuleb piirata alkoholi, kohvi ja rasvase toidu tarbimist. Sama päeva hommikul tuleb vältida füüsilist ja emotsionaalset koormust, suitsetamist ja võimalusel ravimite kasutamist.
Ütlen ausalt, et ma olen titest saati olnud nõelatorgetele kümne küünega vastu. Mäletan veel selgelt, kuidas enne kooli astumist ema mind perearsti juurde vereproovi tahtis viia, aga minu liftist välja saamiseks ei aidanud isegi mitte jäätisemäega meelitamine. Ja selline sallimatus süstalde ja vere vastu saadab mind siiamaani. Eks ma saan nüüd selle proovi antud, aga südames ikka taob ja ega kohe pärast torget püsti tõusta ei saa. Vähemalt sain vere antud ja kaua oodatud tulemused on nüüdseks ka käes. Kusjuures enamus sain järgmisel päeval, vaid rasvhapete paketiga läks kauem, sest rakusiseselt uuritakse rasvhappeid, vitamiine ja mineraale SYNLABi kesklaboris Saksamaal.
Tuleb välja, et olen terve nagu purikas! Arst oli lausa imestunud, et mul kõik näitajad nii head on. Ütles kohe, et asi on täiesti toitumises kinni ja minu tulemused peegeldavad mu toitumisharjumusi väga hästi. Liha tarbin harva, kana vähe rohkem, köögivilju iga päev ohtralt, puuvilju ja marju iga päev vähemalt korra, poolfabrikaate üldse mitte, gluteeni pea üldse mitte, joon rohkelt vett, söön kvaliteetseid rasvu, võtan lisaks multivitamiini, D- ja C-vitamiini, oomega-3 õli ja magneesiumi.
Peamised näitajad olid järgmised:
Tahtsin võtta lisaks ka laktoosi- ja gluteenitalumatuse paketti. Ma küll väldin mõlemat oma toitumises, kuid oleks ju hea teada, kas nende vastu esineb talumatust või mitte. Seni pole ma otseselt tahtlikult neid vältinud, kuid näiteks gluteeni mu toidulauale lihtsalt ei satu. Laktoosi aga küll vähe rohkemal määral, sest ma ei tea paremat magustoitu kui Kreeka jogurt… Lisaks naudin vahel ka proteiinitooteid, milles leidub laktoosi ning ega kohv jää joomata, kui kohvikus taimset piima pole.
Gluteenitalumatuse testi ma aga teha ei saanud, sest see eeldab, et oled enne testi tarbinud 2 nädalat ohtralt gluteeni sisaldavaid tooteid. Laktoositalumatuse test on vähe lihtsam. Esmalt võetakse veenist verd, siis peab ära jooma laktoosi lahuse (fuhh, kui rõve see oli!). 20 minuti möödudes võetakse taas verd ja siis juba 40 minuti pärast veel kolmandat korda! Mu veenid olid nii mitmest verevõtust jummala paistes, aga noh, tulemused olid valu väärt!
Tuleb välja, et mul on osaline laktoositalumatus. Seda põhjustab ensüüm laktaasi vähenenud aktiivsus peensooles, mistõttu jääb osa piimasuhkrut ehk laktoosi lõhustamata ja imendumata ning see võib põhjustada kõhuvaevusi (puhitust, rohket gaaside eritumist, kõhukorisemist ja -valu ning kõhulahtisust). Laktaasi abil lagundatakse laktoos soolestikus glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad läbi sooleseina vereringesse. Laktaasi puudulikkuse korral ei lagundata laktoosi täielikult, mille tõttu satub imendumata laktoos peale piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora abil see lagundatakse. Tekkivad gaasid ning happed ärritavad soolestikku ning kutsuvad esile ebamugavustunde. Laktoosi liigtarbimine toob minu puhul esile ka aknet.
Mida ma siis õppisin ja kuidas toitumisega oma keha seisukorda veelgi parandada? Nagu välja tuli, söön ma vägagi eeskujulikult ning kõik ained on kenasti normis. Tõstan oomega-3 rasvhapete osakaalu oma toidus (söön rohkem rasvast kala, pähkleid, seemneid) ning võtan kohusetundlikumalt kalaõli. Kuna mu vitamiin-B12 näitajad olid liiga kõrged, siis vahetan ma oma multivitamiini välja selliste vastu, kes antud vitamiini poleks.
Osalise laktoositalumatuse tõttu ei tasu piimatooteid täiesti välja jätta, sest neist saan ma ka piimhappabaktereid ning hästi imenduvat kaltsiumi. Pealegi just tulekski vähesel määral laktoosi tarbida, sest see hoiab ensüümi töös ning asi ei arene välja täieliku talumatuseni. Küll aga vähendan ma laktoosi tarbimist. Päris topsi Kreeka jogurtit ma kohupiimaga alla enam ei kugista ning püüan eelistada hapendatud piimatooteid.
Kas sina oled teinud vereanalüüsi? Missugused olid tulemused? Kas oled viinud sisse muudatusi ja näinud ka tulemusi? Tšeki ka mu FACEBOOKI AUHINNAMÄNGU, kus võid võita endale TERVISESPORTLASE PAKETI KOOS LABORIARSTI KONSULTATSIOONIGA!
11 Kommentaari
[…] postitust, mil käisin Synlabis vereanalüüsil? Nagu olin kahelnud, ilmnes testi tulemusena, et […]
Minul tuvastati 2 aastat tagasi täielik laktoositalumatus, millega harjumine võtab siiani aega. Kahjuks saadi sellele liiga hilja jällile ja võitlen siiani seedimisprobleemidega, kuigi laktoos on minu toidulaualt kadunud. Kindlasti on tervislik olukord tunduvalt paremaks läinud ja vaevused vähenenud, kuid siiski tihti mõtlen, et miks just sedasi ja et miks seda varem ei avastatud. Tagantjärgi olen ise aru saanud, et minu puhul hakkasid sümptomid ilmuma keskkoolis ehk siis juba 13-14 aastat tagasi. Peale seda kui laktoosi oma toidulaualt kõrvaldasin, siis kaotasin ühe kuuga 8 kg, mis on igati positiive :) Aga muidu tahaks ka seda veretesti teha ja saada teada, milline on mu tervislik seisund hetkel :)
Mind huvitab väga, missugused olid sümptomid?
Tihti peale söömist oli näiteks kõht lahti või siis vaevasid gaasid. Igapäevaseks sõbraks oli mul kõhuvalu. Selle kõhuvalu murega ma pöördusingi lõpuks arsti juurde, kes mind saatis muidugi naistearsti juurde, kes midagi tuvastada mul ei suutnud. Ringiga tagasi perearsti juurde ja siis hakkasid asjad liikuma. Sain saatekirja PERHi ja mul ei olnud vaja tulemusi oodatagi vaid sain kohe ise aru, et see talumatus on täita olemas. Lõpuks arst ka kinnitas seda.
Väga põnev testimine – peaks ka ise ette võtma. Olen kunagi lasknud rasvhappeid mõõta, aga sellestki juba omajagu aega möödas. Testide osas olen ise teinud Steliori toidutalumatuse testi (mis ei ole küll päris nn meditsiiniliselt tõestatud ja eks arstide suhtumine sellesse samuti nii ja naa). Tulemused olid huvitavad, kahtlemata ei võta seda kui “piiblitõde”, sest olen siit sealt lugenud, et talumatused erinevas eluetapis võivad olla muutuvad, vähemalt osa neist. Küll aga usun, et iga organism on tõepoolest erinev ja mingi tõepõhi sellel all on, et on igaühe jaoks leidub neid toiduaineid, mis sobivad vähem ja neid, mis rohkem. Ei ole päris nii, et kõike seedime täpselt ühtmoodi. Mis puudutab piimatooteid, siis selle läbi tuli mul vastuseks, et ei sobi piimavalk üleüldse. Ja see olla üsna aktuaalne, et enamus on teadlikud vaid laktoosist, aga tegelikult samal suurel hulgal esinevat ka piimavalgu enda talumatust. 100% ei ole ma ühtegi testis välja toodud asja välistanud, ka piimatooteid tarbin, aga mõõdukalt (tunnen, et tekitavad seedeprobleeme ja raskustunnet). Selle testi järgi nt mulle veel ei sobivat lõhe, veiseliha, tsitruselised, kohv, kakao.. midagi oli kindlasti veel :) Aga noh, kohvi ma armastan ja ei kavatse niipea loobuda sellest, pigem jälgin enesetunnet ja hetkel ei tunne, et see kuidagi halvasti mõjuks, lihtsalt eelistan taimse piimaga juua. Kas oled mõelnud sellist ise testi teha? Lisaks tahtsin küsida, kas oled kuulnud midagi ka geenitestist kaalu langetamiseks? See siis näitavat geenide põhiselt, millises vahekorras peaksid makrod olema ja milline erinevate eesmärkide puhul kaloraaž peaks olema. Mind ennast see pisut huvitaks, aga ühtegi lähedast ei tea, kes seda teinud oleks ja seega mingit adekvaatset tagasisidet ei ole. Pole küll ülekaalus, aga olen täheldanud seda, et ehkki trackin toitu juba pea aasta (enamus toitu valmistan ise ja karbid alati kaasas), teen intensiivselt trenni, olen konsulteerinud erinevate treenerite-nõustajatega, lasknud kehaanalüüse teha jne jne, siis mulle tundub ikkagi ,et keha adapteerub niivõrd kiiresti ja enamus aega ongi lihtsalt mingi seisak, ei mingeid muutusi – ei visuaalselt, ei mõõtudest, ei kaalult ja ma ei ole pihta saanud siiani, milles asi :) Olen proovinud tõsta, langetada kaloreid jne, lisada kardiot jõutrennile otsa ja isegi siis kui korra tundub ,et saab kaalu liikuma, siis see üsna pea seiskub ja pigem hakkab siis uuesti tõusma. Mulle on öeldud ka seda, et söön ehk ligia palju valku, mida püüdnud ka alla tõmmata, et üleliigne valk pidi ka kehas kuskile niiöelda salvestuma, aga mulle tundub , et asi polegi pigem selles, vaid mingi muu error, aga eks sellepärast oleks vb ka huvitav seda geenivärki teha :)
Oi, kus sai alles pikk kommentaar :D Ma täitsa mõistan sind. Ma olen ka kinni samas kaalumures, kui ma VÄGA rangelt ei jälgi ja ei söö kindlatel kellaaegadel. Samas olen ma rahul oma kehaga ja ei põe sellepärast. Tunnen, et mida vähem ma sellele end pühendan ja mida stressivabam olen, seda kiiremini kaal langeb ka. Järsku ongi pigem ülemõtlemine ja liigne stress?
Tahaks väga geenitesti ka proovida. Veel pole aga. Järsku siiski tulevikus :)
Mis laktoositalumatusesse puutub, siis tegelikult on see vähemal või rohkemal määral kõigil täiskasvanutel ja sõna “talumatus” teeb asja tihti paljude jaoks hirmutavaks. Reaalsus on aga see, et umbes 6.-7. eluaastast hakkab inimesel füsioloogiliselt langema laktaasi tootmine ning seetõttu ei olegi meie organism võimeline seedima nt. tervet liitrit piima korraga, ilma et meil ei tekiks nt kõhupuhitust, samas väikesed lapsed joovad piima hea meelega ning neil ei teki sellest midagi.
Tihti mõeldakse, et miks enam koolilaps nii palju piima ei taha juua, et väiksena jõi pidevalt ja nüüd ei taha või hakkab puhitama, tekivad gaasid jne, see kõik ongi lakaasi produktsiooni langusest. Laktaasi produktsioon võib ajapikku vanemaks saades langeda lausa 80%-90%.
Täielik laktoositalumatuson aga selline seisund, mil laktaasi üldse organism ise ei tooda, sellisel juhul tuleb see täielikult oma toidulaualt kõrvaldada ning hakata otsima põhjust, miks see tekkinud on (võib olla lihtsalt laktaasi puudus, kuid võib olla ka mõni tõsisem soolehaigus, mispärast laktoosist saadud glükoos ja galaktoos ei saa imenduda ning tekitavad vaevusi, sellisel juhul tuleks kindlasti haigust ravima hakata).
Aga nagu postituses kirjaski, ei tohiks laktoosi asjata oma toitudest välja jätta. Nt aitab laktoos kaltsiumil imenduda ning laktoosivabadest toodetest ei suuda inimene omastada nii hästi kaltsiumi kui teistest piimatoodetest, kus on laktoos olemas.
(Kindlasti ei tahtnud selle pika jutuga nüüd targutajana tunduda, aga mõtlesin, et kirjutan veidi selle segase talumatuse jutu lahti, sest ühiskonnas levib väga palju arusaama, et kui natukene on talumatus, siis tuleb see kohe kõrvale heita jne) :)
Mhm, väga õige jutt. Olen ka varem selle kohta uurinud. Küll aga mõeldakse osalise talumatuse all mitte seda, mis kõigil täiskasvanu eas esineb, vaid sellest veel kõvasti madalamat keha võimet laktoosi lagundada. Samas mingil määral selleks vajalikku ensüümi esineb. :)
Ei vasta tõele. Töötan perearstina ja enne kui me oma keskuses laktoosi talumatuse teste tegema hakkasime, tegime esimese kontrolltesti minu peal, sest ma tean, et mul pole mingit laktoosi talumatust. Laktoos lagunes organismis ja veresuhkur tõusis testi ajal kiiresti. Eestlaste hulgas umbes kolmandikul on laktoosi talumatus mingil kujul, aga kolmandik ei ole sugugi “vähemal või rohkemal määral kõigil täiskasvanutel”. Kui teiste riikide artikleid lugeda, siis osades riikides tõesti esineb laktoosi talumatust oluliselt sagedamini kui eestlastel. Põhjus, miks meie inimestel laktaasi aktiivsus täiskasvanueas ei kao, on tõenäoliselt looduslik valik – külmas kliimas annab see ellujäämisel eelise, kui organism on suuteline hea toiteväärtuse ja täisväärtuslike valkudega toitu omastama.
Mul on laktoositalumatus for sure ja nüüd tahaks samuti teha gluteenitesti. Vahepeal lõ nisust seedimine korralikult sassi. Muidu kannatasin hästi ja siis äkki…nii kiiret seedimist nagu mul siis oli, tahaksid vist endale pooled naised :D jätsin siis täielikult gluteeni enda sedelist välja. Umbes 3-4ks kuuks siis. Kuna ma fitnessiga ei tegele, suuremat kaaluprobleemi ka pole, leib maitseb ja üldse ei viitsi poes enam etikette lugeda-, siis olen hakanud jälle nisu tarbima. Esmene asi, mida märkasin, oli kaalulangus. Seedimisega on seekord korras, aga kaal lihtsalt langes veidi, umbes 1 kilo siis. Kui ma tahaksin gluteenitesti teha,, siis piisaks ainult kahest nädalast nisusöömisest peale nii pikka pausi? Minu perearst väitis selle olevat 4-6.
Out of topic küsimus ka. Kas popcorni võib panna tervisliku snäki nimekirja?
Nii mulle öeldi :) 4-6 kui soovid arvatavasti ise koduselt aimu saada, aga vereproovi järgi saab 2 nädalaga ka ilusti aru. Mitte ükski toit pole tegelikult otseselt ebatervislik, kui seda mõõdukalt tarbida ja jälgida kuidas ning mis tingimustes on see toodetud. Popkorn on ju tegelikult mais. Valmista kodus ja on vägagi tervislik snäkk! Müüdakse ka poes kookosõliga popkorni või air-popped popkorni, mis pole kaetud võiga, sadade maitseainete ja ohtra soolaga. ;)