Vee ABC

vesi

Vesi on elu alus. KÔik, mis elus, koosneb vÀhemal vÔi suuremal mÀÀral veest. Meiegi organism koosneb ~65% veest. Söömata vÔime me hakkama saada kuni 3 nÀdalat, kuid veeta mitte rohkem kui nÀdala. Ilmselgelt on vesi meie kehale lausa hÀdavajalik!

Sain hiljuti lugejakirja, kus sooviti postitust vee kohta. Miks seda juua, kui palju, kui tihti, millest ja kuidas? Postituse lÔpuks olete juba palju teadlikumad ning joote vett kulinaga.

vesi

Miks on vesi kasulik?

  • Kehas leiduvad toksilised aineid vĂ€ljutatakse organismist neerude ja pĂ”ie kaudu, mida kĂ”ike rakendab töösse vesi.
  • Vesi aitab kaasa rasvade ainevahetusele, soodustab rakkude uuenemist ja ergutab keha ĂŒleliigsest rasvast vabanema.
  • Rohke vee joomine annab palju lisaenergiat.
  • Rohke vee joomine langetab neerukivide tekkimise riski. Samuti sĂ€ilitab see vereplasma tihedust ja aitab vĂ€ltida kardiovaskulaarsete tĂŒsistuste tekkimist.
  • Piisav vee joomine ennetab vereringehĂ€ireid, liigesepĂ”letikku ja luude hĂ”renemist.
  • Piisav vee joomine aitab vĂ€ltida haigestumist.
  • Mineraalvesi taastab higistamisega kaotsi lĂ€inud mineraalained ja vitamiinid.
  • Enne trenni ja treeningu ajal joomine annab energiat ja vĂ€hendab krampide ja nikastuste tekkimist.
  • Regulaarne vee joomine turgutab aju ja aitab keskenduda.
  • Vee joomine mĂ”jub hĂ€sti ka nahale, sest siis ei ole nahk nii kuiv ja sel on lihtsam vabaneda mĂŒrkidest ja bakteritest. Tulemuseks on tervem ja nooruslikum nahk.
  • Vesi toetab normaalset soolestiku tööd ja aitab vĂ€ltida kĂ”hukinnisust.
  • Vesi on ainus asi, mida me joome/sööme, mis ei sisalda kaloreid. Ilmselgelt lihtsa pĂ”hjusega, et me seda rohkem jooksime!
  • Vesi soodustab hormoonide ja toitainete liikumist, mistĂ”ttu vabanevad ka endorfiinid ja tunned end Ă”nnelikumana.

Kui palju vett tuleks pÀevas juua?

NĂŒĂŒd, mil me teame, miks vesi nii esmatĂ€htis on, teeme selgeks kui palju me keha seda vajab. Selleks teeme selgeks palju meie keha funktsioneerimiseks vett kulutab:

Mitte aktiivse inimese pÀevane veekulu:

  • 1500 ml neerude abil uriinina
  • 500 ml naha kaudu higi ja aurustumisena
  • 300 ml kopsude tegevuse tulemusena
  • 200 ml seedetrakti kaudu

Seega on pÀevas kasulik juua vÀhemalt 2,5 liitrit vett. Kui teed aga intensiivselt trenni, siis mÀrkatavalt rohkemgi.

Kuidas saan aru, kas tarbin pÀeva jooksul piisavalt vett?

Veepuuduse mÔÔtmine on lihtne ja loogiline:

  • Janu. Kui sul on janu, siis su keha kannatab vedelikupuuduse kĂ€es. Piisava ja jĂ€rjepidava vee tarbimise korral ei tohiks sa janune olla.
  • TualetiskĂ€ik. Kas kĂ€id piisavalt WC-s? Tuleb ette pĂ€evi, kus pĂ”is ei kisu sinna poolegi? Ilmselgelt nĂ€eb keha vaeva, et vĂ€hese vedelikukoguse juures tĂ€ielikult funktsioneerida ning neerudele ei jÀÀgi midagi ĂŒle uriiniks töödelda. Keskmine inimene peaks kĂŒlastama potipoissi 4-7 korda pĂ€evas.
  • Suu kuivus. Tunne nagu suus oleks Sahara kĂ”rb? Vee puuduse korral on sĂŒljetegevus hĂ€iritud.
  • NĂ€lg. Kas teadsid, et tihtipeale kui tunned nĂ€lga, on sind tabanud hoopis veepuudus? Enne kui haarad snĂ€ki jĂ€rele, joo klaas vett ja vaata, kas oled veel nĂ€ljane.
  • VĂ€simus ja nĂ”rkus. Su keha aeglustab maha, et sÀÀsta energiat ja seejuures vĂ€hendada vedelikukaotust.
  • Kuiv nahk. Kuiv nahk ja lĂ”henenud huuled on mĂ€rk pikemaajalisest veepuudusest. Selle asemel, et end pidevalt kreemitada, pööra tĂ€helepanu probleemi tekkepĂ”hjusele. Joo piisavalt vett ja vaata, kas see aitab!
  • Piss potis. See vĂ”ib tunduda rĂ”ve, kuid paratamatult nĂ€eme me enne vee peale tĂ”mbamist, mis meist potti jĂ€rele jĂ€i. JĂ€lgi, mis vĂ€rvi su uriin on. Kas see on ĂŒhel pĂ€eval oluliselt tumedam kui teisel? Kui jood vett rohkelt, peaks su uriin olema pea vĂ€rvutu (1-2) vĂ”i helekollane (3). Kui oled suutnud oma pĂ€evast vedelikukadu katta, peaks uriin olema kollane (4). Kui kannatad vedelikupuuduse kĂ€es, siis oleks tegu tumekollase (5-8) uriiniga, kui ĂŒldse selle vĂ€ljutamisele vajadust on.

uriinitest

Veenipid!

  • Piisava vedelikukoguse tagamiseks kehas ei sobi kohv, must tee, alkohol, karastusjoogid ja teised suhkrused vĂ”i vedelikke vĂ€ljutavad joogid.
  • Jaota pĂ€evaks ettenĂ€htud vedelikukogus pĂ€eva peale vĂ”rdseteks osadeks. Suurem osa veest on soovitatav Ă€ra juua enne Ă”htutunde, et tĂ€is pĂ”is su rahulikku und ei rööviks.
  • Hoolitse, et sinu kĂ€eulatuses oleks alati veepudel, et saaksid kogu aeg juua. Kui tunned janu, on organism veepuudust kannatanud juba mĂ”nda aega.
  • Uuringud on nĂ€idanud, et kui pool liitrit vett juuakse 30-40 minutiga, siis tĂ”stab see kaloritepĂ”letamise kiirust kuni 30%. Seega Ă€ra limpsi, vaid joo kiiresti.
  • Enne iga söögikorda on kasulik juua klaas vett, sest see tĂ€idab mao ja vĂ€ldib seda, et sööd korraga liialt palju.
  • Peavalu korral joo enne tableti vĂ”tmist esiteks klaas vett ning oota pisut. Veetustumine on kĂ”ige tavalisem peavalu pĂ”hjus. Vee joomine peaks aitama enamiku peavalude vastu, ka nende, mis esinevad suure vĂ€simuse tĂ”ttu.
  • Alati vĂ”ib olla kĂ”ike liiga palju, nii ka veega! Vett tarbides jĂ€lgi oma enesetunnet, sest magu ei ole vĂ”imeline töötlema liigset vedelikukogust.
  • Ära tarbi maitsevett! Miks harjutada end tarbima midagi magustatut vĂ”i karboniseeritut? See vĂ”ib tekitada vastumeelsust tavalist lauavett juues ning alati ei pruugi maitse- vĂ”i mullivesi kĂ€epĂ€rast olla.
  • Peolauale karastusjoogi ostmise asemel, maitsesta eelneval Ă”htul paar kannu vett kurgi-, sidruni-, laimi- ja/vĂ”i apelsiniviiludega vĂ”i miks mitte mustikate, vaarikate, maasikate vĂ”i muu vĂ€rskete marjadega.
  • VĂ€ldi plastikpudeleid. Plastikpakendite kahjulikkus pole enam mingi uudis. Sellest siia pikemalt kirjutama seega ei hakka, kuid huvi korral leiad internetist selle kohta palju materjali. Kui kraanivesi on kare vĂ”i ei tundu vĂ€ga usaldusvÀÀrne, siis kasuta veepuhastusfiltrit, nĂ€iteks Brita kannu. TĂ€ida kann pĂ€rast iga kasutuskorda, et puhas vesi oleks alati kĂ€ttesaadav.
  • Hoia veepudelit alati kĂ€eulatuses ning vĂ”ta see endaga igale poole kaasa! Investeeri kvaliteetsesse pudelisse, mis oleks kas klaasist vĂ”i BPA-vabast plastikust, millest oleks mugav juua ja mida hea kaasas kanda. Minu roosa pudelike on minuga kaasas ka kĂ”ige lĂŒhematel vĂ€ljaskĂ€ikudel, poodides konades, matkadel ning isegi töö juures. Joo vett iga kord kui su silmad pudelil peatuvad!
  • Ja kĂ”ige lĂ”puks: Alusta ja lĂ”peta oma pĂ€eva klaasi sooja sidruniveega, et taastada kehas vedelikutase ning vĂ€ljutada toksiine!

joo vett

1 Comment


  1. Fatal error: Allowed memory size of 536870912 bytes exhausted (tried to allocate 262144 bytes) in /data01/virt71985/domeenid/www.paljasporgand.ee/htdocs/wp-content/plugins/wp-hummingbird/core/modules/class-module-gravatar.php on line 288

    Fatal error: Allowed memory size of 536870912 bytes exhausted (tried to allocate 262144 bytes) in /data01/virt71985/domeenid/www.paljasporgand.ee/htdocs/wp-includes/load.php on line 679