Vähenda veresuhkru taset praktiliselt kohe!

gi-tabel-toidud

GK… möh? GI… ah? GMO… aa… GTA… ajjaajaa! Päris nii see ei lähe, natuke siiski keerulisem teema. GMO-st ja GTA-st on asi kaugel… kahjuks. Väga põnevad teemad mõlemad, tean, tean.

Kes on elus diabeeti põdenud, sellele on väga selge ka GI ja GK olemus. Põhimõtteliselt, ega see midagi väga keerulist polegi:

veresuhkur-gi-glükeemiline-indeks

GI ehk glükeemiline indeks on numbriline süsteem, mis mõõdab veresuhkru tõusu kiirust pärast toidu tarbimist ning määratleb toiduaineid nende mõju järgi veresuhkrule. Okei, mul on ka tunne nagu oleks tagasi koolipingis anatoomia tunnis. Püüad nagu õpetaja vuristamisele järele jõuda, küll aga jooksevad silme ees veel eileõhtused dõunatsid. Mmmm, dõunats…

sõõrik-donuts

Pff, rasvased mõtted mujale ja harime end veidi diabeedi keeles, et vältida oma veresuhkru liigset kõikumist. Et teada saada, kas toiduaine glükeemiline indeks on madal või kõrge, tavatsetakse seda võrrelda viinamarjasuhkru omaga, kuna see koosneb glükoosist, milleks süsivesikud maos ja peensooles muudetakse. Glükoosi indeks on 100.

GI väärtus on oluline ainult süsivesikuid sisaldavate toodete puhul, kuna rasvad ja valgud veresuhkrut oluliselt ei mõjuta. Mida suurem on number, seda rohkem mõjutab see meie veresuhkrut. Madala GI-ga toiduainete lagunemisaeg on pikem, seega eraldub ka glükoos toidust aeglasemalt ja põhjustab veresuhkrus väiksema tõusu.

Toit

  • <35 GI on madala glükeemilise väärtusega
  • 35-50 GI on keskmise glükeemilise väärtusega
  • >50 GI on kõrge glükeemilise väärtusega

gi-tabel-toidud

On oluline mõista, et GI arvutatakse 50 g süsivesikute kohta toidus. Selle kätte saamiseks tuleb ära süüa aga suurem hulk toitu. Mida väiksem on süsivesikute hulk toidus, seda rohkem on vaja seda 50 g süsivesikute saamiseks tarbida. Aitäh põhikooli matemaatikatunnid, et te lõpuks mu elus kasutegurit mängite.

Võiks arvata, et vähese süsivesikute sisaldusega toitude söömine on madala GI tõttu alati tervislik, kuid tegelikult päris nii see pole. Näiteks pitsa ja friikad (mmm… pitsa ja friikad…) ei mõjuta veresuhkrut väga, kuid rohke rasva ja kalorite hulga tõttu on need siiski vvveits ebatervislikud. Välja arvatud minu tervislik pitsa!

gluteenivaba-pitsa-tervislik-retsept

Kui toidu GI on 25, siis olenemata tarbimise hulgast jääb selle GI-ks ikka 25. Kuid loomulikult suureneb vere suhkrusisaldus seda rohkem, mida enam sa seda toitu mugid. Et asja paremini selgeks teha, siis tuleb mängu meie teine sõber – GK!

GK ehk glükeemiline koormus võtab arvesse, milline mõju on normaalsel toiduportsjonil veresuhkrule ja seejuures insuliini tootmisele. GK arvestab küll glükeemilise indeksiga, kuid sisaldab rohkem infot, kui GI omaette.

Tervislikuks toitumiseks ei pea seetõttu nüüd süsivesikuid vältima, need peavad lihtsalt olema “head süsivesikud”. Head süsivesikud on madala glükeemilise koormusega ehk siis imenduvad aeglaselt ning hoiavad sinu veresuhkru seetõttu stabiilsena ja balansis. See tähendab, et suure tõenäosusega ei vaeva sind energia kõikumine ja langused, mille taastamiseks tunned vajadust süüa “midagi head” või magusat. Dõunats… ihalen vaid oma toorsõõrikute järele, mis on 100% suhkruvabad ja seega täitsa madala GI ja GK-ga!

toor-sõõrikud-tervislik-paljas-porgand

Lihtne võti selle saavutamiseks on valgete toodete vältimine nagu sai, riis, suhkur, enamik kooke ja maiustusi ning isegi valge kartul. Selle asemel söö rohkelt rohelist juurvilja, täisteravilja ja pähkleid-seemneid. Seega sa võid süüa süsivesikuid, võinoh, lausa pead, kuid et hoida GK madalal, peaksid valima süsivesikute vahel (näiteks otsustama madala GI toitude kasuks, mis hoiavad sinu GK taseme toidukorra kohta madalal). GK mõõtmiseks lihtsalt liida kokku erinevate toitude GK näitajad.

Kusjuures palju ülalolevast infost leidsin ma Eesti turule äsja ilmunud uue ettevõtte kodukalt. Kuna pitsa, friikad ja dõunatsid on nõu gõu, siis midagi head tahaksime ju ikka. Olen varasemas postituses maha kandnud igasuguse poemüsli tarbimise, kuid toho tonti, meie turule on saabunud lõpuks madala glükeemilise koormusega müslid Lizi’s granola! Ei suuda ära oodata, et Eestis need järele proovida. Nende peamisteks koostisaineteks on täistera kaerahelbed, pähklid ja seemned, kookos, melass, tume šokolaad ja ingver. Ja no kuule, nende maitsetevalik on lausa fantastiline: Belgia šokolaadi, mango-makadaamia, granadilli-pistaatsia, melassi-pekaanipähkli jpm. Kujutad ette hommikusöögiks nautida midagi sellist rahuliku südame ja kodukootud mandlipiimaga? Seitsmes taevas! P.S. Facebookis jagavad nad head ja paremat täitsa tasuta, mine tšeki järele!

lizis-granola-tervislik-müsli

Niisiis, mida me tänasest õppisime? Et marunäljasena ei tasu blogipostitust kirjutada, haha. Tõsisemal noodil jälle – õppisime, et hoida veresuhkur stabiilsena ja vähendada energialangust, tühja kõhu tunnet, kaalu juurdevõtmist ja päraslõunast uimasust, tasub jälgida toidu GK-d, et muuta oma elukvaliteeti praktiliselt kohe!

8 Kommentaari

  1. Anonymous ütleb:

    Palun palun hari ennast ka veidi rohkem veresuhkru teema osas. Rasv mõjutab kohe kindlasti seda kuidas erinevad süsivesikuterikkad toidud tegelikult veresuhkrule mõjuvad. Rasv takistab insuliini tööd (hormoon, mis viib suhkru verest rakkudesse) ning friikaid ja pitsa (süsivesikud koos rasvaga) tõstavad just selle tõttu samuti veresuhkrut. Suhkur lihtsalt ei saa rakkudesse siseneda. Veel selline termin nagu intramyocellular fat ehk rasv, mis on lihastes talletunud liigsest rasva tarbimisest – see põhjustab insuliiniresistentsust. GI ja GK ei võta arvesse inimkeha erinevuste ning terve toidusedeli konteksti. Siin on lihtsasti arusaadav artikkel selle teema kohta http://www.forksoverknives.com/fat-insulin-resistance-blood-sugar/. No hate, sul on tore blogi!!! Ma loodan, et sain abiks olla.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Lugesin selle artikli läbi ning lisaks uurisin mitmeid teisigi. Sellele leidub väga vastakaid arvamusi. Mõni artikkel väitis jällegi, et rasv seedub nii aeglaselt, et mõjutab veresuhkrutaset alles mõne tunni möödudes. Teine vaatenurk jälle soovitab süüa rasva koos süsivesikutega.. Eks alati ole arvamusi ja teaduslike uuringute tulemusi sadu erinevaid. Tore oli jälle midagi teistsugust lugeda. Küll aga kirjutan ma artiklis süsivesikutest lähtudes, kuna need mõjutavad meie glükoositaset veres siiski kõige rohkem.

  2. Grete ütleb:

    Käitud nii nagu sind täiega huvitaks keegi peale sinu enda. Raha ja kuulsuse peal väljas valus eit. Muideks arvamus sinust oli enne hea aga peale seda kui sa followisid ja kohe unfollowisid et nn feimi ja kuulsust saada siis ikka väga erilise tropi mulje jätsid. Unfollow ja panid ennast kergelt vihkama sellise asjaga.healthy lifestyle alwats here to help :) :) :) ainult raha ja kuulsus ja see feik sõbralikkus.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Tere “Grete”,

      See, kuidas Sa kõneled teisest inimesest, ütleb Sinu enda kohta tuhat korda rohkem kui kõneldu kohta. Küll on kahju, et nii tunned, kuid see ei muuda minu elu mitte üks piisk. Kui võtsid mu requesti vastu, ju siis mõistsin, et Sinu konto jälgimine ei anna mulle midagi juurde, ei inspiratsiooni ega motivatsiooni. Ja kui aus olla, siis mul on ülimalt hea meel, et ma Sinusugust inimest jälgima ei jäänud. Uskumatu kui südamesse sa seda aga võtad. Olen alati mõelnud, millal ma esimese hater-i kirja saan. Palju õnne, oledki esimene! :) But as they say, if you ain’t got no haters, you ain’t poppin’ Ole sama rõõmsameelne edasi!

      Päikest ja rõõmu,
      Merilin

  3. Merili ütleb:

    Oskad öelda kas “Eat Natural” brändi mūsli on ka tervislik? Selle GK pole küll vist madal aga koostisosad on seal päris head..

    • Paljas Porgand ütleb:

      Paiknen veel Austraalias ning pole selle brändiga kunagi kokku puutunud. Ei oska kahjuks aidata :/ Aga uuri palju seal süsivesikuid ja suhkruid 100g kohta on :)

  4. Anonymous ütleb:

    Kas avaldad ka selle uue ettevõtte kodulehe aadressi?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga