Tegin läbi kuivpaastu!

Enne paastu

Antud postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Ma pole kunagi olnud nii sügavalt huvitatud tervisest kui praegu. Olen end juba viimane pool aasta metsikult harinud meid ümbritsevate mürkide, toitumise, une, ärevuse, hormoonide, vaktsiinide, paastumise, hammaste tervise jmt kohta. Selline tunne, et mida rohkem sa tead, seda vähem sa tead ja seda rohkem tahaks teada. See maailm on palju laiem, kui meile “promotakse” ja räägitakse. Ja kuigi ma olen seda juba aastaid öelnud, siis üha tugevamalt ma ka selle taga seisan, et meie tervis on täielikult meie endi (ja kahjuks ka meie vanemate) kätes.

Täna piirdun ma aga ühe väga kitsa teemaga, milleks on ILMA VEETA paastumine. Jeapp, ma ise ka ei uskunud, et ma kunagi midagi nii hullumeelset ette võtaksin. Aga näe võtsin ja olen piisavalt selge, et täna veel teiega oma lugugi jagada, hehe! Kelle jaoks on paastumine üleüldse üks suur küsimärk, siis esmalt mine loe läbi mu postitus intervallpaastumisest ja veepaastust. Siis saad tulla siia postitusse piisavalt teadlikuna tagasi, et suuta ka kõike järgnevat mõista.

 

Kuivpaast vs veepaast

Nagu juba nimetusest võib välja lugeda, siis kuivpaast tähendab kuiva paastu ehk ilma veeta paastumist. Veepaaste olen ma läbi viinud juba vägagi mitmeid, alates 24 h kuni 6 päeva. See on imeline viis, kuidas hoida oma keha ja vaimu noore ja tervena. See tugevdab immuunsust, ravib olemasolevaid haiguseid, tervendab soolestikku ja seedimist ning teeb oi kui palju enamat! Me kõik oleme loodud paastuma ning see on meie keha viis, kuidas autofaagiat käivitada.

Paastumine on kõige kiirem viis organismi tervendamiseks, sest organismi energiavarud ei kulu seedimisele. Paastumine on kõige iidsem ravimisvahend, mis ei kaota vaid sümptomeid ning tee sind omakorda veel haigemaks nagu medikamendid. Lisaks on see kõige loomulikum organismi puhastumise viis. Paastumine on meie keha loomupärane instinkt, kui oleme saanud haavata või oleme haigestunud. Inimesel kaob söögiisu ning keha annab märku, et tervenemiseks on tal vaja seedimine peatada, et kogu energia suunata tervenemisesse. Küll aga ei kuula me oma keha ning sunnime end sööma, sest “kehal on ju energiat vaja et terveneda”… VALE! Kehal JUBA ON energiat, et terveneda, aga ja ta teeb seda siis, kui sa EI SÖÖ!

 

Kust keha paastumise ajal energiat saab?

  1. Süsivesikud– toidust saadud süsivesikud on meie organismi primaarseks energiaallikaks. Süsivesikutest sünteesitakse glükoosi, mis läheb meie vereringesse ehk veresuhkruks, kandes energiat laiali nii üle meie keha. Glükoos on ka aju eelistatud energiaallikas. Glükoos, mida keha ei suuda koheselt kasutusse rakendada talletatakse meie lihastes ja maksas glükogeenina. Kui glükogeenivarud on täis, siis talletakse see rasvana. Ka üleliigne toidust saadud valk ja rasv talletatakse rasvavarudes.
  2. Glükogeen ehk glükoosivarud – peamine organismisisene energiaallikas on glükoos. Kui seda parajasti toidust pole saada, siis sünteesib keha seda glükoosivarudest, kus see on talletatud peamiselt polüsahhariididena. Tervel söömata 70 kg täiskasvanu maksas ja lihastes on talletunud keskmiselt u 400g. Kalorites teeb see u 1700-2200 kcal. Seega, kui kardad nälga surra, siis arvestades, et keskmise naise BMR on 1400 kcal ja mehel 1800 kcal, oled voodis lebodes juba 1-1,5 päeva täitsa safe!
  3. Rasvavarud – kui glükoosivarud on otsas, siis keha järgmiseks energiaallikaks on kontsentreeritud rasvavarud ehk triglütseriidid. Enamus sellest leidub meie naha ja lihaste vahel, kuid kahjuks (ebatervisliku eluviisi tulemusel) leidub seda üha enam ka organite vahelises koes vistseraalrasvana. Olenevalt sinu rasvaprotsendist jagub su kehale rohkem kui küll energiat paastumise ajal, sest 1 g rasva peidab endas 9 kcal. Keskmise 25% rasvaprotsendiga 70 kg kaaluva täiskasvanu puhul tähendab see pea 160 000 kcal! Seetõttu on paastumine ka imeline rasvapõletusvahend, sest iga natukese aja tagant söömisega ei saa pideva insuliini kohaloleku tõttu meie keha rasvavarude kallale minna. Esmalt on vaja põletada ära toidust saadud glükoos, siis glükogeen ja alles siis rasvavarud.

  4. Valgud – isegi kui rasvavarud peaksid lõpuks otsa saama (olenevalt rasvavarudest keskmiselt paar kuud kuni aasta paastudes), siis meie keha ei anna ikka veel alla ja sa ei sure nälga (küll aga võid surra toitainepuudusesse või nõrkedes/minestades end surmavalt vigastades)! Sel juhul asub meie keha neljanda eelistatud energiaallika kallale, milleks on skeletilihased (esmalt nõrgenenud ja haiged koed, paistetused, liited, armid, verevalumid, patogeensed organismid). Valgust energia sünteesimine on kehale üsna energiarikas protsess, mistõttu ei ole see keha esmaseks valikuks. 1 g valku sisaldab 4 kcal, kuid maha tuleks arvestada sünteesimisele kuluv energia (20-30%) ehk organismi netotulu oleks u 2,8-3,2 kcal. Arvestades keskmise inimese lihasmassiks 33%, siis 70 kg inimese kohta oleks tal kaloreid veel u 162 000 kcal.

Seega on ühel keskmisel 70 kg kaaluval inimesi kehas energiat varuks u 324 000 kcal, mis oleks võrdeline u 162 paastupäevaga. Enamik inimesi muidugi nii kaua vastu ei peaks ja sureks mõnesse tüsistusse, kuid see oli lihtsalt piltil näide, et demonstreerida, kui tark meie keha on ning ta ei jäta meid “rasketel” aegadel nälga. Ühe sõnaga, sa ei sure 1-3 päeva paastudes nälga.

 

Kust keha kuivpaastu ajal vett saab?

Nüüd siis kõige põletavam küsimus: “Vesi on ju inimesel ellu jäämiseks kõige olulisem! Sa sured, kui sa vett ei joo!” Tõsi, üks päev kindlasti, kuid mitte 24 tunniga. Keskmiselt elab inimene üle 3-4 päeva ilma igasuguse veeta. Kuid ka see on treenitav… MITTE, et ma seda üldse teha soovitaksin. Vaatasin YT videot, kus üks naine treenis end pideva lühiajalise kuivpaastuga, et ette võtta 5 päeva kuivpaastu ning ta sai sellega imehästi hakkama. On inimesi, kes on jäänud ellu ka 10 päeva ilma toidu ja veeta, kuid see on juba pigem vaeeevu ellu jäämine.

Aga kuidas see saab võimalik olla, kui vesi on meie keha ellujäämiseks erakordselt oluline? Sest meie keha on tark ja ettevaatlik nagu toiduga, siis meie keha oskab seda varuda. Pole ju kellelegi uudis “vett täis”, “turses”, “paistes” keha tähendus. See tähendab, et keha hoiab tavapärasest rohkem vett kinni. Tegelikult varub meie keha pidevalt vett, et taastada keha veetasakaal pärast rasket trenni, higistamist jms. 1-7% meie rasvarakkudest on vesi ning rasvarakud omakorda “põlevad” süsinikdioksiidiks ja veeks.

Kuna veepaastuga on sul vaja lisaks energiale rasvast veel ka vett saada, siis on rasvapõletus ka oluliselt kiirem. Öeldakse, et kuivpaastu efekt on ajaliselt 3x võimsam kui veepaastu oma ehk 1 päev kuivpaastu = 3 päeva veepaastu. Ma pole sellist väidet kinnitavat teadust veel näinud, seega ei saa seda siin väita. Küll aga pean tunnistama, et tunne oli küll selline, olles läbinud varasemalt korduvalt 3-päevaseid veepaaste.

 

Autofaagia

Autofaagia on kõige maaaaagilisem keha funktsioon enda tervendamiseks, taastamiseks, efektiivsemaks muutmiseks, puhastamiseks, tugevdamiseks ja palju muud. Olen sellest rääkinud oma paastumise postituses, kuid mis täpsemalt on autofaagia, kuidas see toimib ja mis on selle efekt meie organismile, võite lugeda nt siit: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3010857/.

 

Minu kogemus ja tulemus

Ma olen end oma kehas tundnud juba pikalt mugavamalt kui kunagi varem. Olen juba pikemat aega toitunud enamasti taimselt, tarbinud rohkelt puu- ja köögivilju, hoidunud võimalikult palju gluteenist ning lisanud oma toiduahelasse supertoite ja tervendavaid toidulisandeid. Lisaks elimineerisin ma oma igapäevast palju toksiine (kosmeetika, puhastusvahendid, lõhnaõlid, kraanivesi, E-ained jne). Kõige selle tulemusel tunnen ma end energilisemana, mu uni on väga kvaliteetne, mu keha paistetus on veel rohkem alla läinud ja olen kaotanud ka mõne aastaid tallel istunud kilo. Sealjuures lugemata enam ühtegi kalorit, järgimata ranget treeningrežiimi, olemata toidust sõltuvuses jne. Ma olen teinud rahu toidu ja oma kehaga ja ma lõikan tänasel päeval intuitiivse toitumise kõige magusamat vilja!

Enne paastu

Minu otsus teha läbi kuivpaast polnud kuidagi seotud minu kehakaaluga. Kuigi ilmselgelt olin ma kursis ka paastu positiivsest mõjust kaalunumbrile ning naisena sellest ära ka ei ütleks. Aga pigem nägin seda kui toredat kõrvalmõju. Minu esmane eesmärk oli siiski keha tervendamine, detox ja immuunsuse tugevdamine. Kuna kevadel enne mu soolestiku teekonda veepaast kukkus mul päris kiiresti läbi, sest mu kehas oli arvatavasti palju jääkaineid, toksiine ja raskemetalle, siis tahtsin loota, et mu parem toitumine, keemiast hoidumine ja tervem soolestik teevad selle mulle seekord kergemaks.

Paastumispäevaks valisin ma ovulatsioonipäeva, kuna siis on kehas testosteroonitase naistel kõige kõrgem. Testosteroon on põhjus, miks meestel on kergem toidust hoiduda, nende rasvapõletus efektiivsem ja treeningtulemused kiiremad. Olin korduvalt proovinud mensese ajal paastuda ja see oli mission impossible! Alles mõni aeg tagasi sain teada miks.

Sõin päeva jooksul vähe ja kergesti seeditavat taimset toitu, mis sisaldas võimalikult vähe süsivesikuid (madala glükeemilise indeksiga). Kell 18 panin alla korraliku paugu vett ja võtsin kõik vajalikud mineraalid ja vitamiinid sisse. Seejärel suundusin trenni, kuhu ma enam veepudelit kaasa ei võtnud. See aitas mul esimese hooga higistada korralikult vett välja ja anda kiirem algus mu kuivpaastule. Ülejäänud 24 h ma hoidusin suuremast aktiivsusest, kuid jalutasin sellegi poolest palju.

Ma veendusin, et paastupäev oleks võimalikult tegevusterohke, et mul ei oleks aega tunda janu ja nälga. See aitas väga kaasa. Käisin ühel üritusel, sõbrannadega väljas istumas ja siis sõitsin maale vanavanematele külla. Kuigi pean tunnistama, et olukorda raskendas asjaolu, et sõbrannadega istusime restoranis ja teised sõid mu lemmikut poke bowli ja vanavanemate juures oli laud heast ja paremast lookas. Vanaisa isegi ütles: “Viina võid ju ikka võtta!” Haha, ma oleks olnud sekundiga laua all!

Kindlasti aitas mind kõige selle juures ka fakt, et Roomet seda minuga koos tegi. Ma mõistan täiesti, et paljudel ei ole seda luksust, sest nad elavad lastega, vanematega või elukaaslasega, kes paastu läbi viia ei tohi või ei taha. Kindlasti on raske kodus olla toidulõhnade sees ja kuulda kedagi vett alla kulistamas. Seetõttu soovitan teha seda päeval, mil oled üksi kodus, või võtta lihtsalt päev endale kodust eemal!

Paast läks meil mõlemal imehästi – ei mingit nälga ega imekombel ka janu! Peavalu jõudis alles järgmise päeva õhtuks kohale ning ma lausa tundsin, kuidas mu keha end puhastab! Uriin oli pruun ja setteline, mis tähistab organismi aktiivset vabanemist kõikvõimalikest toksiinidest, parasiitidest, kolesteroolist ja kõigest mittevajalikust. Ja seda loomulikul viisil! Meie keha on võimeline regenereeruma ja end uuesti üles ehitama. Selleks on vaja vaid tahet ja tõuget!

Paastu lõpetasin vähese veega. Võtsin sisse elektrolüüdid ja jõin klaasitäie vett vähese soodaga. Seejärel võtsin probiootikume, et mikrobioomi toetada, ning esimese toiduna sõin küpsetatud bataati ja sibulat. Läksime täis kõhuga magama ja järgmine päev oli kõik juba vanaviisi. Paastumine on imeline meenutus, kui vähe me tegelikult süüa ja juua vajame ning millised sõltlased me oleme.

Kuivpaastumisega oleksin ma justkui andnud oma kehale restardi, sest mu kaal on pärast paastumist hakanud langema ja jõudnud kohta, kus ta oli viimati aastal 2017. Ma olen šokis. Ma tunnen end erksa, terve ja tugevana! Otsustasin proovida järgmist kuivpaastu juba järgmise ovulatsiooni ajal! Mõni inimene paastub iga nädal, mõni iga kuu ja mõni kord aastas. Kõige olulisem on, et me siiski annaksime oma kehale puhkust toidust ja seedimisest!

 

Kes võiksid kuivpaastu läbida?

Paastumine võiks olla osa iga inimese elust – seda siis intervallpaastu või pikema veepaastu näol. See on osa meie kehapärasest funktsioonist, mida me liiiiigagi harva (paljud mitte kunagi) kasutame. Selle võime tervendada on üüratu ning paastumine 16-24 h ei tohiks (ALATI leidub kõigele erandeid) avaldada negatiivset mõju. Kuivpaast aga vajab pikemat ettevalmistamist veepaastudega, et keha suudaks kuivpaastul piisavalt kiiresti adapteeruda.

Kuivpaast võib osutuda ohtlikuks, kui:

  • sa oled rase või imetad
  • sa teed seda pikemalt kui 24 h
  • sa oled ravimitel
  • sa pole kunagi varem paastunud
  • sa oled kuumades oludes

 

A miks mulle seda kõike üldse vaja on??

Võiks ju arvata, et meie keha saab ise kõikide toksiinide elimineerimisega hakkama, sest meil on olemas selleks ettenähtud organid nagu neerud, maks, kopsud, nahk jt. Nad saavadki oma tööga suurepäraselt hakkama. Vähemalt kunagi said. Kunagi, kui:

  • inimene ei söönud koguaeg
  • inimene liikus rohkem
  • kui õhk oli puhas
  • kui vesi oli puhas
  • kui muld oli toitaineterikas ja puhas
  • kui toit oli puhas
  • kui organismi ei viidud toidu, kosmeetika, puhastusvahendite, ravimite, vaktsiinide ja muude viisidega toksiine, raskemetalle jpm.

Me peame arvestama kumulatiivse efektiga, mil toksiine tuleb nii palju peale, et meie keha ei saa nendest puhastamisega enam hakkama. See pole enam mingi uudis ja sellel teemal on tohutult palju teadustöid tehtud. Need mürgid mõjutavad meid ja need kanduvad ka emalt lapsele. Üks teadustöö leidis, et lapsed on juba enne sündi läbi platsenta kokku puutunud 287 toksiiniga, millest 180 on vähki põhjustavad, 218 neurotoksiinid ja 208 väärarengut põhjustavad. Teine teadustöö leidis, et pea 99% loodetest saavad emalt vere kaudu kõige enam selliseid väga toksilisi metalle nagu arseen, plii ja kaadmium.

Ideaalses maailmas ei oleks meile kahjulikud toksiinid ja raskemetallid toiduainetes, ravimites ja tarbeesemetes lubatud. Ja võiks ju arvata, et on olemas mingi ühing või seadus, mis turgu reguleerib ja kontrollib, et tagada meie ohutus. Imekombel ongi, USA-s Toxic Substances Control Act (TSCA), mis aga on täiesti mitte-toimiv akt. Väljavõte ühest uuringust:

“Viimase sajandiga on kümned tuhanded kemikaalid leidnud oma tee kommertsi ja keskkonda, enamasti ekstreemselt kõrgetes kogustes (mitu miljonit kilo aastas). Tänaseks päevaks on teada, kuidas need mürgid mõjutavad eelkõige arenevaid organisme ehk lapsi ja rasedaid. Primaarne federaalne seadus, mis peaks reguleerima kemikaalide kasutust USA-s, ei ole suutnud kaitsta lapsi ja rasedaid alates ajast, mil see vastu võeti 35 aastat tagasi. Alates sellest ajast on kümnetest tuhandetest kemikaalidest reguleeritud vaid 5 kemikaali (polychlorinated biphenyls (PCBs); fully halogenated chlorofluoroalkanes; dioxin; asbestos; hexavalent chromium). TSCA on nii ebaefektiivne, et USA kongress pidi muutma seda akti, et US Environmental Protection Agency (EPA) saaks reguleerida asbesti, mis on üks kõige toksilisemaid substantse.” Ja asbest ei ole ikka veel keelatud, kõigest reguleeritud, sest selle taga on meeletu lobitöö.

Meil ei tasu uskuda, et kõik, mis müügil on puhas ja seiffff, sest muidu see ju poleks müügil. Meil tasub teha ise uurimistööd ja välja selgitada, mis on need toksiinid, millega te enim kokku puutute ja teha elus vastavaid muudatusi. Kunagi pritsiti DDT-d tüdrukutele seelikute alla, lastele söögi peale või söödi seda sootuks sisse, arvates, et see on kahjutu. DDT on tänaseks päevaks keelatud, see on kergesti bioakumuleeruv (ehk meie kehasse jääv) ja väga mürgine pestitsiid. See on ka põhjus, miks paastumine ja detox on tugevaks terviseks nii olulised! Need toksiinid ja raskemetallid kahjustavad meid pidevalt ja mida rohkem me nendega kokku puutume, seda kõrgem on akumulatsioon ja rängem mõju.

DDT riigipoolne propaganda

Mida teadus ütleb?

Teadustöid veepaastust on tuhandeid. Tasub vaid endale huvi pakkuva teemaga seoses neid otsida. Kuivpaastu kohta on küll vähem, aga ka piisavalt, et endale sel teemal mingi pilt ette manada, millest mõned on siin:

Andke teada kommentaarides, kas olete kunagi paastunud? Kuidas see teil läks? Põhjused, raskused, tulemused? Kas teeksite seda veel?

31 Kommentaari

  1. […] teine variant (igapäevaselt) esimese variandiga (vahete vahel) kombineerituna. Loe minu postitusi kuivpaastu ja veepaastu kohta, et näha, kuidas mina detoxi enda ellu olen toonud meie kehale kõige […]

  2. Ilona ütleb:

    Meditsiiniõena võin öelda,et ainuke asi ,mis kehast toksiine ja muud välja viib ,on vesi.Kui inimesel ei teki uriini,jäävad mürgid,liigsed elektrolüüdid ja kõik muu,mida keha ei vaja organismi. Võib tekkida äge neerupuudulikkus.Ma ei räägi lihtsalt,vaid olen seda aastaid reaalselt näinud.Lisaks vereliistakute kleepumis oht ehk trombide teke.Süda peab pumpama nö paksu verd. Kui ininene,kel pole mingit haigusseisundit on nö turses,siis on see just vähesest vedeliku tarbimisest või liigsest soolase tarbimisest ja keha hoiab vett kinni.

    • Karen ütleb:

      Lisaksin siia juurde, et pruun ja setteline uriin ei ole kindlasti märk organismi puhastumisest, vaid viitab selgelt suurele vedelikupuudusele kehas. Uriini värvus on normaalselt ikka peaaegu läbipaistev helekollane, hommikuti veidi tumedam kollane. Normaalne värvus viitab ka normaalsele neerude tööle. Meie organismid koosnevad ju suuresti just veest ning ega asjata ei soovitata päevas paari liitri vee joomist☺️ Ikka ainult selleks, et meie keha toimiks nii nagu vaja, sealhulgas ka meie neerud☺️

      • Paljas Porgand ütleb:

        See oli vaid esimene fast nii. Ja see oli mu esimene uriin u 4-5 h paastunud. Enne seda olin joonud suure koguse vett, seega ei saanud see kindlasti olla dehüdratsioonist. Teine fast oli mul pea et läbipaistev uriin. Teine dry fast läks väga kergelt, peavalu polnud pea üldse, pearinglust ega midagi. Keha vajab ikka harjumist uue asjaga. Samamoodi on esimene treeningu järel lihasvalu oluliselt jubedam. Pärat fasti on enesetunne ALATI ülihea, sest keha on saanud end puhastada jamast, millega me igapäevaselt kokku puutume ja ka vanast kogunenud jamast.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Tere! Mõistan sinu mure :) Aga kust su info pärineb? On sul ette näidata vastavad teadustööd, mis tõestavad su väiteid?

      Just nagu meie peame puhkama, peavad seda ka meie organid. Kuivpaast tõstab meie neerude võimet filtreerida, sest uut jama ei tule peale. Nagu ütlesin, siis meie kehas on palju vett varutud ning me ei jää veepuudusesse. Meie keha saab puhast vett meie veevarudest (enamasti rasvast, mis on metaboolne vesi ehk kõige puhtam vesi üldse) ning ta taaskasutab seda. Lisaks vähendab keha mõttetut veekaotust ehk higistamist, ilaeritust ja liigset urineerimist. 24h kuivpaastu ajal käisin ma ikka pissil, lihtsalt väiksemas koguses. 20h paastunud, tuli veel arvestatav kogus uriini, seega ei saa siin neerupuudulikkusest juttu olla. Palun vaata teadusartiklit, kust saad oma hirmudele vastused: https://www.nature.com/articles/1601899

      Lisaks ei ole leitud teaduslikult mingit seost neerukivide ja dry fasti vahel. Kui leiad vastava teadusartikli, siis palun jaga. Dehüdratsiooni tulemusel võib tõesti tõusta oht neerukividele, aga nagu juba eelnevalt tõestasin, siis tegu pole dehüdratsiooniga. Kusjuures kuivpaastuga väheneb uriinis crystal-forming substance kontsentratsioon.
      “Conclusions: Fasting during Ramadan has different effects on total excretion and concentrations of urinary precipitate and inhibitory factors contributing to calculus formation. We did not find enough evidence in favor of increased risks of calculus formation during Ramadan fasting.” Vaata teadusartiklit: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22218117/

      • ilona ütleb:

        Ma ei räägi neerukividest,vaid neerupuudulikkusest.Kogemustest 14 aastat meditsiiniõena intensiivravis ja dialüüsiõena.Inimestest,kes on olnud nö kuivas ja keda pidi seepärast maakeeli öeldes mitme liitriga loputama,et taastuks neerufunktsioon ja halvemal juhul 72h dialüüsiaparaadi all veetma.Jääkained kuhjuvad,kui ei tarbita vedelikku ja seda võid küsida kõikidelt Tartu Ülikooli lõpetanud arstidelt,ei ole vaja teadusartikleid otsida.

        • Paljas Porgand ütleb:

          Mida tähendab “on olnud n-ö kuivas”? Ma olen päris kindel, et tegemist polnud kuivpaastumisega…

          Kas sa mitte ei arva, et arstid saavad oma teadmised teadusest? Või pärineb see saunalavalt? Kui sul on usk teadusesse kadunud, siis tunnen muret sinu käte all olevate pantsientide üle.

          Siiralt loodan, et sa koolis ei omandanud informatsiooni selektiivselt, eirates teadust, mis sinu uskumusega kooskõlas pole. Soovitan ikka veel need teadusartiklid läbi lugeda, et saada teemast paremat pilti ja tulevikus ehk isegi patsientidele seda soovitada ;)

          • Ilona ütleb:

            Sa ei saa ikka mitte midagi aru. M.O.T.T.

          • Paljas Porgand ütleb:

            Tahan nii väga loota, et teised meditsiinitöötajad tunnevad huvi teaduse vastu ja enda harimise vastu. See, et sa isegi ei tunne huvi teise poole argumentide vastu ega uuri nende tausta (mida mina sinu öeldud väidete puhul koheselt tegin, sest olen avatud uuele informatsioonile), kuigi andsin sulle selleks vajalikud tööriistad otse kätte, ning raiud oma pimesi tõtt, on teadusevastane, mille kohaselt pole teadus kunagi lõplik vaid alati arenev. Muidu teadust ei eksisteerikski. Soovitan teine kord selliseid kommentaare jättes oma ametinimetus jätta mainimata, kuna tõmbad meditsiinitöötajate usaldusväärsust niimoodi alla. Kõige suuremaks probleemiks meie kohati vigases meditsiinisüsteemis ongi võimetus olla avatud uuele informatsioonile ning vaadata kaugemale oma konventsionaalsete õpikute kaante vahelt.

  3. Ddd ütleb:

    Olin praktikal Terviseametis, kus analüüsisin pudelivett ja kraanivett koguaeg. Pudelivees on nii palju baktereid/seeni jms, kuna see on kuude viisi seisnud riiulitel ning labori juhataja ei joogi pudelivett, kuna see on nii saastunud. Kraanivesi oli üldiselt väga puhas. Brita filter kahjuks filtreerib ka veest aineid välja, mis on kasulikud.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Tere! Ma ka hoian pudeliveest kaarega eemale. Filter ei eemalda eluks vajalikke mineraale (oleneb filtrist muidugi). Brita filter ei eemalda tervisele kasulikke mineraale, vaid ainult contaminante, toksiine ja raskemetalle. Aquaphori kannu puhul kasutan näiteks Mg-ga rikastatud filtrit, mis vastupidi lisaks veel rikastab filtreeritud vett magneesiumiga :)

  4. Liisa ütleb:

    Väga põnev ja sisukas artikkel! :) Tahtsin uurida veel naiste hormoonide osas – olen ka ise palju uurinud ja senimaani olen arusaanud, et menstruatsiooni ajal peaks olema estrogeen ja ka teised hormoonid just madalamad tavapärasest. Selletõttu ka tujumuutused ja muud sümptomid naistel. Kas oskad suunata, kust võiks rohkem informatsiooni leida naiste paastumise ja hormoonide seosest või kust pärineb informatsioon, et estrogeen on kõrgem mensese ajal? Igaljuhul keep up the good work ja paastun ka ise tihti. Tahaks selle lihtsamaks teha ja hormoonidega syncida. :)

  5. M ütleb:

    Aitäh sisuka postituse eest! Millist vett sa kraanivee asemel tarbid? Ma olen teadlik, et kraanivees on palju kahjulikke kemikaale ja raskemetalle, aga mis siis oleks lahendus 🤔?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Ojaa. Ainult Brita filtri vett 😊 võtan selle endaga igale poole kaasa.

      • Emma ütleb:

        Ma isegi tahtsin uurida just seda kraanivee küsimust.
        Elan Peetris ja siin on kraanivesi meeletu kloorilõhna ja maitsega ning ainus viis vett juua, on läbi külmkapi veevooliku, mis tuleb läbi filtri. Kas tasuks uurida kas see annab sama efekti, mis Brita filter?
        Kas sa tahaksid rohkem rääkida kraaniveest?

        • Paljas Porgand ütleb:

          Peetris on tõesti juba kraanivesi. Ei tea kas annab, pead uurima mis filtriga tegu ja mille ta kinni võtab. Muidu soovitan uurida. Olen tegelikult teinud vee kohta eraldi 2 postitust, aga kraanivee mürkidest veel pole jah. Oleks põnev küll, aga ma ei tea, kas ma soovin sellesse teemasse nii süvitsi laskuda, sest kardan, et ma pärast ei suuda enam kunagi kraanivett juua ja pean kolime allikavee äärde :D:D

      • Teltsik ütleb:

        Ma loen alati suure huviga su postitusi.
        Su teemad on alati nii hästi lahti kirjutatud. Ma mõtlen praegu, et kurat, kui pimedad inimesed me oleme… Me sööme ja tarbime enda arust nii hästi, aga sittagi!
        See on super, kuidas sa uurid toitu peensusteni, müts maha!
        Ja nüüd see kuivpaast. Super tubli naine oled.
        Kuna elan üksi ja lapsi ka pole, siis kindlasti katsetan ka ära!
        Vb sa kirjutasid ka, aga ma ei näinud/leidnud … Et kui palju seda nt aastas teha võiks ja mis aja tagant ?

        • Paljas Porgand ütleb:

          Nii on jaa! Paast õpetab inimestele palju. Aitab üle saada ka erinevatest sõltuvustest (alkohol, kohv, suits, toit, magus).
          Täitsa enesetunde järgi. Mina hakkan tegema seda kord kuus :) Mõni teeb ka kord nädalas. Aga mitte üks asi siin maailmas liiast pole hea ;)

    • Maarja ütleb:

      Hei, millal sa tavaliselt paastumist alustad? Ma mõtlen, et kas peale hommik-lõuna või õhtusööki? Kas teaduslikus aspektis on sel vahet ka või pigem enesetunde järgi igale ühele oma millal viimane toidukord teha? :)

      • Paljas Porgand ütleb:

        Täiesti kuidas endale sobib. Aga minu meelest on kõige lihtsam teha varajane kerge õhtusöök ala kl 17. Kõige mõttetum on magada 8h, olles juba söömata u 12h, siis süüa hommikust ja alustada paastuga :D Sest miks siis vahepeal üldse süüa? Seega tavaliselt ikkagi alustatakse pärast õhtusööki.

  6. Joanna ütleb:

    Aitäh sisuka postituse eest! Mainisid, et said hiljuti teada, miks mensa ajal paastumisest asja ei saa. Kas lisaks testosteroonil on seal veel mõni tegur? :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Mensese ajal võtab uue vere loome palju energiat ja naised vajavad tavapärasest rohkem energiat. Lisaks on paljud naised tujukad päevade ajal ning me teame, mida tähendab siis veel hangry woman 😁 Ehk siis kõik toimib paastumisele vastu.

      Mul pole kordagi õnnestunud päevade ajal.

      • Melanie ütleb:

        Mul on õnnestunud päevade ajal! Paastusin selle aasta juulis/augustis kokku 28 päeva- kõik läks suurepäraselt ja olen varemgi märganud, et teadusele vastuoluliselt mul päevade ajal just kaal langeb paremini kui muul ajal 🤷‍♀️

        Aga tänan pôneva ülevaate eeat, ma kuivpaastu polegi veel proovinud, ehk võtan lähiajal ette :)

        Hetkel tahaks selle uuesti teha 30 päeva, see kaks viimast päeva istub hingel kuidagi 🙈

        • Paljas Porgand ütleb:

          On selle kohta teadust, et päevade ajal ei lange nii hästi? Loogiliselt mõeldes peakski rohkem langema, sest keha kuulutab päevade ajal rohkem energiat.

          Sa tegid 28 p veepaastu? 🤯

  7. Laura ütleb:

    Suurepärane postitus, aitäh selle eest! Tänu sellele ja Sinu eelnevatele postitustele olen saanud tõuke muuta oma elu tervislikkuse suunas. Olen väga tihti tundnud, et kuigi mul on kõht täis, olen ikkagi toidust sõltuvuses. Hommikul esimese asjana ärkan, siis jooksen kohe kööki, kuigi kui korraks maha istuda, saan üsna tihti aru, et mul on veel kõht eelmisest õhtust täitsa täis! Väga tore, et keegi meil siin Eestis ka sellise vajaliku info kättesaadavaks on teinud. Lisaks mulle meeldib Sinu sõnavõtt antibeebipillide teemal – need keerasid mõni aasta tagasi mu elu täiesti tuksi ja nüüd tagasi mõeldes näen seda emotsionaalset virvarri, mis ma läbi elasin. No see ei ole normaalne. Igatahes aitäh veel kord ja edaspidi oleks väga huvitav näha, mida Sa näiteks igapäevaselt sööd või kuidas ja millest sõltudes oma päevamenüü üles ehitad nii, et see oleks mitmekesine ja kõike head sisaldav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks, pai!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei! Nii tore, kui olen positiivselt suutnud kellegi elu mõjutada 🥰

      Oma igapäevamenüüd jagan üpris tihti IG storydes ka. Aga võin kunagi ka postituse peale mõelda :)

  8. Ivo ütleb:

    Kunagi, kui paastumisega tutvust tegin, imponeeris maailmakuulsa paasturavija Paul S. Breggi raamat “Nälgimise ime” (on ka eesi keeles). Selline mõnus muhe ja elutark raamatuke, kus ta mainis, et mingitel nö halbadel bakteritel olevat veevarusid 3 päeva jagu, ja et kui tehagi vahel 3p kuivpaastu kasvõi nädalase või pikema tavapaastu sees, siis on noil baktereil sussid peatselt püsti.
    Naudin Sinu põhjalikkust ja kirge ning jõudu ja jaksu künda seda tervislikkuse lõputut dzhunglit!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Suur aitäh! Kusjuures seeneliste ja bakterite toiduga on sama. Kui neil saab glükoos otsa, siis nad surevad. Meie keharakud saavad energiat aga autofaagiast ja rasvast :)

      • Liia ütleb:

        Aitäh nii asjalike ja sisukate postituste eest.
        Väga põnevad teemad. Oleme ka oma perega viimastel aastatel järjest enam tervisliku toitumise suunas liikunud. Tavalisest kartul, kaste, pannkook perest on saanud ilma jahu, ilma suhkruta perekond. Erütritool teeb pudrud magusaks jne. Ühesõnaga, väga huvitav on jälgida kõike, mida sa sööd :) Viimases stooris ütled ka, et see valgu pulber mega magus. See iconfit diet whey on ka super magus. Nagu miks ometi. Las igaüks lisab oma suhkrut.
        Anyway. Äge oled. Ootan huviga toidu ja tervise teemalisi postitusi.
        Ja kui oled kursis, siis soovita algajale paastujale mõnda paastulaagrit. Kus saaks ka mõtted eemale ja keha puhtaks. Igapäeva olme ja kohustuste juures paastuda on minu jaoks väga raske.

        • Paljas Porgand ütleb:

          Oo suur aitäh! 🙏

          Kusjuures, ma olen minemas 5-11.12 detox laagrisse BioSpaasse. Kui meeldib, siis lähen kevadel sinna ka paastulaagrisse. Jagan siin oma kogemusi ka!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga