Tegin läbi kuivpaastu!

Enne paastu

Antud postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Ma pole kunagi olnud nii sügavalt huvitatud tervisest kui praegu. Olen end juba viimane pool aasta metsikult harinud meid ümbritsevate mürkide, toitumise, une, ärevuse, hormoonide, vaktsiinide, paastumise, hammaste tervise jmt kohta. Selline tunne, et mida rohkem sa tead, seda vähem sa tead ja seda rohkem tahaks teada. See maailm on palju laiem, kui meile “promotakse” ja räägitakse. Ja kuigi ma olen seda juba aastaid öelnud, siis üha tugevamalt ma ka selle taga seisan, et meie tervis on täielikult meie endi (ja kahjuks ka meie vanemate) kätes.

Veebilehe sisu ei ole lubatud avalikustada, levitada või kasutada mistahes viisil ja kohas sh meedias ilma autori kirjaliku loata. Ka osaliste tekstide või tsitaatide avaldamise korral meedias tuleb küsida kirjalikku luba. Loa saamisel peab avalikustamisel säilima viide info algallikale va juhul kui ei ole kokkulepitud teisiti. Veebilehe sisu võib printida vaid isiklikuks kasutamiseks. Postitustes olev informatsioon on ainult informeerimise eesmärgil ning autor ei vastuta informatsiooni õigsuse eest. Tegemist ei ole meditsiiniliste soovitustega ning meditsiiniliste küsimustega tuleks alati pöörduda meditsiinitöötaja poole. Sisu kasutamine tähendab, et aktsepteerite lehe üldtingimusi.

38 Comments

  1. Kaja says:

    Väga hea oli lugeda.Kritiseerimise asemel võiksid inimesed proovida päev paastuda.see pole kerge.aga kuivpaastu teha on ikka katsumus.Olen ise paar korda paastulaagris käinud.KorraTrofimova juures,esimesena detoks paastu ja siis tavapaastu.Oli hea.tubli oled.tahan ka kuivpaastu teha,juhtusin sinu artikleid lugema.

  2. Signe says:

    Väga huvitav artikkel ja lähenemine paastumise selgitamisele. Tekkis huvi milliseid vitamiine enne paastu võtsid. Kas need on sinu tavapärased või paastuks eraldi võetavad? Sooviks ka sinu arvamust selle kohta, kas enne kuiva paastu peaks ära proovima paaripäevase veepõhise paastu? Ise püüan igapäevaselt jälgida 16:8 paastumist juba üle poole aasta. Samuti olen plant-based toituja, kuid peale pühi on just selline tunne, et vaja pausi anda kehale.
    Suured tänud ja palju edu erinevatel katsetustel! :)

    • Nagu ka siin öeldud, siis enne kuivpaastu peaks olema veepaastuga juba sina peal jah. Ei võtnud midagi erilist enne seda. Nagu igapäevaselt ikka. Küll aga veendusin, et on saanud piisavalt elektrolüüte.

  3. Mari says:

    Näen, et oled listinud mitmeid teadusuuringuid, aga kahjuks ei toeta need sinu argumente, mida siin blogis kirjeldad. Ma ei taha olla mingi paha troll, aga teadusartikleid peab ka lugema väga kriitilise meelega. Vaatama, kes selle tellinud on, mis on valim ja mida TÄPSELT uuritakse.

    Meditsiinisektoris ei ole ka vaja tonti näha, muidugi reageeritakse seal aeglaselt muudatustele, mis teadusmaailmast tulevad, sest keegi ei julge inimeludega eksperimenteerida. Aga vee joomise tähtuse kohta leidub kordades rohkem teadusuuringuid, mis on ka suurema valimiga. Propageerida kuivpaastu on natuke vastutustundetu, eriti arvestades suurt jälgijate hulka noorte tüdrukute näol, sest mina küll neid teadusartikleid lugedes veendunud pole, et see üks kasulik asi on…

    1. Uuring Effect of Ramadan fasting in Saudi Arabia on serum bone profile and immunoglobulins – “In conclusion, Ramadan fasting in Saudi Arabia might have some beneficial effects on bone turnover; however, it is associated with a decrease in the immune response. ” Samamoodi on uuringu lõpus ära toodud mitmed AGA-d, erinevad dieedid muslimite hulgas, mistõttu ei saa sellest uuringust läbivaid järeldusi teha. Samuti mõjutb selle uuringu tulemusi lisaks paastule ka magamatus, mis tõstab kortisooli tastet kehas ja mistõttu ei saa kõiki muutusi panna ka paastumise tulemuseks.

    2. uuring Effects of Ramadan fasting on cardiovascular risk factors: a prospective observational study – uuringu valim on 38 meest ja 44 naist (väga väike) + kasutatud on inimesi, kel vähemalt üks südamehaiguse risk (including history of documented previous history of either coronary artery disease (CAD), metabolic syndrome or cerebro-vascular disease in past 10 y). Ei saa loota, et nüüd tervetel inimestel kohe mingi mõju südamele oleks, teadus lihtsalt ei käi nii.

    3. uuring Ramadan Fasting Exerts Immunomodulatory Effects: Insights from a Systematic Review – “Ramadan fasting has been shown to only mildly influence the immune system and the alterations induced are transient, returning to basal pre-Ramadan status shortly afterward. “

    • Hei! Tänan konstruktiivse kriitika eest. Hindan seda kõrgelt. Pean mainima, et mu blogi lugejate hulgas on väga vähe alaealisi, pool lugejaskonnast on 25-34 aastased. Ma ei kirjuta lihtsalt noortele huvipakkuvatel teemadel. Pean veel mainima, et ma ei kirjutanudki oma blogipostitust välja toodud artiklite järgi ju. Need olid mul lihtsalt postitusele lisaks toodud, kes tahab mingil määral neid uurida.

      Miks dry fastingust ei ole palju kirjutatud ja piisavalt teadustöid tehtud? Sest autofaagia avastati üldse alles aastal 2016. Selle avastanud Jaapani rakubioloog sai selle eest ka Nobeli preemia. Alates sellest ajast sai veepaastumine alles n-ö tule alla. Ja hakati tegema ka vastavaid teadusuuringuid. Miks see konventsionaalsete arstide ja meditsiinitöötajate soovitusalas pole ja koolis selle kasulikkusest ei räägita? Sest esiteks, seda on jõutud vähe uurida (vähe aega möödas ja keegi ei rahasta neid uuringuid just niisama, sest keegi ei teeni paastumisest ka rahalist kasu). Teiseks sellega ei teeni meditsiinitööstus raha. Ravimitööstus ei maksa selliseid uuringuid kinni ja annavad ilmselgelt omalt poolt ka kõik, et paastumisest ei saaks mainstream. Kui rääkida, et veepaastumine sai alles tule alla, siis kuivpaastumine on täitsa lapsekingades. See kõik on küll religioonides ammu praktiseeritud, kuid eelkõige spirituaalsetel eesmärkidel. Kindlasti on seal ka tervislik aspekt juures olnud.

      Enamik teadustöid kuivpaastust on tehtud Ramadan paastumisest, sest seal on kõige suurem valim inimestest, kes seda pidevalt teevad. Küll aga teevad nad seda intermittently, ehk siis ainult u 12h. Olen kuulnud kohalikelt, et ülejäänud 12h topitakse nägu täis head ja paremat, mistõttu ka näitajad nullivad end ruttu ära. Nagu pikema veepaastu puhul, siis ka kuivpaastu järgselt ei peaks kohe pitsa ja burksi kallale jooksma. Kuid kahjuks on meile teadmata, mida nad ülejäänud 12h jooksul söövad/joovad. Mina praktiseerin minimaalselt 24H kuivpaastu, millel on ka tugevam mõju tervisele.

      Nii teiste harrastajate kui ka oma kogemuse pealt saan öelda, et paastumine on mind VÄGA aidanud. Paastumise kasulikkusest on tehtud ka mitmeid dokke, kirjutatud palju raamatuid ja see on osa paljude religioonide tavast. Kõigel on muidugi oma oht ja olen püüdnud ka siin ja varasemates postitustes seda väljendada. Aga meie keha on niiii võimas ja autofaagia on tõesti meie keha kõige imepärasem funktsioon, mida kahjuks tänapäeva inimene (keda mürgitab tema keskkond ja ta ise) ära ei kasuta.

      PS! Lihtsalt ei mõista, kuidas inimesed ravimeid ei suuda kriitilise pilguga vaadata ja neid “karta”, aga kui asi puudutab meie kehale OMAPÄRAST tervenemist, siis ollakse niiiiii kriitiline ja skeptiline, et jumal hoidku :D

      • M says:

        Mis teadusele sa siis toetud? Enda kogemusele? Selle vastusega sa ju hetkel räägid iseendale vastu. Allpool olevale kommentaarile vastates tahad, et inimesed usaldaksid sinu väljatoodud artikleid ja käiksid teadusega kaasas, samas nüüd kirjutad, et tegelt ei ole jah piisavalt uuritud, aga sinu enda kogemus ja inimeste lood on piisavad.

        Lisaks sellele autofaagia avastaja on seda uurinud pärmseenel- selle eest sai ta ka nobeli preemia. Sealt võib teha eeldusi, et midagi sarnast toimub ka inimorganismis, aga me ei saa seda infot üle kanda inimorganismi tasemele ilma seda uurimata. Reeglina asjad ei ole nii lihtsad, sa ei saa teha nii suuri järeldusi ja neist kirjutada, kui teaduse uutest arengutest.

        • Nagu mis su eesmärk on :D

          Võid uurida ise teadust, kust meie keha saab vett, kui sa seda ei joo. Võid uurida, kust meie keha saab energiat, kui sa ei söö. Võid uurida teadust, kuidas käivitub autofaagia (spoiler: kui sa ei söö). Võid uurida autofaagia sadu positiivseid mõjusid jne. Need on minu jaoks juba basic knowledge, sest olen neid lugenud paljudest artiklitest ja ka arstidelt ja teadlastelt otse kuulnud seminaridel, intervjuudes, raamatutes jne.

          Ma räägin, et uuringuid long term dry fastist on veel vähe. Ramadan dry fasti artiklid näitavad, et see mõjub tervisele hästi ja on safe. Ja veepaastumisest on tohutult artikleid, kui kasulik see on.

          Kui sa tahad öelda, et inimestel ei esine autofaagiat, siis oled lihtsalt ajast maas. Aga palju edu sulle edaspidiseks :)

  4. […] teine variant (igapäevaselt) esimese variandiga (vahete vahel) kombineerituna. Loe minu postitusi kuivpaastu ja veepaastu kohta, et näha, kuidas mina detoxi enda ellu olen toonud meie kehale kõige […]

  5. Ilona says:

    Meditsiiniõena võin öelda,et ainuke asi ,mis kehast toksiine ja muud välja viib ,on vesi.Kui inimesel ei teki uriini,jäävad mürgid,liigsed elektrolüüdid ja kõik muu,mida keha ei vaja organismi. Võib tekkida äge neerupuudulikkus.Ma ei räägi lihtsalt,vaid olen seda aastaid reaalselt näinud.Lisaks vereliistakute kleepumis oht ehk trombide teke.Süda peab pumpama nö paksu verd. Kui ininene,kel pole mingit haigusseisundit on nö turses,siis on see just vähesest vedeliku tarbimisest või liigsest soolase tarbimisest ja keha hoiab vett kinni.

    • Karen says:

      Lisaksin siia juurde, et pruun ja setteline uriin ei ole kindlasti märk organismi puhastumisest, vaid viitab selgelt suurele vedelikupuudusele kehas. Uriini värvus on normaalselt ikka peaaegu läbipaistev helekollane, hommikuti veidi tumedam kollane. Normaalne värvus viitab ka normaalsele neerude tööle. Meie organismid koosnevad ju suuresti just veest ning ega asjata ei soovitata päevas paari liitri vee joomist☺️ Ikka ainult selleks, et meie keha toimiks nii nagu vaja, sealhulgas ka meie neerud☺️

      • See oli vaid esimene fast nii. Ja see oli mu esimene uriin u 4-5 h paastunud. Enne seda olin joonud suure koguse vett, seega ei saanud see kindlasti olla dehüdratsioonist. Teine fast oli mul pea et läbipaistev uriin. Teine dry fast läks väga kergelt, peavalu polnud pea üldse, pearinglust ega midagi. Keha vajab ikka harjumist uue asjaga. Samamoodi on esimene treeningu järel lihasvalu oluliselt jubedam. Pärat fasti on enesetunne ALATI ülihea, sest keha on saanud end puhastada jamast, millega me igapäevaselt kokku puutume ja ka vanast kogunenud jamast.

    • Tere! Mõistan sinu mure :) Aga kust su info pärineb? On sul ette näidata vastavad teadustööd, mis tõestavad su väiteid?

      Just nagu meie peame puhkama, peavad seda ka meie organid. Kuivpaast tõstab meie neerude võimet filtreerida, sest uut jama ei tule peale. Nagu ütlesin, siis meie kehas on palju vett varutud ning me ei jää veepuudusesse. Meie keha saab puhast vett meie veevarudest (enamasti rasvast, mis on metaboolne vesi ehk kõige puhtam vesi üldse) ning ta taaskasutab seda. Lisaks vähendab keha mõttetut veekaotust ehk higistamist, ilaeritust ja liigset urineerimist. 24h kuivpaastu ajal käisin ma ikka pissil, lihtsalt väiksemas koguses. 20h paastunud, tuli veel arvestatav kogus uriini, seega ei saa siin neerupuudulikkusest juttu olla. Palun vaata teadusartiklit, kust saad oma hirmudele vastused: https://www.nature.com/articles/1601899

      Lisaks ei ole leitud teaduslikult mingit seost neerukivide ja dry fasti vahel. Kui leiad vastava teadusartikli, siis palun jaga. Dehüdratsiooni tulemusel võib tõesti tõusta oht neerukividele, aga nagu juba eelnevalt tõestasin, siis tegu pole dehüdratsiooniga. Kusjuures kuivpaastuga väheneb uriinis crystal-forming substance kontsentratsioon.
      “Conclusions: Fasting during Ramadan has different effects on total excretion and concentrations of urinary precipitate and inhibitory factors contributing to calculus formation. We did not find enough evidence in favor of increased risks of calculus formation during Ramadan fasting.” Vaata teadusartiklit: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22218117/

      • ilona says:

        Ma ei räägi neerukividest,vaid neerupuudulikkusest.Kogemustest 14 aastat meditsiiniõena intensiivravis ja dialüüsiõena.Inimestest,kes on olnud nö kuivas ja keda pidi seepärast maakeeli öeldes mitme liitriga loputama,et taastuks neerufunktsioon ja halvemal juhul 72h dialüüsiaparaadi all veetma.Jääkained kuhjuvad,kui ei tarbita vedelikku ja seda võid küsida kõikidelt Tartu Ülikooli lõpetanud arstidelt,ei ole vaja teadusartikleid otsida.

        • Mida tähendab “on olnud n-ö kuivas”? Ma olen päris kindel, et tegemist polnud kuivpaastumisega…

          Kas sa mitte ei arva, et arstid saavad oma teadmised teadusest? Või pärineb see saunalavalt? Kui sul on usk teadusesse kadunud, siis tunnen muret sinu käte all olevate pantsientide üle.

          Siiralt loodan, et sa koolis ei omandanud informatsiooni selektiivselt, eirates teadust, mis sinu uskumusega kooskõlas pole. Soovitan ikka veel need teadusartiklid läbi lugeda, et saada teemast paremat pilti ja tulevikus ehk isegi patsientidele seda soovitada ;)

          • Ilona says:

            Sa ei saa ikka mitte midagi aru. M.O.T.T.

          • Tahan nii väga loota, et teised meditsiinitöötajad tunnevad huvi teaduse vastu ja enda harimise vastu. See, et sa isegi ei tunne huvi teise poole argumentide vastu ega uuri nende tausta (mida mina sinu öeldud väidete puhul koheselt tegin, sest olen avatud uuele informatsioonile), kuigi andsin sulle selleks vajalikud tööriistad otse kätte, ning raiud oma pimesi tõtt, on teadusevastane, mille kohaselt pole teadus kunagi lõplik vaid alati arenev. Muidu teadust ei eksisteerikski. Soovitan teine kord selliseid kommentaare jättes oma ametinimetus jätta mainimata, kuna tõmbad meditsiinitöötajate usaldusväärsust niimoodi alla. Kõige suuremaks probleemiks meie kohati vigases meditsiinisüsteemis ongi võimetus olla avatud uuele informatsioonile ning vaadata kaugemale oma konventsionaalsete õpikute kaante vahelt.

  6. Ddd says:

    Olin praktikal Terviseametis, kus analüüsisin pudelivett ja kraanivett koguaeg. Pudelivees on nii palju baktereid/seeni jms, kuna see on kuude viisi seisnud riiulitel ning labori juhataja ei joogi pudelivett, kuna see on nii saastunud. Kraanivesi oli üldiselt väga puhas. Brita filter kahjuks filtreerib ka veest aineid välja, mis on kasulikud.

    • Tere! Ma ka hoian pudeliveest kaarega eemale. Filter ei eemalda eluks vajalikke mineraale (oleneb filtrist muidugi). Brita filter ei eemalda tervisele kasulikke mineraale, vaid ainult contaminante, toksiine ja raskemetalle. Aquaphori kannu puhul kasutan näiteks Mg-ga rikastatud filtrit, mis vastupidi lisaks veel rikastab filtreeritud vett magneesiumiga :)

  7. Liisa says:

    Väga põnev ja sisukas artikkel! :) Tahtsin uurida veel naiste hormoonide osas – olen ka ise palju uurinud ja senimaani olen arusaanud, et menstruatsiooni ajal peaks olema estrogeen ja ka teised hormoonid just madalamad tavapärasest. Selletõttu ka tujumuutused ja muud sümptomid naistel. Kas oskad suunata, kust võiks rohkem informatsiooni leida naiste paastumise ja hormoonide seosest või kust pärineb informatsioon, et estrogeen on kõrgem mensese ajal? Igaljuhul keep up the good work ja paastun ka ise tihti. Tahaks selle lihtsamaks teha ja hormoonidega syncida. :)

  8. M says:

    Aitäh sisuka postituse eest! Millist vett sa kraanivee asemel tarbid? Ma olen teadlik, et kraanivees on palju kahjulikke kemikaale ja raskemetalle, aga mis siis oleks lahendus 🤔?

    • Ojaa. Ainult Brita filtri vett 😊 võtan selle endaga igale poole kaasa.

      • Emma says:

        Ma isegi tahtsin uurida just seda kraanivee küsimust.
        Elan Peetris ja siin on kraanivesi meeletu kloorilõhna ja maitsega ning ainus viis vett juua, on läbi külmkapi veevooliku, mis tuleb läbi filtri. Kas tasuks uurida kas see annab sama efekti, mis Brita filter?
        Kas sa tahaksid rohkem rääkida kraaniveest?

        • Peetris on tõesti juba kraanivesi. Ei tea kas annab, pead uurima mis filtriga tegu ja mille ta kinni võtab. Muidu soovitan uurida. Olen tegelikult teinud vee kohta eraldi 2 postitust, aga kraanivee mürkidest veel pole jah. Oleks põnev küll, aga ma ei tea, kas ma soovin sellesse teemasse nii süvitsi laskuda, sest kardan, et ma pärast ei suuda enam kunagi kraanivett juua ja pean kolime allikavee äärde :D:D

      • Teltsik says:

        Ma loen alati suure huviga su postitusi.
        Su teemad on alati nii hästi lahti kirjutatud. Ma mõtlen praegu, et kurat, kui pimedad inimesed me oleme… Me sööme ja tarbime enda arust nii hästi, aga sittagi!
        See on super, kuidas sa uurid toitu peensusteni, müts maha!
        Ja nüüd see kuivpaast. Super tubli naine oled.
        Kuna elan üksi ja lapsi ka pole, siis kindlasti katsetan ka ära!
        Vb sa kirjutasid ka, aga ma ei näinud/leidnud … Et kui palju seda nt aastas teha võiks ja mis aja tagant ?

        • Nii on jaa! Paast õpetab inimestele palju. Aitab üle saada ka erinevatest sõltuvustest (alkohol, kohv, suits, toit, magus).
          Täitsa enesetunde järgi. Mina hakkan tegema seda kord kuus :) Mõni teeb ka kord nädalas. Aga mitte üks asi siin maailmas liiast pole hea ;)

    • Maarja says:

      Hei, millal sa tavaliselt paastumist alustad? Ma mõtlen, et kas peale hommik-lõuna või õhtusööki? Kas teaduslikus aspektis on sel vahet ka või pigem enesetunde järgi igale ühele oma millal viimane toidukord teha? :)

      • Täiesti kuidas endale sobib. Aga minu meelest on kõige lihtsam teha varajane kerge õhtusöök ala kl 17. Kõige mõttetum on magada 8h, olles juba söömata u 12h, siis süüa hommikust ja alustada paastuga :D Sest miks siis vahepeal üldse süüa? Seega tavaliselt ikkagi alustatakse pärast õhtusööki.

  9. Joanna says:

    Aitäh sisuka postituse eest! Mainisid, et said hiljuti teada, miks mensa ajal paastumisest asja ei saa. Kas lisaks testosteroonil on seal veel mõni tegur? :)

    • Mensese ajal võtab uue vere loome palju energiat ja naised vajavad tavapärasest rohkem energiat. Lisaks on paljud naised tujukad päevade ajal ning me teame, mida tähendab siis veel hangry woman 😁 Ehk siis kõik toimib paastumisele vastu.

      Mul pole kordagi õnnestunud päevade ajal.

      • Melanie says:

        Mul on õnnestunud päevade ajal! Paastusin selle aasta juulis/augustis kokku 28 päeva- kõik läks suurepäraselt ja olen varemgi märganud, et teadusele vastuoluliselt mul päevade ajal just kaal langeb paremini kui muul ajal 🤷‍♀️

        Aga tänan pôneva ülevaate eeat, ma kuivpaastu polegi veel proovinud, ehk võtan lähiajal ette :)

        Hetkel tahaks selle uuesti teha 30 päeva, see kaks viimast päeva istub hingel kuidagi 🙈

        • On selle kohta teadust, et päevade ajal ei lange nii hästi? Loogiliselt mõeldes peakski rohkem langema, sest keha kuulutab päevade ajal rohkem energiat.

          Sa tegid 28 p veepaastu? 🤯

  10. Laura says:

    Suurepärane postitus, aitäh selle eest! Tänu sellele ja Sinu eelnevatele postitustele olen saanud tõuke muuta oma elu tervislikkuse suunas. Olen väga tihti tundnud, et kuigi mul on kõht täis, olen ikkagi toidust sõltuvuses. Hommikul esimese asjana ärkan, siis jooksen kohe kööki, kuigi kui korraks maha istuda, saan üsna tihti aru, et mul on veel kõht eelmisest õhtust täitsa täis! Väga tore, et keegi meil siin Eestis ka sellise vajaliku info kättesaadavaks on teinud. Lisaks mulle meeldib Sinu sõnavõtt antibeebipillide teemal – need keerasid mõni aasta tagasi mu elu täiesti tuksi ja nüüd tagasi mõeldes näen seda emotsionaalset virvarri, mis ma läbi elasin. No see ei ole normaalne. Igatahes aitäh veel kord ja edaspidi oleks väga huvitav näha, mida Sa näiteks igapäevaselt sööd või kuidas ja millest sõltudes oma päevamenüü üles ehitad nii, et see oleks mitmekesine ja kõike head sisaldav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks, pai!

    • Hei! Nii tore, kui olen positiivselt suutnud kellegi elu mõjutada 🥰

      Oma igapäevamenüüd jagan üpris tihti IG storydes ka. Aga võin kunagi ka postituse peale mõelda :)

  11. Ivo says:

    Kunagi, kui paastumisega tutvust tegin, imponeeris maailmakuulsa paasturavija Paul S. Breggi raamat “Nälgimise ime” (on ka eesi keeles). Selline mõnus muhe ja elutark raamatuke, kus ta mainis, et mingitel nö halbadel bakteritel olevat veevarusid 3 päeva jagu, ja et kui tehagi vahel 3p kuivpaastu kasvõi nädalase või pikema tavapaastu sees, siis on noil baktereil sussid peatselt püsti.
    Naudin Sinu põhjalikkust ja kirge ning jõudu ja jaksu künda seda tervislikkuse lõputut dzhunglit!

    • Suur aitäh! Kusjuures seeneliste ja bakterite toiduga on sama. Kui neil saab glükoos otsa, siis nad surevad. Meie keharakud saavad energiat aga autofaagiast ja rasvast :)

      • Liia says:

        Aitäh nii asjalike ja sisukate postituste eest.
        Väga põnevad teemad. Oleme ka oma perega viimastel aastatel järjest enam tervisliku toitumise suunas liikunud. Tavalisest kartul, kaste, pannkook perest on saanud ilma jahu, ilma suhkruta perekond. Erütritool teeb pudrud magusaks jne. Ühesõnaga, väga huvitav on jälgida kõike, mida sa sööd :) Viimases stooris ütled ka, et see valgu pulber mega magus. See iconfit diet whey on ka super magus. Nagu miks ometi. Las igaüks lisab oma suhkrut.
        Anyway. Äge oled. Ootan huviga toidu ja tervise teemalisi postitusi.
        Ja kui oled kursis, siis soovita algajale paastujale mõnda paastulaagrit. Kus saaks ka mõtted eemale ja keha puhtaks. Igapäeva olme ja kohustuste juures paastuda on minu jaoks väga raske.

        • Oo suur aitäh! 🙏

          Kusjuures, ma olen minemas 5-11.12 detox laagrisse BioSpaasse. Kui meeldib, siis lähen kevadel sinna ka paastulaagrisse. Jagan siin oma kogemusi ka!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Sellelt lehelt sisu kopeerimine keelatud.