Tapvad menstruatsioonivalud – kas endometrioos?

menstruatsioon-valud-krambid-endometrioos-päevad-haigus-ravi-sümptomid-abi-merilin-taimre-paljas-porgand-blogi

Kas oled kunagi tundnud nii tapvat kõhuvalu, et silme eest kisub mustaks? Tahaks karjuda ja nutta või hoopis sügavasse talveunne vajuda? Mitte miski enam ei aita! Valuvaigistitest oled end juba uimaseks manustanud ning ei tahaks jälle kiirabi kutsuda, et nad sulle ühe sutsaka valu vaigistavat imerohtu otse veeni tilgutaks. Kas see on tõesti normaalne või peaksid sa oma tervise pärast muret tundma? Ja kuidas seda valu koduste vahenditega eemale siis pelata? Olin eile täpselt sellises olukorras ja karjusin IG storydes appi! Püha müristus, mis naisvägi mul kohe selja taha ilmus. Sain pea 200 kirja kõiksuguste eri nippide, meetodite, hoiatuste ja kogemuslugudega. Sain küll valust lahti, kuid nüüd on mul üks suur peavalu – kas võib juhtuda, et mul on endometrioos?

 

Minu päevad läbi aastate

Olin alati see tüdruk, kes ei saanud aru ka, kui päevad olid ukse taga ootamas või juba hakanud. Ei mingeid kõhuvalusid, rindade tundlikkust, tujukõikumisi… isegi verevoolus oli olematu. Päevad olid nii minimaalsed, et kui tampoon maha ununes, siis ei juhtunud sellest ka midagi! Nüüd viimased pool aastat on mul kõik otse risti vastupidi! Kõhuvalud algavad “hoiatuseks” juba paar päeva varem, rinnad on nii tundlikud, et Roomet võib nende nägemisest vaid unistada, iiveldus jooksutab potile, tujud kõiguvad üles-alla, lõhnataju on äärmiselt terav ning päevade ajal on verevoolus justkui lõputu.

menstruatsioon-valud-krambid-endometrioos-päevad-haigus-ravi-sümptomid-abi-merilin-taimre-paljas-porgand-blogi

Rääkimata muidugi nendest tapvatest kõhuvaludest, mis on iga kuu läinud aina tugevamaks. Eile võttis see mu juba rajalt maha. Silme eest pidi pea mustaks minema, liikuda ei saanud ning olingi kodus krampides maas. Mis kõige huvitavam, siis valuhoog oli nii suur, et ajas isegi kõhu lahti. Ma ei räägi lihtsalt… kõhu lahti, vaid ikka valulikult… kõhu lahti. Loodame, et meespere seda postitust lugema ei juhtu, haha! Esmalt teeme valule lõpu ja siis hakkame uurima, kas ma peaks oma tervise pärast muretsema…

 

Naiste parimad nipid menstruaalkrampide vastu võitlemiseks

Nagu mainitud, siis sain teilt ohtralt igasugu häid ja mõne väga “omapärase” nipi, kuidas peletada kõhuvalu eemale ja sellele õudusunenäole lõpp teha. Jagan teiega neid kõiki, sest igaühele ei mõju sama asi ja ma tahaks loota, et igaüks leiab omale siit midagi. Arvestage, et kõik siin pole arstiteadus. Mõni on suisa naljakas. Seega võtke kõike tiba soolaga:

  • elektriline soojapadi – müüakse elektroonikapoodides ja toidupoodide elektroonika osakonnas
  • soojaveekott – müüakse apteekides. Häda korral saab ka termostassi kasutada või lasta kiisudel kõhu peal aeleda
  • istmesoojendus autos – päris mitmed vandusid selle nimel, kuid ma olin siiski liikumisvõimetu ja haige ning ei kippunud proovima. Kas teil toimib?
  • soe vann või dušš
  • menstruatsiooni krampide vastane soojenev plaaster – hoiab sooja 5h. Müügil T1 Jaapani asjade poes
  • No-Spa – spasmolüütikum, mis toimib otse silelihaskoele, vähendades lihasspasme
  • Ibuprofen + No-Spa / Ibumetin + Paracetamol – manustada koos, kui üksi ei aita.
  • Paratsetamool kodeiiniga
  • Dolmen – tugevatoimeline valuvaigisti. Eriti hea lihas- ja menstruatsioonivalude korral
  • Solpadeine vees lahustuvad tabletid
  • pärasooleküünal – juhul kui valu on nii tugev, et ajab oksele ja oksendad tableti välja
  • kiirabi valuvaigistavad süstid – mõni elab seda nii julmalt üle, et ei jäägi muud üle kui kutsuda kiirabi, kes teeb valuvaigistava süsti otse veeni. Mõni kirjutas, et teeb neid ise kodus
  • taimetee joomine – naistepuna, roosiõie, kibuvitsa, raudrohu, kummeli, pärnaõie, mungapipra, metsmaasikalehe
  • marineeritud kurgi söömine või vedeliku joomine – pole kindel, kas seda pohmakaga segi ei aetud, hehe
  • “väike seks ja mees lõpetab sulle sisse” – viimane asi, mida ma kõhuvalude ja veritseva emakaga teha tahaks, aga noh – igaühel omad moodused
  • liikumine – menstruatsioonijooga, selili õhujalgrattasõit, jooksmine, kõndimine, venitamine, rippumine
  • polümedel kile – polümeerne kile, millesse on spetsiaalse tehnoloogia abil pandud elektrilaeng üks tuhandik kulonit ruutsentimeetrile. Kile elektrostaatilises väljas toimub biokudede bipolaarsete molekulide orientatsioon, mis aktiviseerib füsioloogilisi protsesse välja mõjupiirkonnas ja kiirendab kudede regeneratsiooni, luumurdude kokkukasvamist, omab lokaalset valuvaigistavat toimet  jne. Polümedel suurendab organismi sisemisi ressursse ja ei oma kõrvalnähte. Mina polnud sellest varem kuulnudki. Kas kellelgi on kogemusi?
  • Livia – kui oled kord juba menavalude kohta Google Searchi teinud, siis seda toodet jäädaksegi sulle reklaamima. Ma ise pole kasutanud ega pole plaanis tellida. Kas kellelgi on ehk kogemusi?
  • eeterlikud õlid – teepuu, lavendli, salvei, kaneeli, ingveri, clary sage
  • sirutamine – kuigi paljud soovitavad just kägarasse tõmmata, siis krampide puhul tuleks just sirutada. Ka minul aitas see meeletult!
  • akupunktuur
  • magamine – tõepoolest parim ravim ükskõik mis haiguse ja mure korral. Kui aga valu magama ei lase jääda, siis pole sellest ikkagi kasu. Rohkem und võib aga valu intensiivsust vähendada
  • BEEBIPILLID – mul oli nii kahju lugeda, kui paljud seda mulle soovitasid. Ilmselt nad ei tea minu minevikku antibeebipillidega ning kuidas see mu keha järgnevad aastad on mõjutanud. Minu jaoks on see puhas mürk ja ma saadaksin pikalt iga arsti, kes ütleks: “Kui pille pole valmis võtma, siis kannata!” nagu mitmed kirjutasid. Ma pigem kannatan valu kui tagajärgede käes. Kui soovid lugeda miks lõpetasin antibeebipillide manustamise ning ka kuulda teiste naiste kogemustest pillidega, siis mine tšeki mu postitust ja kommentaariumit!

Minu päev lahenes lõpuks selliselt, et olin juba eesootavad kohtumised ära jätnud ning nutsin kodus valudes. Kuna ma pole valuvaigisti usku ning kunagi ravimeid ei tarbi, siis mul polnud peale ühe ibuka kodus midagi. See ei võtnud valu kuidagi ära. Lõpuks suutsin end püsti ajada, et teha kuum termosetass endale kõhu peale. Seegi väga palju ei aidanud. Järsku ilmus mulle koju aga prints valgel hobusel kuumaveekoti, Dolmeni, No-Spa ja šokolaadiga (ok-ok, valgubatooniga). Kõik, mis ma vajasin! Möödus 10 minutit ja oi, kui hea oli olla! No-Spa kallale ei pidanud asumagi, aga kõik muu läks käiku. Kadusid valud, kadus ka kõhulahtisus. Lugenud teie kõigi vastuseid ja hoiatusi endometrioosi ja tsüsti ohule, tekkis siis huvi uurida tagamaid, mis põhjustab sellist valu ning kas ma peaksin muretsema oma tervise pärast?

 

Menstruatsioonivalude seos kõhulahtisusega

Päevade ajal vallanduvad emakas prostaglandiinid, mis saadavad emakale justkui signaali: “Suru veri välja!”. Liiga palju prostaglandiine põhjustabki valulikke krampe. Kui need lekivad meie vereringesse, siis reageerivad ka muud süsteemid sellele, hakates nii kokku tõmbuma ning kõike liigset väljutama, põhjustades nii kõhulahtisust. Prostaglandiini vastu aitab ibuprofeen ja aspiriin. Hormoonimöllu tagajärgi saab leevendada ka süües kiudainete rikkamat toitu.

 

Käisin naistearstil…

Käisin günekoloogi juures vastuvõtul 18. detsembril. Mureks olid juba siis valulikud menstruatsioonikrambid, kuid arstini viis mind päevade esinemine juba viimased paar korda kaks korda kuus. Literally, oli tunne, et päevad just lõppesid, kui hakkasid kõhuvalud mind valmistama ette juba järgmisteks. Arst tegi nii ultraheli kui ka analüüsid ja kõik olevat vägagi korras. Ta ütles, et see võib paljugi olla seotud stressiga. Ning tõepoolest seostasin seda perioodi väga raske ajaga oma elus, millest ka siin kirjutasin. Päevad läksid küll taas regulaarseks, kuid kõhuvalud vaid hullemaks. Paljud teist uurisid mul Instas, kas see endometrioos või tsüst ei või olla? Tsüst on välistatud arsti poolt, kuid endometrioosist ma ei tea midagi rohkemat, kui selle nimetust. Kui vastasin ühele neiule, et arst ütles, et kõik korras, siis ta rääkis oma loo. Arsti vastuvõtul ei pidavat seda teada saamagi. Ultraheli siinkohal ei aita, vaid tuleb läbi viia laparoskoopiline operatsioon, et see tuvastada.

 

Endometrioos

Aga millega üldse tegu? Olevat väga levinud haigus naiste seas ja paljud pole sellest isegi mitte teadlikud. Kuidas seda ära tunda? Mida on haiguse tagajärjed? Kuidas ravida ja üldse ennetada seda? Järgnev tekst on kokkuvõte inimene.ee lehelt leitud usaldusväärsest teaduslikust informatsioonist.

 

Millega tegu?

Endometrioos on haigus, mille korral emaka limaskesta sarnane kude asetseb väljaspool emakat ja läbib sarnaselt emakale kõik menstruatsioonitsüklid. Kõige sagedasemad endometrioosi kollete leidumiskohad on väikevaagnas ja munasarjades, aga ka teistes elundites (nt. sooles). Olenemata oma asukohast võib enometrioosi kolle funktsioneerida sarnaselt normaalsele emaka limaskesta koele emakas ehk läbida samad menstruatsioonitsükli etapid. Noortel naistel põhjustab endometrioos tavaliselt lastetustvalulikku menstruatsiooni ja verejookse. Menopausis endometrioos kaob nagu lakkab funktsioneerimast ka emaka limaskest.

 

Tekkepõhjused

Endometrioosi kude on östrogeenist (munasarjas toodetav naissuguhormoon) sõltuv ja talitleb emakalimaskestale sarnaselt. Tavaliselt paiknevad endometrioosikolded väikevaagnaelundite  pinnal või munasarjades, operatsiooni lõikehaavadel, kuid võivad paikneda põhimõtteliselt igal pool organismis. Endometrioos on noorte naiste (25-30 a) haigus ning esineb viljastumisvõimelises eas naiste hulgas 10%.

Endometrioosi täpne tekkemehhanism pole veel teada, kuid esineb mitmeid teooriaid:

  1. Metaplaasia teooria kohaselt saab endometrioos alguse emakalimaskestaks areneva eellaskoe rakkudest, mida mõjutab tundmatu faktor.
  2. Implantatsiooniteooria kohaselt satub endomeetriumikude menstruaalverega takistunud väljapääsu tõttu läbi munajuhade kõhuõõnde ning kinnitub sinna. Endomeetriumikude võib levida ka vere ja lümfi vooluga. Endometrioosile omase koe moodustumist mõjutavad immunoloogilised ja kasvufaktorid, samuti soodne hormonaalne seisund. Endometrioosi kude toodab endomeetriumile sarnaselt prostaglandiine, mille üleküllus põhjustab valulikke emaka kokkutõmbeid ja häirib munajuhade talitlemist.

 

Tagajärjed

Endometrioos võib põhjustada liidete teket munajuhades ja väikevaagnas viies munajuhade sulgumiseni ja viljatuse tekkeni. Endometrioos võib kasvada allolevasse koesse, sagedamini esineb selletaolist kasvu emaka ja pärasoole vahelises süvendis. Moodustuvad kühmud põhjustavad valulikkust vahekorra ajal. Munasarja sees paiknev endometrioosi kolle, mis menstruatsiooni ajal veritsedes suureneb, võib pöörduda või lõhkeda ja põhjustada ägedat tugevat kõhuvalu.

 

Sümptomid

Endometrioos võib kulgeda kaebusteta, kuid võib esineda tugevat alakõhu- ja ristluu piirkonna valu, eriti enne menstruatsiooni. Samuti võib esineda vahekorraaegset kõhuvalu ja menstruatsioonile eelnevat pruunikat määrivat voolust. Kui endometrioosi kude haarab pärasoole või kusejuhad võib esineda valulikkust või veritsust urineerimisel või istel. Haigusega kaasub tihti viljatus.

 

Diagnoosimine

Haigust diagnoositakse kaebuste ja günekoloogilise leiu alusel. Tupes, emakakaelal või operatsiooniarmidel näeb vaatlusel iseloomulikke punakas- pruunikaid või sinakaid alasid. Emakas võib olla liidete tõttu tahapoole kaldunud ja emakamanustega liidetes. Emaka kõrval paiknevad koed võivad olla katsudes hellad. Ultraheliga võib näha munasarjas endometrioomi. Lõplik diagnoos selgub siiski alles laparoskoopilise (kõhuõõnesisene vaatlus) operatsiooni käigus.

 

Ravi

Ravi valik sõltub haiguse raskusastmest, rasestumise soovist, patsiendi vanusest:

  1. Kirurgilise raviga endometrioosi kolded eemaldatakse, liited vabastatakse. Raskete muutuste korral, kui naisel ei ole rasestumise plaani võidakse emakas ja/või munasarjad ja munajuhad eemaldada.
  2. Kergete haigusvormide korral võib kasutada kombineeritud rasestumisvastaseid hormoontablette või ainult kollaskehahormooni sisaldavat ravimit, mille tulemusena endometrioidne kude väheneb ja valu väheneb.
  3. Keskmise haigusraskuse puhul kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suguhormoone vabastava hormooni tootmist ja sellega seoses tekib organismis menopausi taoline seisund, mille käigus endometrioos taandub. Sagedasti on kirurgiline ja medikamentoosne ravi kombineeritud. Valu leevandamiseks võib kasutada prostaglandiinide tootmist pärssivaid valuvaigisteid (ibuprofeen, tolfenaamhape).

Ilma ravita haigus ja kaebused süvenevad. Raskete anatoomiliste ja immunoloogiliste muutuste tõttu võib olla rasestumine raskendatud ja mõnikord ei aita ka ravi. Menopausis haigus taandub iseenesest. Endometrioosi saab vältida laste varajase sünnitamise ja püsiva hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide tarvitamisega.

Lisaks veel üks väga asjalik artikkel: http://epl.delfi.ee/news/melu/endometrioos-kisub-naised-valust-koverasse?id=51297385

Minul läksid karvad püsti, sest kõik sümptomid viitavad sellele. Järgmine samm on minna laparoskoopilisele operatsioonile. Ma palun, et te kõik, kes te vaevlete ränkade valude käes, mõistaksite, et see pole normaalne! Menstruatsioon ei tohiks olla nii valulik! Teie keha püüab teile midagi öelda, omal viisil kommunikeerida. Palun laske end kontrollida ning hoidke end. Kurb tõdeda, et oli nii palju naisi, kes kirjutasid mulle, et kõhuvaludega lõpetavad tihti lausa EMOs. Kui oled üks neist, kes on põdenud endometrioosi, siis palun jäta kommentaar, kuidas selle avastasid, mis olid sümptomid ning kas õnnestus seda ravida? Oleme üksteisele toeks ning abiks!

120 Kommentaari

  1. Sandra ütleb:

    Kirjutan hilja aga loodan, et keegi ikka abi saab. Olin 12 kui mul päevad algasid, esimesel aastal polnud nagu midagi hullu aga pärast oli kohe nii, et pidin koolist koju jääma, sest valud olid tohutud. Iga kord nutsin. Ja kuna mul valuvaigistid võtavad tohutult aega, et mõjuda (mõnikord isegi 1,5h) siis pidin lihtsalt kannatama. Kusjuures mu emal ja õdedel pole kellelgi sellist valu olnud. Viimase 3 kuu jooksul on mul valu palju vähemaks jäänud, ma ise arvan et tegemist on toitumise muutmisega, nimelt ei joo/söö enam piimatooteid. Selle asemel joon taimset piima – mandli/kookose oma. Raske on olla naine…

  2. […] ja oksendamist. Tõsise valu üks tüüpilisemaid põhjuseid on endometrioos (loe lähemalt SIIT!) või adenomüoos (valulik seisund, kus endomeetriumi kude sopistub emaka paksenenud lihaskesta […]

  3. M ütleb:

    Mina soovitaksin ka väga lugeda Lara Brideni raamatut “Period repair manual”, aitas mind väga palju!

  4. […] postitus on jätk postitusele “Tapvad menstruatsioonivalud – kas endometrioos?”. Kirjutasin selle, kui olin juba mõnda aega kannatanud menstruatsioonivaludes. Kui teatud aja […]

  5. Else ütleb:

    Palun anna teada, kuidas sul läks ja mis tulemused olid.. sest see võib aidata mind ja ka paljusid naisi!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Minu tulemused? Arst soovitas pille, mida ma aga võtma ei hakka. Laparoskoopiasse ilma ühegi kindla sümptomite ei lähe. Eks vaatab, mis aeg näitab.

      • MK ütleb:

        Postituse lõpus sa justkui ütlesid, et sul on kõik sümptomid ju. Või arst ei pidanud neid kindlateks sümptomiteks? 🙄

        • Paljas Porgand ütleb:

          Käisingi ka kontrollis. Kahjuks seda ei anna kuidagi teisiti tuvastada kui laparoskoopia abil, mis on aga keeruline protseduur (operatsioon pika taastumisajaga). Arst soovitas mulle seepeale hoopis pille :( Ilmselgelt keeldusin. Püüan leida ise lahenduse.

          • Liis ütleb:

            Vastan hilja, aga ehk kellelgi abiks.
            Minul avastati endometrioos esimest korda 5 aastat tagasi. Olin pool aastat enne käinud kontrollis ja arsti sõnul oli kõik korras. Kolisin just mõneks ajaks Eestist ära ja hea rahulik oli minna, teades, et kõik korras. Ja siis hakkas pihta, välismaal elades, jubedad valud ja selline veritsus, et esimesed kolm päeva ei olnud võimalik avalikus kohas olla/käia, reaalselt vähem kui tunniga oli kõige suurem tampoon täis. Läksin siis uuesti kontrolli (paar kuud pärast viimast günekoloogilist kontrolli) ja avastati 10×10 cm läbimõõduga endometrioos. Samal päeval pandi mulle operatsiooni aeg kolme kuu pärast. Kolm kuud, sest mulle tehti hormoonravi (kutsuti esile kunstlik menopaus. Seda sellepärast, et endometrioos oli liiga suur ja ilma ravita oleks pidanud kogu kupatuse välja opereerima, aga ma olin vaid 23 ja loomilikult oli ja on soov tulevikus lapsi saada. Niisiis sellega sai korda, nädal pärast operatsiooni olin tagasi tööl ja elasin tavalist elu. Pärast seda oli aga ehmatus nii suur, et hakkasin kaks korda aastas kontrollis käima. Ja nüüd 5 aastat hiljem, jälle endometrioos platsis.tegelikult see avastati juba aasta tagasi, tegin ravi ja proovisime ilma operatsioonita, aga ei saa kuidagi sellest lahti. Niisiis uus opp ees ootamas sügisel,seekord ônneks väike, vaid paar cm läbimôôduga, aga ikkagi.
            Aitäh, et selle teema üles vôtsid ja kôik naised, kontrollige ennast ja paluge ultraheli uuringut(minul môlemad korrad sellega koheselt tuvastatud).

          • Paljas Porgand ütleb:

            Kui õudne :(

  6. CBL ütleb:

    Et ausalt kõik ära rääkida, pean tegema natuke pikema postituse, so bare with me :)

    Vanust oli 20 kui esimene kord lõhkes endometrioos ise (sel hetkel ma muidugi ei teadnud mis täpsemalt viga) ja olin nii suurtes valudes, et läksin haiglasse tavalisse ultraheli kontrolli. Mind läbi vaadanud õde ütles, et näeb mingit kogu kõhuõõnes küll, aga täpsemalt raske öelda ja soovitas tungivalt veel samal päeval naistearsti poole pöörduda. Ca tund aega hiljem olin enda naistearsti juures ja peale vaginaalse UH tegemist teatas, et ma pean koheselt erakorralisele opile veel täna minema. Sel hetkel tundsin kuidas kogu maailm kokku kukkus, läksin lihtsalt paanikasse ja lahistasin hüsteeriliselt nutta. Mitte, et ma oleks oppi kartnud (mis see siis 3 auku öra ei ole) siis minul on nimelt hemofiilia ehk veritsen niigi rohkem kui “normaalne terve” inimene. Esmase spets vere rohu (kodust) kätte saanud, viidi mind opile. Peale oppi öeldi, et eemaldadi kõhuõõnest vedelik, olemasolevad kolded nö pumbati tühjaks, aga kuna ma olen riskigrupi patsient siis nad lihtsalt ei julgenud midagi reaalselt ära lõigata. Kõige kurvem kogu loo juures on see, et ca 3 kuud enne olin käinud tavapärasel naistearsti kontrollis ja seal ei olnud mitte midagi näha…. isegi ühtegi kahtlust ka ei olnud, et varsti kuri karjas.
    Mõnda aega olin siis kõrgendatud jälgimise all, sest päris palju koldeid jäi siiski sisse… ja paraku “paisusid” kolded hoolega ja ca aasta pärast läksin uuesti opile. Seekord siis juba plaanilisele. Eelnevalt olin saanud veritsuse vastu spets rohud ning ravimid ja teine opp oli kordades edukam. Kõik kolded sai eemaldatud, sh 75% üks munasarjast ja nüüd, 9a hiljem ei ole endiselt näha ühtegi kollet ja kõik väga timm.
    Täpset põhjust ei osanud arst öelda, aga suure tõenäosusega oli selleks aastate pikkune beebibillide kasutamine noores eas (ca 6a). Mitte, et ma oleks nii noorelt aktiivseks muutunud, aga ebaregulaarsed päevad on kui õudusunenägu kui sa oled hemofiilik. Ja kahjuks/õnneks beebibillid aitasid päevad regulaarseks muuta. Muidugi peale seda seika lõpetasin pillide võtmise ära ja katsetanud/kasutanud muid asju ja alternatiivne, et päevad regulaarsed ikka püsiksid.

  7. Virge ütleb:

    Endometrioosi saab ka hüsteroskoopiaga diagnoosida, see pole nii hull kui LAP :)

    Minul tekitasid valulike menseseis segamini hormoonid. Niipea kui sain progesterooni ravi, kadusid ka valulikud mensesed.

  8. MK ütleb:

    Minul olid ka teismeeas (15-16a) nii hullud valud iga kuu, et oksendasin ja minestasin. Iga kord viidi EMOsse, kus sain veenist valuvaigistit ja tilka. Tol ajal oli veel Dolmen retseptiravim ja ainus valuvaigisti mis aitas. Mu valud algasid alati väga äkki ja läksid kiiresti väga hulluks, nii et võimlemine ja muu ei tulnud kõne allagi. Minu jaoks olid ainsaks lahenduseks beebipillid, mis võtsid ära ka raske akne näol-dekolteel-seljal. Beebipillid sobisid tänu sellele, et mul ei diagnoositud tsüste ega endometrioosi.
    Nüüdseks olen beebipille võtnud 5 aastat. Kuna siiani on mulle pillid sobinud ei soovita mu günekoloog neist loobuda, sest see viiks organismi taas tasakaalust välja. Muidugi olen teadlik beebipillide kahjulikkusest ja ei taha neid propageerida, aga nende valudega (+akne) oli ka võimatu elada.

  9. Merks ütleb:

    Oeh kui seda lugesin tekkisid lausa kûlmavärinad sest kolm aastat tagasi sain ka mina teada ,et billid ja plaastrid on mu elu ära rikkunud ning tsûsti mulle tekitanud . Samuti vaevlesin suurte verevoolude ja valude käes lausa minestasin aga nagu noor inimene ûld juhul ikka ei teind välja sellest ja muutkui lûkkasin edasi arstile minekut mis oli muidugi elu suurim viga sest hiljem teada saamine oli valusam sest teada sain nii et olime proovinud juba kaks aastat mehega saada last aga ei saanud ja siis pöòrdusin suures hirmus arstile ja siis tuligi välja see jube uudis . Vahepeal jôudis rohtude abil see mu elust kaduda aga sellel sûgisel sai sõpratega ôhtusöögil võetud paar klaasikest siidrit aga lôppes see sellega et lôpetasin hommiku haiglas sest oli tsûst uuesti tagasi tulnud ja piisas paarist klaasist ja tsûti osakesed lôhkesid ja tekitasid vett kôhtu . Ja taaskord lapse saamis mõtted tuli môneks ajaks eemale lûkkata . Ûhesõnaga elu raskemad kolm aastat on olnud ja tekitanud palju pisaraid ja depressiooni .

  10. K. ütleb:

    Väga huvitavat informatsiooni jagab selline arst nagu Dr. Patrick Flynn https://drpatrickflynn.com/ .
    Väga palju erinevaid podcaste ning youtube-s videod erinevate naiste teemade kohta. Ise uurisin, kuna vaevlen akne ning väga tugeva PMS-i ja ka tugevate menstruatsiooni valude käes ning ainuke asi, mida naistearst soovitas olid pillid, aga kuna olen väga konkreetselt selle vastu, siis üritasin ise leida põhjuseid, miks mu keha nii käitub.

  11. Meeri ütleb:

    Olen 41 ja vahelduva eduga valulikud ja väga valulikud päevad olnud. Minipille suutsin kunagi kolmekümneselt 6 kuud võtta siis sai neist villand. Mulle tundus samuti, et olin kerest paistes ja üldse uriin ja higi isegi haavaveri lõhnasid imelikult. Üldiselt ma ei harrasta aktiivset suguelu, seetõttu veidi lihtsam neist vahenditest loobuda.
    Paar aastat tagasi oli stressirohke periood, lõpuks oli väsimus ja pidev palavik 37,3 pärastlõunasel ajal. Trenni teha ei jaksanud, seega muutus ka söögiisu ja eriti jubedalt hakkas tselluliit vohama. Lisaks tavalistele piirkondadele veel käsivartele, seljale, kole oli ennast vaadata. Päevade valud aina tugevnesid, vererohkus oli ka jube. Öiseks horisontaalasendiks pidin mitmest sidemest pükstesse vooderduse teipima. Vahel tundsin kuidas käies tuleb vereloik püksi, kasutasin lõpuks päevitigi öösidemetega koos tampooni. Ravimikokteilid Nospast ja ibuprofeenist ei aidanud. Mungapipar aitas rindade valulikkuse puhul küll aga vererohkuse minimeeris selline süütu asi nagu metsmaasikalehe tee. Seda soovitas günekoloog Tallinnas, kes leidis UH-ga ka tsüsti. Pöördusin tagasi elukohta Helsingisse ja broneerisin aja nasitearstile. Läksin Tallinna uuringutulemused näpus ja seal samas toolil vaadati üle, kraabiti tsüst ning paigaldati hormoonspiraal. Rohke veri ja valud on kadunud. Arst arvas, et seoses vanuse ja stressiga hormoonid lihtsalt paigast läinud ja, et seda nö osakonda paikselt rahustada oli hormoonspiraal parim lahendus. Nüüd suudan trenni teha, isu on toituda tasakaalustatult ja lammutan tselluliiti edasi.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Oi, päris ränk! Mul on siiralt hea meel, et probleemi põhjustajale saadi jälili ja leiti ka lahendus :) Aitäh jagamast ja edukat lammutamist ;)

  12. Agnes ütleb:

    Sellest nimekirjast on puudu veel mungapipra tee (või siis ka selle tabletid. Neidki vist tehakse). Lisa see kindlasti sinna oma blogijuttu juurde! Ehk kedagi see ka veel aitab! Siin kõik niikuinii kommentaare ei loe. Mungapipar reguleerib naiste hormonaalteemasid. Uuri netist infot juurde!

    Mina ise olen joonud seda teed nüüd kolmveerand aastat ja tundub, et nüüd on tulemust näha. Päevad on järjest vähem valusad. Muidugi diclofenaci küünlaid kasutan ka ikka igaks juhuks esimestel päevadel juurde. Tee maitseb kibedalt, aga mina teen tavaliselt hästi kange tõmmise, kuhu panen hästi vähe vett peale. Kui see on pool päeva või isegi päev tõmmanud, siis hambad ristis joon selle ära. Tervet tassitäit lahjemat versiooni ma küll ei suudaks juua. Joon seda teed ikka ca 3x nädalas. Aga muidu on olnud nooruses varem küll 5x kiirabi kutsumist, haiglas uuringuid (sh ka ega endometrioosi pole? ei olnud) jne õudust kuubist.

    Kuskilt mulle otsis ka üks treener infot kuskilt targast raamatust, et mensivalude vastu aitab ka, kui tarbida B-vitamiini, magneesiumi, krillõli ja kuningakepiõli tablette. Ma ei mäleta kahjuks neid soovitatavaid koguseid, kuid apteegist sellist B-vitamiini kogust osta ei olnud võimalik, mis oli soovituses. Ainult arstilt retseptiga. Ise olen neid tabeltte tarvitanud juba varemgi enne kui selle mungapipra tee avastasin. Vist aitasid ka tabletid, kuid liiga selget mõju ma neil tablettidel kokku ei märganud. Mulle on üks norrakas ka väitnud, et krillõli paremus võrreldes tavalise omega-3 kalaõli tabletiga olevat ka vaid müüt… Ma ei oska miskit kosta selle peale, enam ma krillõlitablette ei söö. Söön lihtsalt omega-3 muul kujul.

    Mungapipra teed tellin Kubja talust. Apteegist seda ei leia. Ostan tavaliselt 50 pakki korraga, millest ca üheks aastaks jätkub, joon ise ja jagan mõned pakid ka mõnedele sõbrannadele ka.

  13. Etupetu ütleb:

    Huvitav…et kui naised lapsi ei saa, siis loodus karistab meid emaka mitteotstarbelise kasutamise eest..tnx mother nature..love you lots.

  14. Agata ütleb:

    Minul valusid sisuliselt kunagi olnud ei ole sellel perioodil, kuid võin rääkida Polümedel kile headusest sellega võitlemisel. Toon seda ise Venemaalt Eestisse ning edulugusid 2 aasta jooksul kogunenud juba märkimisväärselt.
    Polümedeli põhimõte on suurendada hapnikusisaldust ja vereringet pealepanemise kohal ja sageli tunneb inimene haigel kohal mõnusat soojust. Valu tekib enamasti põletikust, mida Polümedel nö lammutama ja laiali saatma hakkab. Valu kaob enamasti nii, et ei panegi tähele :) Väga paljud on abi saanud luude kokkukasvamisel, seljavalude korral( 1 minu püsiklient ütles, et ilma selle kileta ta juuksuritööd enam teha ei saaks, sest seljavalud ei lubaks), traumad ja peavalud mööduvad üsna kiiresti. Ka migreenivalud, seega julgen soovitada ja loodan, et ühel päeval on teil ainult mälestus hirmsatest valudest :)

  15. M ütleb:

    Kas No-Spa tõesti aitab menstruatsioonuvalude korral? Mul on see kodus olemas, aga olen võtnud siis, kui kõht on korrast ära, valutab ja kohutavalt iiveldab. Ei teagi, millest see tekib, aga paari kuu tagant selline trall käib maos. Ei tundunud kuidagi loogiline seda päevade ajal tarbida. Muidu ma ka ravimeid kergekäeliselt ei võta, aga päevade ajal söön julgelt valuvaigisteid 800mg korraga mitu x päevas. Ikka olen kägaras. Eriti hull on liikuda, praegu teen ka süüa ja käin vahepeal pliidi juures kontrollimas, kõht kõveras ja kõnnin nagu vanainimene. No on põrguvalu, ei suuda end sirgu ajada. Varem lõi ainult alaselga, nüüd on ka alakõhus ja külje peal puusanukkide juures.

    Enne seekordset menstruatsiooni tundsin valu seal, kus asuvad neerud ja hakkasin juba siis valuvaigisteid võtma, kuna ei teadnud, mis viga. Kuna mul pole menstruatsioon korrapärane, siis ei tea ka iial, millal see alata võib. Seljast levis see valu kuskile puusade juurde. Ja mõned päevad hiljem algas mens. Kui muidu juba aastaid oli alati päevade ajal kõht lahti, siis nüüd on totaalselt kinni. Ei julgegi enam arstile minna, kui siin pille soovitatakse ja laps saada. 20-aastaselt küll veel pole valmis emaks saama ja pille pole iial võtnud ega hakka ka kunagi tarbima.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Huvitav, et nii arvad. No-Spa on ju mõeldud just täpselt spasmide leevendamiseks ehk ideaalne menavalude korral. Kas endometrioos on välistatud?

  16. K. ütleb:

    Minul tekkis men. valu mõni aeg peale seda, kui ma sos-pilli võtsin, kohutav valu oli järgmisel kuul. Ja mitu kuud veel päevade ajal oli esimesel päeval valu, kui muidu ei ole valu üldse tähele pannud ja eriti esinenud.

  17. Kristina ütleb:

    Naised, soovitan lugeda https://www.larabriden.com/endometriosis-natural-treatments-really-work/
    Rohkem tema raamatus “Period repair manual”

    Ise v6itlen kyll teise haigusega, kuid tema poolt soovitatud konkreetse toidulisandi tarbimine aitas niii palju.

  18. Eva ütleb:

    Mina olen ilmselt see erand kellel pole mitte kunagi päevade ajal kõht valutanud. Mitte midagi ei tunne ka enne päevi. Aga eelmisel aastal kontrollis avastas günekoloog ootamatult endometrioosi emaka tagaseinas. Ma olin täiesti shokeeritud, sest kuidas, mu kõht ju ei valuta, päevad on küll veidi vererohked aga ka mitte midagi katastroofilist. Sain samuti soovituse pillidele või teine laps saada. Pillidest keeldusin ja kaalusin pikalt mida teha. Andsin rohelise tule beebile kuid möödas on 6 kuud, ei midagi. Loodan siiralt, et ükshetk siiski õnnestub ja ma ei pea karmimaid meetodeid kaaluma, sest arst hoiatas mind kohe endometrioosi tagajärgede osas. Seega minu soovitus on teha igal naistearsti külastusel ka UH, sest tõesti, see võib ka olla täiesti ilma sümptimiteta ning hea arsti silm tuvastab selle ka nii.

  19. Naine, 24 ütleb:

    Kui noorena pubekaeas kunagi menstruatsioon hakkas, esimene kord ei olnud valus, küll aga köik ülejäänud korrad peale seda. Räme valu köhus ja tavaliselt ka ühe jala kintsus, siis esines ka nö kuumahooge, järsku oli liiga palav vöi vastupidi külmahooge, lambist tuli kananahk, iiveldas köik, kui olin enne valusi midagi söönud, siis oli fakt, et samapidi ka väljastan selle, köht oli lahti, tagumikust tuli mm kakavesi- viisakalt oeldes, soogiisu polnud, näost valge, silme ees virvendas, jöuetus- need sümptomid esinesid nii kuidas jumal juhatas. Ukski valuvaigisti ei mojunud, votsin ukskord suure meeleheitega ka 4 nospa tabletti- nothing (kull aga mingi hetk pani magama, kui valud moodas juba). Sellel ajal siplesin lihtsalt voodis teki all külili, jalg kais nagu soidaks ratta peal, ei suutnud paigal hoida, siuke tunne nagu veri seisaks vms.
    Paar aastat hiljem maarati beebipillid ja peale seda pole ränka valu. Mul nahaprobleeme ka olnud, aga see oli ka töesti nii kuidas tuju oli, pubekast kuni 18 aastaseni oli koguaeg peppis näonahk ja oi kuidas tappis enesekindlust. Siis paar aastat wow, polnud. Siis järsku jälle hakkas. Kaisin synlabis, tuvastati ulimadal ferritiini tase. Pool aastat votsin rauatablette (neil ka hooti oma miinus- koht lahti) ja ma ei tea kas juhus, aga nuud ule mitme aasta jalle okei seis nahaga.. enesekindlus ja uldine olemine kohe teine.
    Aga veel tablettidest. Ma pubekast saadik regulaarselt vötnud, üks hetk jai ainult kuu vahele, sest ma ei saanudki reaalselt ca pool kuud perearsti telefoni teel katte, et kirjutataks valja retsepti.. ning täpselt sama damn seis nagu oli pubekana. Maletan perearst utles, et valu voib ara votta esimene vahekord vöi sünnitus. Vahekord igatahes pole aidanud kull, nagu naitas see kogemus, kui uuesti valudesse surin.
    Ma ei hakanud toona tablakaid votma sest kummi kasutada ei tahtnud (ei elanudki seksuaalelu) vaid ainult valude töttu.
    Lugedes praegu su posti, annab motivatsiooni ning lükke naistearstile lihtsalt regulaarseka kontrolliks aja kinni panna jälle. ((: aitäh!

  20. Lena ütleb:

    Jagan ka oma lugu, kuna see teema on ka minu jaoks hetkel väga aktuaalne. Eile hommikul kirjutati mind välja ITK naistekliinikust, diagnoosiks endometrioos. Olen aastaid käinud meeletute valude ja iiveldushoogude tõttu erinevate naistearstide juures ja alati on olnud samad vastused: “see on lihtsalt sinu eripära”, “beebipillid on ainus lahendus”, “sünnita, siis kaovad ka valud”. Kuna beebipillidega on mul samuti halvad kogemused ja kuna oskasin juba ette ennustada kõiki arsti vastuseid, siis polnud eriti motivatsiooni minna jälle arsti juurde, pigem kannatasin ära ja võtsin peoga valuvaigisteid. 🙈
    Kuni nüüd ühel hommikul ärkasin üles ja järsku tundsin kohutavat, lausa halvavat valu kõhus. Polnud võimeline ennast isegi liigutama, vedasin ennast kuidagi WCsse ja oksendasin korduvalt, sest valu oli nii jõhker. Tõusis ka palavik. Lamasin voodis, võtsin valuvaigisteid, hoidsin soojakotti kõhul – mitte midagi! Lõpuks läksin naistehaigla EMOsse, alguses oli tunne, et raudselt mind naerdakse jälle välja ja saadetakse koju, et puhka ja ole soojas jne. Kuid seekord läks teisiti, valves sattus olema väga tore ja hooliv arst, kes ütles, et mul oli munasarjas lõhkenud tsüst, mis oli ka selle kohutava valu põhjus. Kirjutas mind kohe haiglasse sisse, tehti põhjalikud uuringud ja pandi diagnoosiks endometrioos. See põhjustab ka lisaks kõigele muule tsüstide teket ja põletikke ning seletab ka palavikku, mis mind pidevalt vaevas ja mille põhjust ei suudetud tuvastada Mul lihtsalt meeletult vedas arstiga, sest teine arst, kes tol päeval osakonnas oli, nähvas mulle, et “sa ju pille ei taha võtta, mida sa siis ootad, et me teeme mingit imet või??” 🤦🏼‍♀️ Minu arst aga pani aja endometrioosi spetsialisti juurde ja ütles, et tegeleda tuleb probleemi lahendamisega, mitte ainult leevendamisega. Nüüd lähen kuu aja pärast eriarsti juurde, eks siis näha ole, mis edasi saab :)

    Sina aga pea vastu ja ära jätta jonni enne, kui lahendus leitud 🤗❤️

    • Paljas Porgand ütleb:

      Oi kui jube lugeda! Miks minnakse üldse arstiks, kui puudub soov inimesi aidata :( Eks ma kardan ka seda hooletut diagnoosimist ning hiljem on juba hilja… Tahaks ju ikka usaldada, mis arstil öelda on.

    • Maarja ütleb:

      Mul on samuti diagnoositud endometrioos ja juhtus see valvearsti vastuvõtul kuhu läksin 3 päevase kõhuvalu ja verejooksuga. Arst kirjutas mind kohe haiglasse ja uuris kus mavarem olin. Nimelt olu tsüst nii suur et oli vähemalt 5 aastat kasvanud. Ma käisin iga aasta kontrollis ja tugevate voodisse aheldavate menstruatsiooni vaulde kohta ütles toonane arst, et see on normaalne. Ütles ka, et peale sünnitust läheb paremaks. Kuidas ma tulevikus üldse sünnitada saaks kui ta mind uuringutele isegi ei saatnud. Õnneks sain uue arsti tehti kaks operatsiooni kahe aasta jooksul ühel puhul eemaldati 2/3ühest munasarjast ja endometrioosi tsüst ning teisel korral ummistunud ja põletikuline munajuha. Ning eelmine aasta sündis väga kaua oodatud laps. Arvasin et saan lapse ainult kuntliku viljastamise teel mis oleks toimunud kolm kuud peale rasedaks jäämist.
      Kahjuks on selliseid arste kes ei oska, ei taha, ei hooli ning ei usu su kannatusi liiga palju.

    • C ütleb:

      Lena, kes teie arst on?

      • Reelika ütleb:

        Lena ja Maarja,

        küsiksin ka teilt, kes arstid olid? Selle juhuse peale loota, et hea arst satub võiks vältida ja võimalusel arstiga kuidagi otse kontakti saada :)

    • Triin ütleb:

      Endometrioosile pole muud ravi kui hormonaalne- ka see ei pruugi aidata. Arste materdama hakata on ikka rumal. Vb veidi karmilt ütles, aga tõsi ta on. Tehke ise veidi uurimistööd ja uurige, lugege, harige ennast. Siis ei solva iga väike lause.
      Mina olen endometrioosiga elanud üle 10 aasta- diagnoosiks kulus sellest 5a, kahel korral laporoskoopial käinud ja ka kaks korda sünnitanud. Vihkan naiseks olemist ja ootan menopausi, aga olen ise end piisavalt harinud et mitte kõike kuulata ja uskuda.

  21. TMP ütleb:

    Ma tean, mis on kõhuvalud ja eriti päevade ajal. Ja kõhuvalud mitte päevade ajal. Elasin nendega kuskil 2-3 aastat. Käisin sagedasti arsti juures. Olin sage külaline EMOs, sest kõht valutas UH ei näidanud midagi, kui siis mingisugune vedelik mida oli rohkem kui peaks. Mind kontrolliti otsast lõpuni ära.
    Mu emal oli endometrioosi ja ta kahtlustas, et ka minul, sest nagu Te kirjutasite, siis need valud olid kannatamatud. Päevad olid alati väga valulikud. Oli kordi kus kannatasin ja oli kordi kus võtsin valuvaigisti, sest tõesti niivõrd valus oli, et pisarad tulid silma.
    Labraskoopilisele uuringule ma ei saanudki, sest hakkasin ise ennast ravima ja uskuma, et see toimib.
    Mis ma selle heaks tegin oligi ravimtee joomine ja rootsrohu kompress. 7 päeva tegin ja 7 päeva pausi ja uuesti 7 päeva tegin ja jälle paus jne. Tegelikult peaks aasta tegema, mina tegin poolaastat ja toimis. Lisaks poole aasta möödudes jäin rasedaks. Kui seda poleks juhtunud, alles siis oli oleksin saabub labaraskoopilisele uuringule minna. Peale lapse sündi on mul elu jälle normaalne ja päevad täiesti normaalsed ja mitte valusad.

    • EE ütleb:

      Tere TMP
      Mis ravimteed jõite? Minul endal ka endometrioosiga suured valud. Proovikin ka. Kompress läheb kõhule ikka.

  22. Kadi ütleb:

    Olen hetkel selle haigusega juba pea aasta käinud arstil ja siiani ei midagi head.Olen proovinud ravimit Visanette ja sain neid võtta 3-4kuud kui hakkas tekkima suured peavalud ja lõpetasin kohe võtmise(peavalud pole kunagi mind kimbutanud) sai ka proovida beebipille ja sama jama peavalu.Arst mainis kohe ära kui tulevad muutused mis varem mul pole olnud siis igasugune ravi kohe lõpetada.Kuna võib tekkida tromb ja sellega võib kaasneda halvatus.Lõpetasin igasuguse riski.Ehk ravi sellel polegi siis elan valudes ja päevad ja määrimine kestab mul suht 30päeva.
    Jube väsinud sellest.Ei teagi enam mida ma tegema peaks.😐

  23. Biku ütleb:

    Mul umbes sama, et kunagi teismelisena ja mingi aeg hiljem ei tundnud ma absoluutselt mingeid märke sellest et päevad hakkavad. Mul on õnnestunud isegi oma püksid sedasi ära rikkuda, et vaatan, ahahh et siis algasid. Ma valude kohta ei mäleta kuidas tol ajal oli, vast mitte nii tugevad kui olid ja mingid valud sain ma ära kannatatud ilma valuvaigistiteta. Muidugi ma eelistan et siiski mingi väike hoiatus oleks kui päevad hakkavad ja noh, neid hoiatusi on tulnud nüüd peale 25ndat eluaastat ikka korralikult. Alakõhus hakkab valu mitmeid päevi ennem, rinnad muutuvad juba lausa vahel kaks nädalat ennem tundlikuks ja valusaks, ja siis kaheks päevaks hakkab see põrgu pihta, valud on olnud viimaste aastate jooksul väljakannatamatud ja olen lausa oianud ja teinud igast trikke. Ma olen vist võtnud valet valuvaigistit kogu aeg, sest päevas on saanud vahel lausa neli tabletti võetud ja ka muid tugevaid mis siin Soomes on. Kõhulahtisus ja pehme olemine on ka käinud asjaga kaasas. Olen hakanud viimasel ajal mõtlema samuti endometrioosile, Soomes on mul suht võimatu isegi arstile saada sellise “mõtetu” kaebusega, telefoni otsas ütleb õde ainult et hakka pille võtma ja kogu moos. No see pillide soovitus on nii üle juba visanud, olen küll suhtes, aga ei taha pille. Olen ilma nendeta suutnud nii kaua olla ja päevad on ka megaregulaarsed. Siis aga otsustasin sammud seada endometrioosi hirmus Eestisse günekoloogile ja käisingi jaanuari alguses. Natukene jäi tunne, et mu probleem naerdi välja arsti poolt, aga õnneks ultraheli ta mulle tegi ja see ei näidanud midagi. Mainisin ka laste saamise soovi ja hirmu selles osas kui peaks olema haigus sees ja selle tagajärjed ei kõla toredalt kui siiski pere soov on. Arst hakkas mulle selle peale seletama, et ennem teada ei saa kui proovid last tegema hakata ja täiesti tavalisel paaril pidi võtma keskmiselt kuni aasta aega kui rasedus tuleb. Ja et endometrioos ei pea olema alati mis põhjustab viljatust kuna on avastatud keisrilõike ajal ka see haigus naisel. Mingi selline pla pla. Ühesõnaga tekib tunne, et lihtsalt proovingi neid nippe siin listis ja no-spad ja üritan üle elada, sest keegi väga sellega tegeleda küll ei viitsi ja mina pille ka võtma ei hakka nii puht igaks juhuks.

    • Mai ütleb:

      Endometrioosidiagnoosi ja ravi tasub just Soomes eriarstidelt otsida, sest seal on see üldiselt tuntud haigus. Eestis veel ei ole. Mul sõbrannal ka sellised valud jne, helistasin oma soome sõbranna soovitusel (ta uuris mu palvel) Helsingisse dr. Päivi Härkki eravastuvõttu ja palusin ühendada talle – ja isegi ta rääkis minuga, sain vajaliku info, tema vastuvõtt maksis 80€(mis on odavam kui näit. Eestis dr. Sõritsa kliinikus Tartus mõni vastuvõtt), Soovitan googeldada, tal on tehtud artikleid, uuringuid jne, just endometrioosist. Siin ühe soomekeelse endometrioosi artikli alt arstide nimed jne,
      Asiantuntijat naistentautien ja synnytysten erikoislääkäri Sari Silventoinen, Lääkärikeskus Järvenpää ja Päijät-Hämeen keskussairaala ja Päivi Härkki, lääketieteen ja kirurgian tohtori, naistentautien, synnytysten ja gynekologisen endokrinologian erikoislääkäri, HYKS Naistenklinikka

  24. Marina ütleb:

    Minul on vist alati päevad valulikud olnud ja 24-25.aastaselt sain oma diagnoosi. Kuna siis oli aeg ka juba laps saada siis peale diagnoosi saamist ja raseduse algust ei võtnud migeid ravimeid. Raseduse ajal see kõik siis seiskus, kuna menstruatsiooni siis ju ei ole. Ja kui peale imetamist hakkasid uuesti päevad siis nad hakkasid mul ikka uue hullu hooga, väga valus ja verd oli no nii palju, et tõsiselt tuli vahetada tampoon iga tunni tagant. Arstiga konsulteerides otsustasin, et hakkan pille võtma ja seda ma nüüd kuskil paar aastat juba teen. See muidugi kehale ei ole parim asi, aga plaan lapsi saada veel on ja nkn oleks pidanud mingi rasestumisvastase vahendi panema…pillid teevad topelt töö ära lihtsalt. Sõbrannal oli ka sama probleem ja ta ütles, et temal tehti lõikus, aga kuskil aasta pärast vist tuli see tal tagasi. Nii et lunagi ei te. Arst ka ei lubanud, et peale lõikust see tagasi ei tule.

    • Birx ütleb:

      Oi, suur tänu sulle. Ma tegelikult isegi ei teadnud seda, et Soomes see tuntum haigus on sest mulje jäi et aja registreerimisel sellega isegi üldarst vastu ei viitsi hakata võtma rääkimata siis günekoloogile saatmisest. Ja kui ongi reaalselt 80 euri selle arsti vastuvõtt no siis on küll hea hind, sest muidu eraarsti juurde minemine maksab siin hingehinda, selleks üldse läksin Eestisse kuna seal maksan ka ilma haigekassata üsna tagasihoidlikult. Aga pean siis seda asja uurima igatahes. Tänud info eest :)

  25. Keili kivi ütleb:

    Minul on sama mure. Päevad käivad jubedat krampides. Vahel on valud nii tugevad, et ei saa astudagi veel vähem istuda. Aastaid tagasi käisin opil.Eemaldati munasarjekasvajad.Alguses keelduti opist aga siis sain Tallinna ja seal tehti opp sest oli oht juba munarjest täielikult ilma jääda.Käisin valudega nüüd arstil aga arst ei leidnud midagi vaid soovitas bille. Nendest aga keeldusin. Olen 19 ja selliste valudega olla on väga raske. Päevad käivad väga ebaregulaarselt. Vahel on kaks päeva ja siis lõppevad. Ning siis läheb nädal mööda ja on nii suur verejooks, et käid iga poole tunni tagant vetsus. Sooviks tõesti väga kellegi nõu.

  26. ... ütleb:

    Jama on küll kui enesetunne nii kehv on, aga igaks juhuks lõikamine tundub ka ränk. Ehk ongi stress või selline periood lihtsalt. Peale beebipillide lõpetamist võib keha veel pikalt igasuguseid trikke teha. 20ndate alguses olid mul ka suht õudsad päevad koos enamuse su kirjeldatuga, aga mingi hetk rahunes asi maha. Kindlasti oli kasu erinevatest naisteteedest ja kortslehest mis on ka nö.naistetaim. Lisaks vähemalt mulle tundub, et ütlus “Kes otsib see leiab” peab paika nii heas kui halvas. Otseloomulikult ongi inimestel tihtilugu haigusi või iluvigasid vms. mida peabki/võibki parandada, aga jääb mulje, et kui fookus on mujale suunatud, siis nagu esineks igasugu jama tunduvalt vähem kui pidevalt nendega tegeledes. Siis ajaks nagu üks jant teist taga.

  27. Mammu ütleb:

    Mulle meenus,et kunagi üks lapseootel sõbranna kellel oli migreen, ütles et kuna raseduse ajal valuvaigisteid ei soovitata siis pidi aitama coca-cola, olen proovinud ning isegi aitab ka menst.valude puhul. 🙂

  28. Pille ütleb:

    Esimesed aastad polnud üldse valusad, ei saanud arugi, et päevad on ja järsku 1hommik lõid valud mul jalad alt ning see oli esimene kord kui tundsin reaalseid mensese valusid. Sama moodi kõht lahti, iiveldus, mega krambid, akne… Hakkasin siis pille sööma, mis tegid näo ilusaks ja võtsid valud ära, aga ma tundsin, kuidas ma aina paisusin nende pillidega (hiljem sain 1lt arstilt kinnitust ka, et osad pillid hoiavadki kehas vett kinni ja no ainevahetus jne.) lõpetasin nende võtmise ja võtsin max 2 kuuga 10kg alla enne pillidega jamasin kuu aeg a ja sain 2 kg alla. Muidugi nägu läks kohutavaks, siia maani maadlen sellega ja valud on ikka kohutavad. Veedangi esimese päeva voodis, neelan dolmeni ja katsun üle elada.(kuigi see kuu olin ise juba pooleldi kiirabi nr valimas, sest need valud olid ikka mega) Olen tähelepannud seda, et kui eelneval kuul olen peaaegu 0g magusat söönud on päevad vähem valulikud.
    Käisin oma probleemiga eelmine kuu ka arstil. Selgus, et midagi mul viga pole ja noortel naistel tavaline nähtus, ütles et sünnitusega kaovad valud, aga soovitas teha valuvaigisti kuuri, et paar päeva juba enne päevade algust hakata võtma valukat isegi siis kui valusi pole, sest nende koostises on see aine mis pärsib selle valuliku aine tekkimist kehas (ei mäleta nimetusi). Ainuke pääsetee on laps saada😁😁

    • Paljas Porgand ütleb:

      Nii pekkkkis ikka eks :D

    • Marie ütleb:

      Uskusin ka arsti, kes väitis, et selle meeletu valule teeb lōpu lapse saamine. Laps mul pooleteise aastane ja menstruatsiooni valu täpselt sama valus ja esimesel päeval voodisse aheldav kui enne rasedust. Nüüd on veel sellele lisandunud ka tugev peavalu, mis algab paar päeva enne päevi. 😐

    • Terje ütleb:

      Mina lootsin ka, et peale sünnitust ehk leeveneb, aga kahjuks mitte. Kohati isegi hullem kui enne sünnitust. Nüüd lööb isegi selga see valu.

  29. KL ütleb:

    Mul samuti diagnoositud kõhuõõne endometrioos. Kohutavad valud on paremal pool roiete all. UH ja muud asjad olid korras, ainus seos oligi, et päevade ajal valutas. Tehti laparoskoopia, ja leiti palju koldeid igalt poolt kõhust, kuid sinna valu kohta nad laseriga ei pääse. Mistõttu vaevlen ikka valude käest, ja seda pigem 3 nädalat igas kuus, kui et nädal. Pidin sööma antibeebipille ilma vahetpidamata. Võin öelda, et sellel ajal mul valu oli suht minimaalne. Nüüd kui otsustasin, et sooviks rasestuda ja jätsin pillid ära, siis on valu nii kohutav mõni kuu, et ei saa kõndida vahel normaalselt nt. On kõik valuvaigistid proovitud, natukene võtab vähemaks ainult ibukas. Mul need pillid ikka aitasid päris hästi. Küll muidugi kui 3 kuud järjest pille süüa, siis on lõpuks päris nn paistes tunne. Et jah vb peaks neid teisi ravimeid küsima. Igal juhul kui mingeid ravimeid ei tarbi, siis endometrioos läheb kogu aeg hullemaks, mul vähemalt on nii ja seda ma ka tunnen. Ja rasedusega võib see haigus ära kaduda. Aga otsest ravi sellele müstilisele haigusele ju pole. Minu arst oli ITK’s Mall Varvas, väga tore arst.

  30. Mari ütleb:

    Kasutan ka paratsetamool+ no-spa kombot.

    Just No-Spa aitab minu kogemusel kõhuhädade vastu päevade ajal. Ainult valuvagisitit võttes surutakse valutunne maha, aga kehas käivad liigsed krambid edasi. Ja krambid annavad seedesüsteemile märguande, et on aeg sooled tühjendada. Kui võtan No-Spad, siis need vaevused vähenevad ja on vähem rõve olla kõhus.

    Top-tip – tavaliselt pean küll naistearsti natuke veenma, neit on võimalik ka No-Spa retsepti saada. Ütlevad küll, et see on käsimüügis ka olemas, aga lõpuks tullakse ikka vastu, kui ütlen, et käsimüügi hind on poole kallim. Väike vahe küll, aga miks ma peaks heast tahtest rohkem maksma, kui ma oma seisundit endale küsinud või põhjustanud pole.

  31. :) ütleb:

    Mul hakkasid valud 17-aastaselt. Diagnoosi sain 2016.a, kui käisin laparoskoopial. Olin siis 28. Valud jätkusid ja valuvabaks sain eelmisel kevadel, kui sain stressi maha ja muutsin toitumist. Ei oska nüüd öelda, kumb rohkem rolli mängis. Aga aastaid kogunenud alaväärsus, et mu süsteem on katkine ning äkki ei saagi kunagi lapsi, mõjus laastavalt. Arstid ka survestasid nii tugevalt, et olin vaimselt täiesti läbi lõpuks eelmisel kevadel. Läksin teist arvamust saama ja see arst suutis ühe lausega võtta maha kogu 2a kestnud suure stressi. Ütles, et mul on kõik korras ja ei näe põhjust, miks ma ei peaks rasestuma. Arvan, et see vabanemise tunne viis selleni, et päevade ajal ei hakanud juba ise eelnevalt stressama, et mul hakkab ju varsti jube kõvasti valutama ja ei tõmmanud ka enda vaagnapõhjalihaseid krampi alateadlikult. Suutsin lõdvestuda ja mitte suure hooga stressihormoone verre lasta. Olen ka nüüd pikalt pillivaba olnud ja valusid ei olegi enam praktiliselt üldse olnud viimase kolmveerand aasta jooksul! Toitumise osas öeldakse, et kohv ja šokolaad on kurjajuur endometrioosi puhul. Ma tarbisin aastaid tohutult palju šokolaadi, kohvi üliharva. Vahetasin eelmisel kevadel šokolaadi toorkakao vastu, teen kõik magustoidud ise ja suurendasin tugevalt taimse toidu osakaalu. Võimalik, et ka see muutus toitumises mängis rolli, sest viimasel kuul ajal olen rohkem šokolaadi jälle söönud (väga tumedat) ja see tsükkel olid jälle valud. Siiski sain 1 valuvaigistava tabletiga hakkama. Varem võisin võtta päevas 5 Ibumetini ja mingi hetk kirjutas arst isegi retseptiga kangemaid valuvaiisteid, sest 400mg Ibumetin jäi nõrgaks!
    Usun, et meil on endal tohutu sisendusjõud ja kui saad vaimse vabanemise, siis kaovad või vähemalt annavad valud järele. See on ju igati loogiline, et kui sul on valuaisting, tõmbad ennast krampi. Eks olen ise kogu aeg päevade ajal nii käitunud, sest hirm suure valu ees on halvav. Ei oskagi seda seletada, aga nüüd pöevade ajal, kui pisike valuke annab endast märku, suudan ennast kuidagi lõdvaks lasta ja valu ei saa suuremaks minna. Usun, et see ongi peamiselt sisemise enesekindlusega seotud. Aga olles endometrioosiga mööda arste jooksnud pikalt, siis su enesekindlus hävineb täiesti, vahepeal tekib täiesti lootusetuse tunne, nagu polekski mingit lahendust. Ükskord vihaga isegi mõtlesin, et laseks emaka välja opereerida, lihtsalt ei suutnud enam füüsilist ja vaimset valu taluda.
    PS! Kui otsid arste, kellega konsulteerida, siis Fertilitases on Reet Laasik, kes on ultrahelispetsalist ja Tartus Elite Kliinikus Andrei Sõritsa- ilmselt Eesti parimaid endometrioosispetsialiste. Tema oligi see, kes võttis mul maha aastaid kestnud stressi ja kannatused ühe lausega!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Huvitav… mis aine šokolaadis siis võib valusid tekitada, kui toorkakao ei tekida? Oleksin arvanud, et sealsed flavonoidid siis või lihtsalt kakao ise…? Šokolaadis on lisaks ju põhimõtteliselt piim ja suhkur vaid.

      Tore, et paremaks said!

  32. ann ütleb:

    Mul olid ka väga valulikud päevad(kasutasin mens. anumat) ja tekkisid ka tsüstid,läksin arstile ja ütles et see on ok jms aga lõpuks ma sõnaotseselt röökisin valust ja mens oli 2kuu jooksul nii,et 1.5nädalat määris siis 3päeva oli ok ja siis jälle :/ Läksin teise arstijuurde ja ta soovitas mens. anuma asemel muud kasutada ja 2kuuud hiljem ei olnud mingeid tsüste ega valusi..Soovitan ka igaksjuhuks rasedustesti teha mu tuttaval oli nagu sul ja oli katkemine(vb isegi emakaväline rasedus) täpselt ei mäleta

    • Paljas Porgand ütleb:

      Kuulsin hiljuti mõnelt sama. Lähen räägin sel teemal naistearstiga ja proovin järgmised päevad ilma anumata olla, kuigi armastan selle mugavust väga.

  33. T ütleb:

    Ma mainiks, et on olemas ka selline diagnoos nagu düsmenorröa ehk ülivalulikud päevad. Erinevus endometrioosist see, et uuringutel leide pole.

    Päevade algamisest peale 15aastasena on mind 15 aasta jooksul igal kuul rebinud kägarasse voodisse päevade esimesel päeval kolmetunnine ülitugev valu, iiveldus, nõrkus, külmahood – you name it. Kui veab, jääb see kolmtund nädalavahetusse, kui ei… Tore on asja juures see, et tegu on keha eripäraga, nii et ravi on sümptomaatiline: Nospa, valuvaigistid. Ja üllatuslikult sünnitus. :) Pärast lapse sündi on kaks aastat olnud vaid kerge ebamugavustunne alakõhus päev varem. Ja sünnitusvalud, ehh, naljakoht. :)

    Muidugi, kui see valude asi algas äkki ja nüüd, on see piisavalt veider, et asja lasta põhjalikumalt uurida.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Aga see kõlab nagu endometrioos. Kas tõesti kollet kuskilt ei leitud? Käisid laparaskoopias?

      • T ütleb:

        Mul on see pärilik, emal oli sama asi – esimese sünnituseni. Otseselt torkima ei läinud, sest see tõesti tähendas põrgulikke tunde vaid päevade alguses ühel päeval ning kõik sümptomid viitasid düsmenorröale. Kui see oleks kestnud enam aega ning eelsoodumus puudunuks, oleks asja uurimise põhjalikumalt ette võtnud.

  34. Mari ütleb:

    Hei .

    Minul olid ka väga valulikud menstruatsioonid. Günekoloogilisel ülevaatusel selgus, et munasarjad polütsüstilised. Tänu sellele suunati laparoskoopilisele operatsioonile. Operatsiooni ajal siis avastati ka, et on endometrioos. Selle kolle kõrvetati ära vms.
    Peale seda pole enam menstruatsiooni ajal selliseid jõhkraid valusid olnud. Annab küll tunda, (mis on vist okei) aga ei piinle enam.

    Minul konkreetselt oli siis valulik ja vererohke menstruatsioon, pruunikat verd viskas ka vahele koos “klombikestega”.
    Peale operatsiooni oli veri ilusti puhas ja valud samahea kui kadunud.
    Minule aga õeldi, et kuigi see endomeetrium kõrvetati, on alati võimalus, et see tuleb tagasi.
    Mingi imepisike seos pidavat vist ka geneetikal olema. Või noh, arvatav seos..

    Aga edu ja kindlasti mine lase üle vaadata. Teevad kõhtu 3 augukest. Minul ei ole arme sisuliselt üldse näha. Üks sisselõige tehti nabasse ja kaks alakõhtu.

  35. Gerda ütleb:

    Menses algas kui olin 11, alates 15 eluaastast aga muutus see põrguks. Olukord oli täpselt selline nagu sa kirjeldasid. Käisin ka pidevalt arstide vahet, kõikidel sama jutt – võta pille. See oli viimane asi, mida teha tahtsin. Vaevused kadusid peale esimese lapse sündi 28a. 2a hiljem sünnitasin teise lapse. Praegu ei saa arugi, kui menses hakkab, 3p ja kõik. Väga kurb on lugeda, et nii palju noori naisi on sellega hädas ja mitte midagi ei tehta. Arstid ju peaksid väga hästi teadma, mis on endometrioos ja ka sümptomeid. Nii ükskõiksed on palju arstid. Mis muud minulgi olla sai /saab.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Kahjuks jah arstiteadusele 100% toetuda on päris mõttetu. Tuleb usaldada ka oma vaistu ja uurida kõikvõimalikke juhuseid.

      • Jane ütleb:

        Ma pole kindel, kas see valud igaveseks kõrvaldab (sest iga valu ajal tuleb seda uuesti teha) aga mis mind on TOHUTULT aidanud (ka samad sümptomid, tuli täiesti lambist, vahepeal hullem, vahepeal üleelatav ning valuvaigisteid pole grammigi võtnud, kuigi vahel tahaks lihtsalt end narkoosi alla panna)…ON MEDITATSIOON. Kes inglisekeelt oskab, siis tohutult suureks abiliseks on Echart Tolle- How to dissolve your pain body (youtubes on mitmeid, kõik peaksid enamvähem sama sisuga olema). Lihtsalt vaatled oma valu ja saad aru, et see valu EI OLE sina vaid täiesti eraldi entiteet, kes on kuskilt tulnud, tihti naisliini pidi ning ei oska muudmoodi käituda, kui sinu negatiivsetest emotsioonidest toituda. kui tunned, et valu tuleb ja vaatled teda ning ei saada mitte mingit negatiivsust sinna, siis minu kogemus on see, et valu lahustub… Kõlab küll, nagu oleksin peast soe kuid see on ainus asi, mis on mind aidanud ja see on põhimõtteliselt enda naisenergia tagasivõtmine, mis meile on alati kuulunud kuid aastatuhandete vältel väärkasutatud, naisnõidu (ehk siis enda väes olevaid naisi) põletati, orjastati meestele ja nii edasi.

        “The collective dimension of the pain-body* has different strains in it. Tribes, nations and races, all have their own collective pain-body, some heavier than others, and most members of that tribe, nation, or race have a share in it to a greater or lesser degree.
        Almost every woman has her share in the collective female pain-body, which tends to become activated particularly just prior to the time of menstruation. At that time many women become overwhelmed by intense negative emotion.
        “The suppression of the feminine principle especially over the past two thousand years has enabled the ego to gain absolute supremacy in the collective human psyche. Although women have egos, of course, the ego can take root and grow more easily in the male form than in the female. This is because women are less mind-identified than men. They are more in touch with the inner body and the intelligence I of the organism where the intuitive faculties originate. The female form is less rigidly encapsulated than the male, has greater openness and sensitivity toward other life-forms, and is more attuned to the natural world. ”

        Seega ehk on kõik alguse saanud sellest, mida oleme aastasadu või -tuhandeid endaga kaasas kandnud ning karjub nüüd tähelepanu ning vabastamise järgi? Kõige parem joogapoos selleks puhuks on lihtsalt “surnupoos”- lamad selili, käed kõrval, palju ei liiguta.
        Ilmselgelt ei lahendanud ma nüüd seda suurt müsteeriumit, kuid kommentaarides pole seda veel välja toodud. Ärge alahinnake enda mõtete jõudu, armsad naised! :)

        • Paljas Porgand ütleb:

          Tõsi, samal teemal võttis minuga veel mõni naine ühendust, aga privaatvestluses. Ju siis vaimselt avatumad inimesed kardavad teiste poolt “naerualuseks” langemist? Ma igal juhul panin sellele mõtte külge ning kavatsen kindlasti praktiseerida seda. Praegu on ju suured energeetilised muudatused ka toimumas ning palju vana valu ja madalat energiat vallandatakse endast, et teha ruumi uuele. Nii ka minuga ja järsku see kõik on seotud. Kuid suures hirmus jooksen veel homme ka arsti vastuvõtule, et välistada veel mõned kahtlused, teades kui laialtlevinud tsüstid ja endometrioos on. Aitäh sulle!

  36. Liis ütleb:

    Ma olen selle opi teinud endometrioosi kahtluses, sest valu on alati nii meeletu ja verejooks rohke. Aga õnneks siiski kõik korras ja arst ei osanudki rohkem midagi pakkuda. Aga opp pole naljaasi, 2 ndl taastusin sellest ja ikka mitu päeva püsti ei saanud, nii valus oli.
    Nii igaksjuhuks ei tasuks seda siiski teha. Seal pidi veel üks võimalus peale opi olema, aga järjekord sinna oli 6 kuud ja ei pruugi tulemust anda ja kui avastatakse midagi siis tuleb ikkagi opp teha.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Ei teadnudki, et nii raske taastumine sel on. Uurin veel võimalusi!

      • Kristel ütleb:

        Minul jällegi operatsioonist taastumine möödus väga hästi 😊 kohe alguses muidugi kõhulihaseid kasutada ei saa ja kõht ikka valutas. Aga minu jaoks oli igakuiste valude põhjuse teada saamine palju suurema kaaluga, kui see lühiajaline operatsioonist taastumine ja sellega kaasnevad valud. Üldiselt on see ikkagi väiksemat laadi operatsioon.(sõltub muidugi endometrioosi ulatusest ja tegelikust valude põhjusest). Aga midagi karta ei tasu 😊

  37. Anni K ütleb:

    Aitäh kirjutamast sellel teemal! Oleksin väga tänulik, kui kirjutaksid ka kuidas see operatsioon välja näeb, kui käidud. Võtan pikemat aega juba hoogu, et naistearstilt küsida, et mis selle põhjus on.. olen 13 aastat vahelduva eduga pille võtnud (vanust 26),sest arsti jaoks on see kõige lihtsam lahendus.. aga tahaksin väga pillidest täiesti vabaneda.. olen proovinud mitmeid kordi pille ära jätta, aga valud lähevad nii kohutavaks, et elurütm on täiesti rikutud, jookse ainult oksele ja ükski valuvaigisti ei aita.. proovisin ka soojakotti, aga minul läks olemine sellega veel hullemaks.. pealegi on selle pillide ärajätmistega ja uuesti alustamisega kõrvalnähtudeks kaalu tõus ning näonaha kevenemine mingiks ajaks.. :(

    • :) ütleb:

      Erakliinikus võib-olla tehakse su enda raha eest sinu soovil oppi, muidu ikka peab olema väga konkreetne näidustus. Ma käisin aastaid valujutuga arstil, aga laparoskoopia tuli päevakorda alles siis, kui oli plaan rasestuda. Igaks juhuks ei tehta oppi, sest see on ju ikkagi opp ja sellega kaasnevad riskid. Iga opiga tekivad liited ehk armkude , mis võivad hakata omakorda probleeme tekitama. Ja minu puhul ei võtnud ka opp valusid ära! Eemaldati munasarjatsüst ja natuke liiteid organite vahel, ehk siis ei olnud olukord üldse nii hull kui valude tugevuse järgi oleks võinud eeldada.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Tere, lähen lähiajal naistearstile uuesti ja vaatan, mis võimalusi veel on. Hoian kursis :)

  38. Agne ütleb:

    Viimasel ajal on ka mind kimbutama hakanud krambid ja kirjeldamatult rohked verevoolused, kuna olen taime usku siis arst soovitas kortslehe teed, nyyd ma siis katsetan, nädal enne päevi hakkan jooma, teen nö nädalase tee kuuri. Praeguseks on aidanud, saan vähemalt kodust välja ja vere klombid on kadunud. Kolm kuud olen proovind nii, eks ole näha kuidas tulevikus.

  39. A ütleb:

    Arst asub Rakveres Merike Tooming.

  40. Maarit Pettinen ütleb:

    Mul oli juba pool aastat päevad kestnud tavapärasest seitsmest umbes 2-3 päeva üle ja otsustasin minna kontrollima ja naistearst avastas endometrioidse tsüsti paremas munasarjas, aga kuna see on pisike, siis kirjutas mulle kolmeks kuuks välja Yaz beebipillid. Ma ise olen ka vägagi beebipillidevastane ja alguses muretsesin hullult nende võtmise pärast, aga nüüd on teine pakk peaaegu läbi ja valusid pole ja peale esimest pakki kestis menstruatsioon 4 päeva. Peale kolmandat pakki lähen uuesti arsti juurde kontrolli. Laparoskoopiat pole teinud.

  41. Kristi ütleb:

    Mul olid ka kunagi suht valulikud. Esimene päev ikka läks voodis pikali olles.
    Peale lapse sündi (nüüd juba 4a) pole enam kordagi valu tundnud 😁 Kergelt krampi kisub küll vahepeal, aga see pole midagi 😊

  42. Liisu ütleb:

    Minul on olnud ma ei mäletagi mis ajast väga valulikud ja vererohked menstruatsioonid. Lisaks koos kõhulahtisuse ja oksendamisega. Ikka mitmeid kordi oli nii kus 2 esimest päeva ma ei suutnud tööle ja kooli minna. Vahepeal võtsin beebipille. Tõesti ainult need tõid leevendust, siis jällegi mitmeid aastaid ei võtnud ja piinlesin menstruatsiooni ajal. 2015 aastal viidi mind kiirabiga kodust naiste erakorralise. See alakõhuvalu oli meeletu. Mul oli suur munasarja tsüst ja tuli teha lapraskoopiline op. Selle käigus selgus ka, et mul on endometrioos. Peale seda hakkasin uuesti võtma ka beebipille. 2017 sügisel oli mul umbes 3 nädalat verejooks, arst midagi halba ei leidnud ja soovitas vahetada pille. Ma otsustasin, et teen pausi ja proovin rasestuda Nii kui loobusin pillidest jäi ka verejooks järgi. Usun, et keha andis märku, et tahab sellest saastast puhata. Nüüd olen lapse ema :). Aga jah kui mul uuesti mens hakkab, siis ma ei teagi, mis ma edasi teen. Sest pille ei taha nagu võtta aga piinelda ka ei taha.

  43. L.L ütleb:

    Mina võtan igakord No-Spad ja Dolmeni(kirjutasin ka instas sulle).
    Kuid mul kõik korras. Olen käinud arstide vahet ja erakliinikus(olin munarakudoonor). Kõik võimalikud analüüsid tehtud ja õnneks korras. Kuid valud on ikka.
    Küll aga oli mul tsüst siis kui ma 15 olin. Õnneks tagasi pole tulnud.

  44. Monsa ütleb:

    Minule tahtis naistearst endometrioosi tõkestamiseks paigaldada spiraali. Kuna vähirisk oli suur, võtsin ette käigu toitumisnõustaja juurde, kes andis väga asjalikke toitumissoovitusi ning soovitas valudega teha riitsinusõli kompresse. Olen sellega tegelenud nüüdseks 1,5 aastat ning haigus ja valud on kontrolli all. Seega olen ülirahul, et selle teekonna ette võtsin, sest enne piinlesin mensu ajal samamoodi. Lisaks on toitumise muutmine mõjunud väga positiivselt ka kehakaalule. :)

  45. Eleny ütleb:

    Nii tore,et sa seda teemat puudutad,antud haigus on Eestis nii aladiagnoositud,et lausa kurb hakkab. Samuti eile su storyt vaadates tuli mulle esimesena pähe sõna endometrioos.Minul on olnud ka terve elu väga valusad ja vererohked päevad,aga arsti juures käies öeldi alati,et kõik suurepärases korras,et päevad ongi valusad..yeah right ütlen ma praegu. Tihti lasin naistearsti juures UH-s vaadata,et ega pole endometrioosi,vastuseks oli alati ei. Vahetasin arsti ja tema saatis mind laporoskoopiasse teistel põhjustel. Kui op läbi oli sain diagnoosiks Endo II aste-olin nii löödud,aga samas rahul,et ma ei olegi mingi nõrk,kes ei suuda “täiesti tavalisi” päevade valusid taluda. Kahjuks minu endo asukoht (kõhukelmes) ei võimaldanud endo koldeid eemaldada.Kindlasti soovitan youtube’ist vaadata välismaiseid videosid,saab palju targemaks. Kui lapile lähed soovitan uurida opi meetodi kohta! Eestis nad kõrvetavad,aga mujal maailmas lõigatakse endo kolded nn juurega välja, mis on kindlasti efektiivsem viis,kui kõrvetamine. Edu Sulle ja loodan,et kõik läheb hästi ja saad oma valust priiks! Uhh raske on see naiste elu.

  46. Liis ütleb:

    Mul ka meeletud valud 15 aastasest saati. Ükski valukas ei aita. Ainuke mis leevendab on valuravi kombinatsioon 2x500mg paracetamol+400mg ibumetin.
    Arstid on öelnud, et tõenäoliselt on endometrioos, aga lahti nad mind lõikama ei hakka ja paar arsti öelnud “noh eks siis selgub kui rasestumisega ükshetk probleeme tekib”. Olles noor ja lasteta ei ole see lause just väga motiveeriv. Olen püüdnud leida mõne mõistliku arsti, aga mulle tundjb, et neil paras ringkaitse. Kui näevad, et kolleegi juures juba käinud, siis keelduvad ka lähemalt uurimast. No tore on, üksi ju titte ei tee, tuleb siis seniks teadmatuses istuda.

  47. K ütleb:

    Mul on samuti kõhuvalud peaaegu alati olnud. Mingil perioodil kui tarvitasin pille ja plaastreid , siis kõhuvalu vähenes. Kuna aga need hakkasid meeleolu liigselt kõigutama, otsustasin loobuda. Ja kui siis peale pillide kasutamist need esimesed päevad tulid siis oh sa jutt kui valulikud need olid. Täpselt sama et kõht lahti pluss meeletu valu, nii et ei saa vetsustki välja. Esimesed paar kuud olid jubedad. Siis aga loobusin lisaks pillidele ka tampoonidest. Viimased aasta aega olen kasutanud Daisy viljakusmonitori ja Organicupi- mõlematest sain teada sinu blogi kaudu. Suur aitäh sulle selle eest :) Praeguse seisuga siis valutab kõht üsna vähe ja päevad kestavad tänu organicupile viie päeva asemel vaid kaks päeva. Usun siiralt,et kui just tegemist pole haigusliku seisundiga siis suureneb kõhuvalu ka meie keha mürgitavate pillide ja tampoonide pärast.

    • Liis ütleb:

      Tampoonidest loobumine aitas mind ka, aga pigem valudega (kestavad ikka sama kaua). Täiesti kohutav, kui palju mürke enda kehasse enne igakuiselt panin. Kahjuks minul ikkagi endometrioos, aga tihti mõtlen, et äkki on mürkidel ka mingi roll endometrioosi tekkimisel.

      Aitäh, Merilin, et kirjutad sellistest teemadest oma blogis!

  48. Kati ütleb:

    Mina sain endometrioosi diagnoosi 4 kuud tagasi. Üleüldiselt on terve elu enne päevade algust pinge- ja kõhuvalud olnud, kõht ka lahtisem, aga 1 valuvaigisti on alati aidanud…pole nutnud ega midagi tegemata jäänud. Viimased pool aastat tundsin, et päevadeaegsed valud on natuke nagu tugevamaks läinud ja plaanisin arsti külastada, mis muidugi ajapuuduse tõttu edasi lükkus. Kuniks, järjekordselt päevad algasid ikka korrrrraliku valuga ja see valu oli mitu päeva ja tõesti nii, et käiagi oli valus ja täielik piin. Ootasin, et see mööduks, aga isegi magades ärkasin üles, sest pöörates lihtsalt kõhus selline pingevalu. Otsustasin öösel vastu esmaspäeva emos ära käia, et noh siis jõuab ilusti esmasp tööle ka😁. Sa lihtsalt tunned ära, kui asi ei ole õige ja midagi peab tegema. Emos võeti jutule itk’a naisteosakonnas. Leiti tsüst, aga see ei pidavat sellist valu andma ja vereproovis oli põletikunäitaja nii kõrge, et jäeti haiglasse sisse. Tehti ka mrt kohe, välistati pimesoole teema. Järgmisel päeval arst teatas, et kuna tsüst on nii suur,6-7cm, siis tuleb opereerida ja sain aja ülehomseks, seni sain antibiootikumi ravi, sest põletik oli veres ( kuigi ei tea millest). Operatsioon tehti ära ja kuu aega hiljem järelkontrollis teatas arst, et koeproov kinnitas endometrioosi diagnoosi, 3. staadium (staadiumeid 1-4, 4 kõige raskem e liiteid palju ja igal pool). Sain peale visanette ravi, mis siis ilmselt kehas menopausi imiteerib, et haigus ei saaks levida/tagasi tulla. Elu on nö lihtne, iga päev 1 tablet, pole päevi ega muud sellega kaasnevat…aga mul pole veel lapsi ja kindlastiiii tahan. Kuid selle haiguse 1 kaasnev nähtus on, et võib olla raske rasedaks jääda…aga seda saad ju alles siis teada, kui hakkad reaalselt proovima. Ma loodan, et selle aasta lõpuks on mul selliseid uudiseid😁. (Ajuvaba on mõelda, et aaaastaid otsid võimalusi, et mitte rasedaks jääda ja siis kui tahaks…siis vb ei saagi, see teeb mind ärevaks)

    Kõige veidram on, et tahaks kirjutada, mis märguanded kõik enne olid…aga ei olnudki midagi Erilist, mis tähelepanu ärataks. Olin harjunud, et päevade ajal üks valuvaigisti kohe alguses ja valulik periood ju möödub ja elu läks edasi. Ma eeldan, et see on mul juba terve elu olnud, sellepärast ka palju liiteid (olen29). Mitu arsti tegid enne oppi ultraheli uuringut ja mitte keegi ei öelnud, et võiks olla endometrioos, seega ei pruugi tõesti enne mingit tõestust saada, kui reaalne opp tehakse.

    Kõik, kes sellele opile lähevad, siis taastumine oli kerge ja kiire( armid väiksed, vähemalt minul), olin väga üllatunud. Muidugi oli paar kuud piirangud peal, aga mandliopist taastumine oli minu arust 10x hullem.

    Igal juhul, kui su stoorit nägin, tundsin ennast ära ( ja halb öelda, aga panin Sulle nö diagnoosi enda kogemuse järgi ära) ja jäin su postitust ootama…loodan, et Sul oli hoopis midagi kergemat ja mööduvat😊

  49. Tups ütleb:

    Paratsetamool kodeiiniga on olemas käsimüügis täitsa, Co-codamol on ravimi nimeks. Mul kahtlustati ka endometrioosi kuid ma ei ole olnud nõus lap. opiga. Käisin selle asemel Nova Vitas munajuhade läbitavuse uuringul mis on vähem invasiivne variant. Kuigi selle uuringuga ei saa endometrioosi välistada, siis leitakse, et kui munajuhad on probleemideta läbitavad, siis on suur tõenäosus, et endometrioosi ei ole.

    • Eleny ütleb:

      Endometrioos on diagnoositav vaid laparoskoopiaga. Minul endometrioos vaagnas näiteks ja seda ei saa muud moodi teada.

  50. Karis ütleb:

    Hei! Lihtsalt täpsustan, et paratsetamooli kodeiiniga saab täitsa retseptita apteegist ja aitab väga hästi, kuigi ise ei kasuta menstruatsioonivalude leevendamiseks :) https://www.apotheka.ee/co-codamol-tbl-500mg-8mg-n20-pmm0046831ee

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei, mulle juba kirjutati ka seda. Ise ravimitest ei tea mõhkugi ja nagu ka kirjutasin, panin kirja, mis mulle kirjutati :) Aitäh! Parandan ära

    • K ütleb:

      Hei

      Ei soovita päevade ajal Paratsetamooli kodeiiniga. Kodeiin kuulub opioidide rühma, võib tekkida sõltuvus. Proovige parem tavalist paratsetamooli ja ibukat. Need kaks koos toimivad väga hästi ehk siis 2 tabletti paratsetamooli (1g) ja 1,5 tabletti ibukat (600mg). Apteegis müüakse mingit versiooni Ketonali tablette ka, 25mg vist, aga täiskasvanu võiks võtta korraga 100mg. :)

  51. J ütleb:

    Sellise valu puhul, teeb kiirabi veeni kaudu ainult paratsetamooli (1g – mida saab ka tableti/suposiidi kujul võtta), harvemal juhul ka Ketonali. Viimane ravin on retseptiravim, mille saab perearst välja kirjutada ;). Pole vaja kannatada, kui on aru saada, et valu on algstaadiumis, siis tuleks koheselt ka reageerida. Hiljem on raskem valu kontrolli alla saada. Ärge kartke ravimeid :)

    PS. Kiirabi on ennekõike mõeldud eluohtlikus seisundis haigetele ;)

  52. A ütleb:

    Ka minul on olnud endometrioos.
    Pole kunagi olnud eriti valulikud menstruatsioonid, vaid veidi krambitanud, mida arvasin olevat tavaline. Valuvaigisteid menstruatsiooni ajal võtnud väga harva.
    Esimese nö tõendi sain juba 21aastaselt, kui neeruvaagnapõletiku diagnoosimisel leiti ultraheli käigus ka mingi paari cm’ne mass emaka kõrvalt. Soovitati minna günekoloogi vastuvõtule, kust öeldi väga ükskõikselt, et “Ah see on mingi mass, ilmselt kollakeha ja kaob ise ära!” Usaldasin ja ei võtnud midagi ette, kuna nö valu ka ei tekitanud.

    2 aastat hiljem, 23aastaselt ärkasin ühel hommikul valuga ja ei saanud voodist püsti. Ei suutnud end sirgeks ajada, läksin küürakil wc’sse ja proovisin kuidagi valust lahti saada. Valuvaigistite mõjul sain end liikuma ja läksin erakorralisse naistekliiniku vastuvõttu. Kus arvati, et tegemist gaasidega ja anti no-spa’d. Aga mitte miski ei võtnud valu ära.
    Tehti ultraheli ja nägid samamoodi paari cm’st massi. Kutsuti ka asjatundjam günekoloog, kes oli üsna kindel, et endometrioos ja valu tekitab endometrioosikolde pöördumine.

    (Näitasin ka 2a taguseid ultrahelipilte eelnevast massist ja öeldi, et oleksin juba siis pidanud laparoskoopiale minema.)

    Sain aja laparoskoopiale 2 kuu pärast, kus siis avastatigi vasakust munasarjast ja kõhuõõnest endometrioosikoldeid.

    Peale laparoskoopiat kasutasin minipille (mittehormonaalseid pille). Ja soovitati siiski ka ruttu lapsed saada, kuna endometrioos tuleb ikkagi suure tõenäosusega tagasi.

    Tänaseks päevaks ( 28a) on mul 1,5a väike poisslaps ja oma teise raseduse alguses. :)

    Õnneks mul avastati ja eemaldati endometrioos ning siiamaani pole ka laste saamist takistanud. :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Oh issand jumal :( mul on hea meel, et sellel oli õnnelik lõpp ja soovin südamest parimat! Korra olid juba hirmu judinad peal edasi lugeda

  53. Liis ütleb:

    Minul on kõik mured (krambid/kõhuvalud, minestamine, oksendamine, peavalud, akne, ebaregulaarne tsükkel, väsimus, laktoositalumatus võib ka olla sellega seotud, vahekorra ajal valud, emotsionaalsus, kõhulahtisus ja kindlasti mõned veel, mis hetkel meelde ei tule) olnud juba aastaid. Päevad hakkasid 13 aastaselt ja väga kohutavalt (nii noorelt oli ikka suur trauma, kui järsku hakkas minu seest golfipalli suuruseid veretükke tulema) ning iga korraga on aina hullemaks läinud. Valurohtudest aitab ainult dolmeni vees lahustuv, pillidest polnud mingit kasu. Olen käinud nahaarstil, perearstil, naistearstil juba aastaid oma muredega, alati soovitatakse pille või tihedamini näo pesemist. Peale paari kuud lapse proovimist otsustasin jälle arstide juurde tee võtta, aga uurisin ise juba netist, millega võiks tegu olla. Arstile valetasin, et üle aasta oleme proovinud juba, muidu nad väga jutule ei võta 😂 Igatahes ütlesin, et minul on endometrioos ja ma tahan opile minna. 😂 Sain vastuse, et see on väga harva esinev haigus ja minul kohe kindlasti seda pole (väga kurb on näha sellist suhtumist). Läksin järgmisele arstile, leiti 2 tsüsti (suurem 3×4cm), emakas veidras asendis ja arst on 99% kindel, et endometrioos ka. Nüüd ootan operatsiooni järjekorras, mis on meeletult pikk (5-6 kuud). Olen 21 aastane, alati suhteliselt aktiivne olnud ja toitun ka enda arvates tervislikult. Suht uskumatu, et isegi nii selgete sümptomitega võtab haiguse diagnoosimine aastaid.

  54. Maris ütleb:

    Ma nooremana vaevlesin meeletutes valudes. Oli kordi ,kus valu oli nii suur et minestasin. Kõht oli väga pehme ja oksendasin. Aga see läks kuidagi ajaga kergemaks. Verevoolus oli ka suur. Täna on valu harva väljakannatamatu. Aga päevade tulekust annab märku samuti valu paar päeva enne, tujud on ka olemas, rinnad ka valulikud,magusaisu. Voolus on nüüd väike. Tavaliselt ma kooli sellel ajal ei läinud. Ühekorra hakkas koolis nii halb, et mind saadeti arstile. Seda kuidas ma kolmandalt korruselt teisele arstikabinetti sain ma ei tea. Beebipille pole mina ka mitte kunagi tarvitanud,ja arst vist pole seda isegi soovitanud. Aga Dolmen aitab kui õigel hetkel võtta. Lisaks olen tähelepannud, et kui sellel valulisel päeval mitte süüa ,või midagi kerget on ka kuidagi lihtsam. Kerge uinak,kui valu laseb ,on ka leevendajaks olnud. Ja pikali olles enda nö ” kiigutamine” on minul igatahes üks asi mis tõesti selle krambi tipphetkel leevendab.

  55. Merilin ütleb:

    Dolmen on küll pühal paigal minu valude korral. Kui rääkisin oma arstile valudest, siis ta vastas, et valud näitavad et kõik toimib. Hetkel on olnud ka kõik läbivaatused korras. Loodetavasti sul kõik laheneb ikka ilusti :)

  56. Carooyn ütleb:

    Endometrioosi saab väga hästi avastada ka ilma laporaskoopiata. Jah, tõsi sa ei näe võibolla tervet ulatust, kui ultraheliga ja MRT uuringuga on need väga kenasti tuvastatavad.
    Minul avastati endometrioos üles 5 aasta tagasi just ultraheli käigus, saadeti põhimõtteliselt ka kohe operatsioonile. Arst ütles, et kui seda leidub ka mujal, siis eemaldatakse ka need, õnneks seda ei olnud. Peale seda sain pool aastat väga tugevat ravi, pandi mingi ampull kõhtu jne, lisaks selleks, et seda kontrolli all hoida pean võtma beebipille, vahet pidamata, mis alguses tundus mu jaoks jube veider, et lihtsalt söödki neid iga jumala päev, aga beebipillid on ühed suuremad tegurid, mis endometrioosi tagasi hoiavad. Õnneks nendega mul halbu kogemusi ei ole, pole pidanud neid vahetama, pole olnud nähtavaid kõrvalmõjusid vms. Aga kuna tegemist on asjaga, mis ilmselt tuleb tagasi, siis nüüd olen taas seal maal, et vist tuleb veel korra operatsioonile minna. Samas minul suuri valusid või muud kaebusi esimesel korral ei olnud, nüüd aegajalt tunnen, et on veidrad valud ja ilmselt tuleneb see kõik endometrioosist. Aga kokkuvõttes ütleksin, et hetkel endometrioos minujaoks on kõlanud hullemalt, kui see reaalselt olnud on. Muidugi kõik on erinevad, aga do what you gotta do, et tervis korras oleks!

  57. Minna ütleb:

    Mul oli endometrioosi kahtlus valude tõttu. Esialgu olin Tartus SA TÜKis järjekorras laparoskoopiale, järjekord oli 6 kuud! Ma ei kujutanud ette, kuidas peaksin selle aja üle elama, sest iga kuu oli nädala aega lihtsalt õudne olla, valust nutsin, ei saanud liikuda, lihtsalt kägaras, valuvaigistid ei mõjunud tunde, öösel ajas valu üles. Kohutav. Aga teise arsti juures sain aja Võru haiglasse (arstil käisin jaanuari keskel 2018, protseduur nädal hiljem). Enne opisaali tegi arst mulle UH ja ütles, et mul on emakas polüübid. o.O Mulle oli korduvalt viimase aasta jooksul UH-d tehtud ja kordagi polnud keegi mingeid polüüpe näinud…
    Laparoskoopias endometrioosi ei avastatud, sealt oli kõik ok. Tehti ka hüsteroskoopia ja eemaldati emakast polüübid, neid ei olnud seal paar või mõned vaid palju, ohtralt. Pärast seda oli pool aastat elu päris hea, aga viimased pool aastat valud tagasi. Käin nüüd teise arsti juures, kes diagnoosis mul kohe ka polütsüstilised munasarjad (mitmeid aastaid kinnitatud, et mul ei ole neid). Uusi polüüpe pole näha olnud, aga millegi tõttu on limaskest päevade ajaks ikkagi liiga maks ja emakal ongi seda raskem väljutada ja mina valudes… Viimasel ajal olen Dolmenist abi leidnud, aga seda vaid regulaarselt võttes, sest kui valu tuleb, siis jääb see tundideks.

    • Maris ütleb:

      Ma nooremana vaevlesin meeletutes valudes. Oli kordi ,kus valu oli nii suur et minestasin. Kõht oli väga pehme ja oksendasin. Aga see läks kuidagi ajaga kergemaks. Verevoolus oli ka suur. Täna on valu harva väljakannatamatu. Aga päevade tulekust annab märku samuti valu paar päeva enne, tujud on ka olemas, rinnad ka valulikud,magusaisu. Voolus on nüüd väike. Tavaliselt ma kooli sellel ajal ei läinud. Ühekorra hakkas koolis nii halb, et mind saadeti arstile. Seda kuidas ma kolmandalt korruselt teisele arstikabinetti sain ma ei tea. Beebipille pole mina ka mitte kunagi tarvitanud,ja arst vist pole seda isegi soovitanud. Aga Dolmen aitab kui õigel hetkel võtta. Lisaks olen tähelepannud, et kui sellel valulisel päeval mitte süüa ,või midagi kerget on ka kuidagi lihtsam. Kerge uinak,kui valu laseb ,on ka leevendajaks olnud. Ja pikali olles enda nö ” kiigutamine” on minul igatahes üks asi mis tõesti selle krambi tipphetkel leevendab.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Küll naistel on palju muresid nende asjadega. 😔 Ma polegi polüüpidest kuulnud varem…

      • M ütleb:

        Mõned kuud tagasi oli ka minul endometrioosi/polüüpide kahtlus, sest päevad algasid valusalt ning väga pingelisel ajal lisandusid veel enne päevi krambid + pruunikas vedelik. Sain mõned päevad enne järgmiste päevade algust günekale, kes kahtlustas polüüpe, aga kuna limaskest oli paks, siis ei julgenud veel kindlat diagnoosi panna. Kuna tema ainus “väljavaade” oli mulle pillid kirjutada, mis tema silmis kindlasti aitavad, siis läksin teise arsti juurde, kuhu sain aja peale päevi. Sellel läbivaatusel oli limaskest normaalne ning mingeid polüüpe ei olnud. Mujalt oli samuti puhas ning tõenäoliselt ongi minu valu põhjus selles, et enne päevi läheb mul limaskest suuremaks ja selle väljutamine on kurnav. Arst selgitas, et kuna keha on tervik, siis stressist taastumine võtab kehal aega ning kui probleem kestab juba 4 kuud, siis on vaja tõsisemalt sekkuda. Tihtilugu aga aitab pingetest lahti laskmine samuti. Seega võivadki pingelisemal ajal olla valud tugevamad. Alati võib aga arstiga muidugi nõu pidada ja käia uuringutel ära, et hingerahu saada.

        Naljakas, aga minu emal on olnud kunagi samad kogemused, aga tema ütles, et temal peale sünnitust enam neid valusid ei olnud.

      • G ütleb:

        Mina olen elanud teadmises, et polüübid on nina-kurgu piirkonnas siiski… vãhemalt minul olid need just seal.

        • Minna ütleb:

          Ma olen ise meedik. Ja ei olnud kuulnudki, et polüübid võiksid emakas olla…

          • Liis ütleb:

            “Polüübid on limaskesta healoomulised kasvajad. Esinemissagedus võib olla kuni 10 % naistest. Nad võivad olla erineva suurusega, suuremad võivad täita kogu emakaõõne.”
            Päris suur esinemissagedus ka 😯

  58. Külli ütleb:

    Minul hakkasid valud kohe esimeste päevadega ja see valu on siiamaani. Olen hetkel 28. Käisin ka eelmine aasta lap.uuringutel ja nagu selgus siis ei ole midagi viga vaid see on minu nö omapära. Valu vastu aitab ainult valuvaigisti ja neid üritan hakata võtma juba eelmine päev. Kui olen unustanud ja valud juba kohal siis pean vôtma topeltkoguse.

  59. Kristina ütleb:

    Eelmine aasta käisin tavapärasel günekoloogilisel läbivaatusel avastati mul tsüst ja kahtlustati ka endometrioosi,käisin laparaskoopia opil mille käigus sai tsüst eemaldatud ja õnneks endometrioos välistatud,kõhuvalud päevade ajal on mul koguaeg olnud mille olen kontrolli alla saanud valuvaigistitega mis hea oleks kui saab sisse võetud esimesel võimalusel,rindade kerge hellus ka ja no ka kõhulahtisus.

  60. A ütleb:

    Omen teinud laparoskoopia et 100% kindel klla endometrioosis. Arstile läksi ise sooviga uurida minu kahtlustatud diagnoosi. Õnneks mul tore arst ja võttis mind kuulda. Peale seda võtsin visannette tablette, mulle sobisid polnud kõrvalmõjusi ja toimisid imeliselt. Lõpetasin nende võtmise kui olin 18 ja jäin pm kohe rasedaks, paljudel probleeme ol ud peale visanette võtmist rasestuda. Seega sain varases eas lapsr ja guess what see siiski ei aita endometrioosi kadumisele kaasa :D kui enne oli mega valusad kõhuvalud ainult siis nüüd on juurde tulnud ka iiveldus.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Sul siis diagnoositi endometrioos? Nii noorelt?

      • A ütleb:

        Laparoskoopia käigus eemaldati tsüst ja kinnitati endometrioosi diagnoos jah. Diagnoosi sain kui olin 17. Enne seda 3 a käisin 6e erineva naiste arsti juures ja pidevalt emos oma valudega. Sain igalt arstilt erineva diagnoosi ja uued ravimid. Lõpuks leidsin arsti kes võttis mind kuulda ja oli nõus abi pakkuma. Tema diagnoosid pole kunagi eksinud minu puhul, ta küll pisut karmi olekuga kuid vähemalt räägib asjast nii nagu on.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga