Postituse panin kirja juba üle nädala tagasi, kuid avalikustama olen valmis nüüd: Huhh, see tuleb üks ränk postitus. Ma kohe ei oskagi kuskilt alustada. Olen lükanud teile paljustki rääkimist juba pikalt edasi nagu olen seda teinud ka pere ja lähedaste puhul. Ma lihtsalt… olen justkui sulgunud. Ei, elu ei ole ainult lill nagu pealtnäha paistab. Jah, naeratused, mida näete, on tõelised, aga ka tõeliselt harvad olnud. Mäletate postitust, mil kirjutasin, et motivatsioon treenida on kadunud? Asjad olid juba siis hullud, kuid ma eirasin fakti ja pressisin läbi tahtejõu elus edasi. Manasin näole laia naeratuse, sihikindlad silmad ja pühkisin pea probleemidest […]