Suhkruasendajate pahupool

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-tervis-naturaalsed-kunstlikud-suhkrud-suhkruasendajad-stevia-kahjulik-mõju

Ma täitsa imestan, et pole sel teemal veel kirjutanud. Sest suhkruasendajate mõju meie kehale ja tervisele on olnud mul fookuses juba aastaid. Nagu paljudel, siis ka minu elus on olnud aegu, kus olen nendele tugevamalt toetunud või, vastupidi, neid iga hinna eest vältinud. Olen lugenud paljusid vastakaid artikleid ja teaduslikke uuringuid nende tegelikust mõjust meile. Eks see oleneb paljustki meie eesmärkidest. Kas meie eesmärk on langetada ennekõike kehakaalu või hoolitseda maksimaalselt oma tervise eest? Vaatame järele, kuidas see meid siis tegelikult mõjutab ning kas sina peaksid neist eemale hoidma!

 

Veebilehe sisu ei ole lubatud avalikustada, levitada või kasutada mistahes viisil ja kohas sh meedias ilma autori kirjaliku loata. Ka osaliste tekstide või tsitaatide avaldamise korral meedias tuleb küsida kirjalikku luba. Loa saamisel peab avalikustamisel säilima viide info algallikale va juhul kui ei ole kokkulepitud teisiti. Veebilehe sisu võib printida vaid isiklikuks kasutamiseks. Postitustes olev informatsioon on ainult informeerimise eesmärgil ning autor ei vastuta informatsiooni õigsuse eest. Tegemist ei ole meditsiiniliste soovitustega ning meditsiiniliste küsimustega tuleks alati pöörduda meditsiinitöötaja poole.

23 Comments

  1. Helika says:

    Olen pea aasta aega vältinud oma toidus täielikult valget suhkrut, valget jahu (nisu, riisi), pärmi, võimalikult palju e-aineid (naatriumglutamaati täielikult), äädikat, alkoholi. Mida rohkem ma nendesse teemadesse süvenen, seda põhjatum kogu see informatsioon tundub. Aga üks on selge, üha enam ma toidutööstuses pettun. See on lihtsalt jõhker, kuidas inimkonda peetakse lambakarjaks ja mürke peidetakse ilusamate nimede taha. Vahepeal ajab täiesti ahastusse, eriti kuna tunnen, et olen suure vaeva ära näinud ja pika tee ära käinud, aga aegaajalt uut informatsiooni neelates tekib tunne nagu poleks alustanudki. See maldodekstriin oli nüüd järgmine põnts. Võib jälle terve nimekirja tooteid oma listist maha tõmmata. Aitäh, et oma avastusi jagad, on nii toetav teada, et kellelgi on kuskil sama struggle!

    • Normaalne sööja says:

      Nende uue aja probleemide ja söömishäirete tekkemehanismi ja kulgu on päris on huvitav jälgida. Nooremad inimesed lähevad iga internetist saadava informatsiooniga nii kaasa. Ei panda tähelegi, et järsku on korjatud endale külge ortoreksia või vältiv/piirav söömishäire vms. Kas on see tingitud igavusest, liialdasest vabast ajast või sellest, et söömine on elus üks väheseid asju mida täielikult kontrollida saab? Ei teagi .. Kurb on vaadata, et noored inimesed kellel pole tegelikult diagnoositud ühtegi talumatust, ei laktoosi, kaseiini, gluteeni, muna vms. “diagnoosivad“ endal need talumatused ise. Muidugi neid talumatusi esineb küll, aga meie rahvastikus siiski suhteliselt väike protsent. Samas vaimne tervis ja närvisüsteem on tugevas seoses soolestiku ja seedimisega seega on päris lihtne endale igasugu vaeguseid külge mõelda. Sooviks stressajatele rohkem lähtumist normaalse söömise printsiipidest, muid huvitavamaid asju elus kui valge riisi või suhkru ristilöömist ja mõõdukust kõiges.. ka sünteetilistes lisaainetes.

  2. Aivar says:

    Väga suurepärane detektiivitöö Golden Stevia puhul! Suhtusid väga kriitiliselt ja analüüsivalt nende tootekirjeldusse ja õigsusesse ning nagu näha siis tasus ära. Tööd on ilmselt veel kõvasti kuna teisi sarnaseid tooteid on turul ja meie lettidel loentamatul hulgal.
    Küll aga kritiseeriksin Sinu postituse eespool olevaid väiteid:
    1) Oled üsna mitmes kohas viidanud mitte teadusartiklile vaid ajakirjale (Medical News ja Sciende Daily). Nende probleem on see, et need küll viitavad vastavale teadusartiklile (kusjuures MN viitas väga amatöörlikult – viide viis mind vastava teadlase profiilile ja mitte teadusartiklile, millest juttu oli. Pidin selle ise üles otsima) kuid mainivad saadud tulemusi ainult suusõnaliselt ja väga ärevusttekitaval viisil, rääkimata sõnagi artikli ülesehitusest, kasutatud meetoditest või NUMBRITEST. Viimane on ehk kõige olulisem kuna FDA poolt paika pandud piirnorm sukraloosile on 5mg/päevas. Ka artikli (Integration of Sweet Taste and Metabolism Determines Carbohydrate Reward) autorid ei maininud otseselt kordagi, millise koguse (mitu mg) juures vastavaid nähtusi nähti, kuid leidsin, et maksimaalne kasutatud kogus oli ligi 28mg! Mis on üle 5 korra suurem FDA poolt määratud soovitatavast päevasest kogusest! Seega siinkohal suur kummardus selle eest, et kasutad oma väidetes teaduslikke artikleid, kuid soovitus on, et tee seda originaalartiklitega ja mitte ülepaisutatud ajakirjaväljetega, nii ei lähe info vahepeal kaduma. Ka (teadus)ajakirjad peavad kuidagi raha teenima ning clickbait on selle juures kõige efektiivsem.
    2) II tüüpi diabeedi ja metaboolse sündroomi esinemine tundub olevat sünteetiliste magustajate tarbimisel kaasnev nähtus. Seda väidavad isegi artikli autorid ise: ”Although these observational data cannot establish causality…” st artikkel ei uurinud keha signaalide ja metaboliitide reaktsiooni kunstlike magustajate tarbimisel vaid uuris lihtsalt kunstlike magustajate tarbimist populatsioonis ning II tüüpi diabeedi ja metaboolse sündroomi levikut. Leiti, et on seos kalorivabade jookide tarbimise ja mainitud haiguste vahel. Seos ei võrdu alati põhjuslikkusega nagu nõustusid ja artikli autorid. See on ilmselt seotud sellega, mida Sa oma blogis korduvalt mainisid – inimesed arvavad, et dieedjookide tarbimisel võivad nad endale rohkem ”tavalist toitu” lubada. Seega tundub probleem olevat puhtalt psühholoogiline ja mitte füsioloogiline.
    3) Sa ei vihja päris tõsise loetelu juures ”Sellegi poolest ei saa eirata, et mitmed uuringud on leidnud, et kõrgetes kogustes suhkruasendajate tarbimine võib põhjustada vähki, infarkti, närvisüsteemihäireid…” oma allikale. Tegemist on üsna tõsise süüdistusega, mistõttu oleks tark viidata vastavalt teadusartiklile, mis seda tõestab. Nende väidete puhul viidatakse tüüpiliselt väga vanadele artiklitele. Kuid artikli vanus ei ole see, mis muret tekitab, vaid jällegi NUMBRID. 1989. aasta artiklis ”Influences of Diet and Strain on the Proliferative Effect on the Rat Urinary Bladder
    Induced by Sodium Saccharin1” leidsid autorid, et sahhariin (mis on samuti väga laialdaselt kasutatud kunstlik magusataja) tekitab rottidel põievähki. Kõlab ju ärevusttekitava väitena? Kui aga veidi rohkem artikli ülesehitusse süveneda, leiad, et rottidele söödeti sahhariini 5 või 7,5% nende IGAPÄEVASEST DIEEDIST. St kui inimene sööb keskmiselt 2kg toitu päevas ning joob umbes 2l vett päevas (sportlikud inimesed ilmselt rohkem), teeb see kokku 4kg toitu. Kui sahhariin põhjustas vähki, moodustades päevasest toitumisest 5%, tähendab see, et keskmine inimene peaks ”saadud tulemuste” (ehk vähi) saamiseks tarbima 200 GRAMMI sahhariini päevas. FDA poolt välja käidud soovitatav kogus on 15 milligrammi! Seega ei ole just eriti kulmukergitav, et, tarbides 13 TUHAT korda soovituslikust kogusest rohkem, tekivad negatiivsed kõrvalmõjud.

    Rohkem ei jaksa praegu kirjutada kuna teema on palju kirjum ja keerulisem kui esialgu tundub. Seetõttu soovitan ka Sinul veidi sügavamalt sellesse laskuda enne järelduste tegemist – loe ikka originaalartiklit, olles sealjuures skeptilise meelega.

    Selle kommentaari eesmärk ei olnud Sind solvata ega maha teha, vaid sulle nõuandeid anda oma tulevasteks postitusteks. Pea meeles, et selliste teemade juures ei saa alati isegi teadusartikleid usaldada, kuna ka teaduses tehakse vahel clickbait’i ning põhimõtteliselt on täiesti õige avaldada artikkel pealkirjaga ”Sahhariin soodustab põievähi tekke tõenäosust”. Samas, kui realistlikest kogustest rääkides on tegemist põhimõtteliselt vale pealkirjaga. Lisa veel juurde ajakirjade [sõbralik meeldetuletus: (teadus)ajakiri ei võrdu teadusartikliga] poolt ülepaisutatud väited ning vola, ongi valmis: ”Kunstlikud magustajad tekitavad vähki!”
    Tänan ette kui selle lõpuni lugesid. Seniks jõudu ja tervist.

    • Mind hakkas huvitama väide: “Tööd on ilmselt veel kõvasti kuna teisi sarnaseid tooteid on turul ja meie lettidel loentamatul hulgal.” Oled veel mõne taolise juhtumiga kursis?

      Lugesin kõik läbi ja aitäh, et nii asjalikult kaasa mõtlesid ja arvamust avaldasid :)

      • Aivar says:

        Päris mitmed noritavad tooted on jah silma jäänud, mis fakte väänavad või õhkõrna informatsiooni enda jaoks ära kasutavad. Näiteks OatFit Kaerasüda väidab, et nende tootes on beeta-glükaani, mis aitab kolesterooli taset langetada. Ise-enesest on väide õige aga asi on jällegi numbrites. Nende kodulehelt leiab, et ühes viilus kaerasüdames on 1 mikrogramm beeta-glükaani kuid teaduspublikatsioonid ütlevad, et märkimisväärseks kolesterooli taseme langetamiseks on vaja vähemalt 3g/päevas tarbida (1,2). St siis 375 PAKKI kaerasüdant päevas :D (vähemalt…)
        Leidsin kunagi uurides ka mingi artikli, kus väideti, et beeta-glükaan on väga tundlik molekul ning hävib suuremas osas töötlemisega (päris täpselt ei mäleta, mis töötlusprotsessiga tegu oli kuid mäletan, et seda tehti ka leivateol, mistõttu see tundus eriti kahtlane. Ehk siis äkki kuumtöötlus vms). Ehk siis ma ei tea kust Leibur oma numbrid on võtnud aga seda beeta-glükaan ei pruugi isegi 1 mikrogramm ühes viilus olla ning kolesterooli taseme langetamisest võib ainult unistada.

        Kõike paremat ja jaksu tegemistes

        Viited:
        (1) https://academic.oup.com/nutritionreviews/article/69/6/299/1815168
        (2) https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2010.1885

      • Aivar says:

        Parandan eelnevalt kirjutatud kommentaaris viga: teaduspublikatsioonide põhjal on kolesterooli taseme alandamiseks vajalik vähemalt 3g beeta-glükaani tarbimist päevas. Ma ise oma sinisilmsuses uskusin, et OatFit Kaerasüdames on seda vähemalt 1 milligramm aga tuleb välja, et hoopis 1 mikrogramm. See tähendab, et päevase normi saamiseks tuleks tarbida 375000 pakki Kaerasüdant :D :D

    • Birks says:

      Olen Normaalse sööjaga nõus. Ei tasu ennast lolliks mõelda ka selle toitumisega ja lihtsalt kasutada nö talupojamõistust mis siis on tervislikum ja mis mitte nii. Aga me ei saa siiski omada kontrolli selle üle täielikult mida sisaldavad poes müüdavad toidud ja toitained, alates puuviljadest/juurviljadest kuni kommideni. Nagu öeldakse siis kõige mürkide vabam ja õigem toitumine on toit mis on kasvatatud ja saadud 60 km raadiuses vms. Võin selle vahemaaga eksida, aga ühesõnaga enda riigist. Ja noh selleks peabki lihtsalt metsa või maale kolima ja kasvatama ning tegema kõik ise nullist alates…seega jah. Tänapäeval me lihtsalt ei oma kontrolli sellise asja üle ja parem on valida lihtsalt nö parem variant võimalikest. Ise ma väldin ka valget suhkrut kui sellist, kuigi teadvustan et seda on ka toitudes mis pole isegi magusad. Aga siiski usun, et pikemas perspektiivis valida see soolasem toit vähese suhkruga kui magus asi suure koguse suhkruga on parem kui söömine üldse ära jätta :D kuna kõik on nii paha. Seega natukene kainet mõtlemist ja mitte asjadega hulluks minna :)

  3. Flamingo says:

    Selle sama Golden Stevia firma kohta tehti juba mitu kuud tagasi Kuuuurijas lugu, kus samamoodi räägiti selle maltodekstriini sisaldusest, hindadest ja toodi välja laboris teostatud koostise analüüsid.

  4. mercca says:

    Väga hariv artikkel! Aga vähki tekitav? Päris hirmutav väide.. Juhul kui selle väite taga on vaid artikkel nr 2, siis on õnneks siiski tegu eksitava infoga- seal artiklis on juttu hoopis magustajate kasutamisest vähiravis.

    • Ei ole selle väite taga ühtegi antud artiklitest. Nagu ka postituses öeldud: “Sellegi poolest ei saa eirata, et mitmed uuringud on leidnud, et kõrgetes kogustes suhkruasendajate tarbimine võib põhjustada vähki”

      Sellest on lihtsalt niiii palju juttu olnud ja on ilmselge, et kõrges koguses aastate pikku sünteetilise aine tarbimine, kahjustab meie keha rakke ja muundab nii DNA-d, võides põhjustada vähki. See ei pruugi isegi mitte olla otsene põhjus, vaid kaudselt mõjutada meie kehas midagi, mis mõjutab midagi, mille halval kokku juhtumisel veel mingi muu tervise häire või ainega, põhjustab vähki. Kõigega on nii. Kõik tervist kahjustav VÕIB kunagi põhjustada vähki.

  5. M says:

    Hea otsus, juba mõnda aega panin tähele, et tervislikke eluviiside promojana (on see üldse sõna? :D) tarbid ikkagi ise Coca Zero jne. Häiris silma veits.

    • Sest ma uskusin, et see ongi parem variant kui tava Coca. Sa lähened asjale absoluutselt. Kui aga vaadata suhtelist view pointi, siis ma alkoholi ei tarbi, limpsi ei joo, komme ei söö, suhkrut kohvile ei lisa… Seega coca zero oligi minu ainus magus jook, mis oli lisaks veel null kalorit ja suhkrut, mida jõin ikkagi HARVA. ala kinos, sünnipäeval, kui teised jõid alkot jms. Seega see oli ikkagi osa minu tervislikust elustiilist ja ma ei häbenenud sellega ka autentselt teiste ees olla. :) Küll aga ei teadnud ma, et suhkruasendajad võivad teha kaudselt damage’it meie tervisele, mistõttu nüüd seda tõesti enam ei tarbi.

  6. Laura says:

    Aga puhtalt huvist- kas kavatsed nt Breyersit ja taolisi tooteid edasi promoda, olles nüüd teemaga rohkem kursis? Nüüd ei tundu Breyers enam üldse niivõrd tervislikum varialt + ka see sisaldab maltodekstriini.

    • Hea, et selle küsimuse tõstatasid, sest ma seda postitusse ei hakanud lisama, läheb liiga keerukaks, aga Roometiga oleme pikalt arutlenud küll. Kahju, et selle kohta kuskilt aga infot ei leia:
      Kui suhkruasendajaid tarbida süsivesikutega koos, kas siis see on parem ajule? Sest aju saab magusa maitse peale siiski ka süsivesikuid ja glükoosi kätte ehk insuliini ei tõsta tühja n-ö. NT: juues zero jooki toidu kõrvale vms.

      Breyersi jäätistes on kasutatud ka suhkrut, oluliselt vähemal määral kui tavajäätises. Kas see siis taandab seda negatiivset efekti on minu küsimus. Kuid kahjuks keegi sellist uuringut teinud pole. Eks ta oli mul niikuinii selline rohkem “treat” kui igapäevane tarbimine. Maltodekstriini kasutatakse väga paljudes maiustustes, jäätistes ja isegi soolastes valmistoitudes. Seega ma ei hakka mitte maltodekstriini igal pool vältima, vaid suhkruasendajaid üleüldiselt. Ehk ma ei lisa neid enam oma toitu ja ei tarbi “0 sugar” tooteid. Kui on magusaisu, siis hakkan tarbima pärissuhkruid. Ehk siis Breyersi soolakaramell on ikka veel mu lemmikjäätis ja minu arvates siiski tervislikum variant teistele jäätistele ja kui tõesti peaks ulme isu tekkima, siis mul pole selle vastu midagi, sest seal sees on ka suhkur. Ehk see ei tohiks mu isudele ja aju signaalideele niimoodi liiga teha. Ma tahan vähemalt uskuda :D Aga ma niikuinii ei osta koju kunagi magusat. Ainult siis kui kuskil pakutakse vms.

      • Triin says:

        päris okei vastus :D , aga hästi vingerdasid välja, aplaus!

        • Vingerdasin välja? Millest? Miks mul on tarvis millestki välja vingerdada? Räägin nagu asi on.

          • Aivar says:

            Toetan siinkohal eelkõnelejat, et vingerdasid välja. Saan aru, et sul on suhe Breyers’iga ja/või sa tahad lihtsalt olla ka inimene ja vahel midagi magusat tarbida. Aga seoses sinu kunstlike magustajate kartusega ja “suhkru varjutava efektiga” – siin on artikkel, mis näitab, et kunstlik magustaja (tõsi, siin tegu sukraloosiga mida Breyersis minu teada ei ole) hoopis soodustab veresuhkru taseme tõusu “päris” suhkru tarbimisel (1). Ka on suhteliselt lihtne leida, et maltodekstriin, mida Breyers sisaldab päris suures koguses, on ligi 3x suurema glükeemilise indeksiga kui sahharoos ning seega tõenäoliselt lauasuhkrust halvem variant. Siinkohal on konks see, et maltodekstriin on polüsahhariid ja ei lähe VET-i järgi “suhkrute” alla (ehk saad promoda, et suhkruvaba või madalama suhkrusisaldusega toode)(2).
            Müts maha, et sellise teema tõstatasid aga see on väga õhuke jää millel kõnnid :D Ilmselgelt me ei suuda ei suhkrut ega kunstlikke magustajaid oma igapäevaelus vältida kui vähegi elu tahame nautida ning väikestes kogustes kunstlikud magustajad ei tee ilmselt midagi halba.

            (1) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23633524
            (2) https://vet.agri.ee/et/toit/toitumisalane-teave/kohustuslik-teave

          • Hei,

            Kas lugesid muidu postituse läbi? :) Mainisin ka ise, et maltodekstriin on kõvasti kõrgema GI-ga kui sahharoos.

            Lisaks mainisin ka, et suhkruasendajad tõstavad insuliini taset. Ehk siis olen kursis, et prolly tõuseb veresuhkrutase suhkru tarbimisel KOOS suhkruasendajatega veelgi enam. Minu (ja Roometi) küsimus seisnes selles, et kas suhkruga koos tarbides mõjub see meie ajule, insuliinitundlikkusele ja näljasignaalidele vähem kui ainult suhkruasendajaid tarbides? Sest point pole praegu vahes: suhkur üksi vs suhkur koos suhkruasendajatega, vaid suhkruasendajad üksi vs suhkruasendajad KOOS suhkruga. Tahaks enda peal testida seda vahet.

            Breyersi osas mul pole midagi varjata. Ma pole kellegagi kunagi seotud. Ma olen alati oma ausa arvamusega ja langetan kõik otsused ise 100%. Seega ei eita, et nende salted caramel cookie jäätis on mul üks lemmikuid. Kas seda peaks iga päev/nädal sööma? Ei. Kas tarbisin seda enne seda postitust rohkem? Kõvasti. Kas ma söön seda veel? Kindlasti :)

            Miks on see õhuke jää millel kõnnin? Ma lihtsalt eelistan hoida teadlikult nüüdsest suhkruasendajatest eemale. Ilmselgelt tarbin mingil määral ikkagi suhkruid ja suhkruasendajaid, sest elu on elamiseks ja ei viitsi lolliks end põdeda. Aga mind hakkas antud teema nii paeluma, et otsustasingi oma leide jagada ka lugejatega, which my blog posts are all about.

  7. Anu says:

    Väga hea postitus, põnev lugemine, ei ole varem mõelnud selle peale ja pole ka sellest juhtumist varem kuulnud.

  8. Robert says:

    Selle “mida tegelikult sisaldab?” küsimuse võib esitada tegelikult iga toidulisandi kohta, mida Eestis müüakse. VTA analüüsis mõni aasta tagasi D-vitamiini preparaate ja leidis, et üks nendest ei sisaldanudki midagi. Kui õigesti mäletan, siis toidulisanditega seoses oli probleem hiljaaegu ka MMSi või mingi muu sarnase tootega, kus selgus, et VTA enne turule lubamist peale pakendi märgistuse korrektsuse tegelikult midagi ei kontrolli.

    Seega igaüks, kes turustab (ka mõjuisikuna) mõnd toidulisandit, siis ei saa eales kindel olla, mis seal tegelikult(!) sees on, sest keegi seda ei kontrolli. Sellised nõuded on hetkel ainult ravimitel (kontrollida kõiki partiisid (teeb tootja süsteemselt ja Ravimiamet pisteliselt)).

  9. Laura says:

    Hea teemapüstitus! Teema, mis ka minu hinge mõnda aega närinud.. aga ma pole veel suutnud aru saada, et kui on isu magusa järele siis kas oleks tervisele parem valida mingi suhkrusisaldusega toode (nn tavaline maius) või võib suhkruasendajaga toodet siiski paremaks valikuks pidada?

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Sellelt lehelt sisu kopeerimine keelatud.