Paastulaager: raske aga väärt kogemus!

Postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Pole vast kõrvust mööda läinud kellelgi, kes mind vähegi jälgib, et ma tegin äsja läbi 6-päevase veepaastu. Hoidsin teid kõige toimunuga kursis oma InstaStorydes ja muidugi oli mitmeid, kes hoidsid avalikkust kursis ka oma ARVAMUSEGA sellest, et mina julgen paastuda 40-aastase kogemusega arsti käe all selleks ette nähtud meditsiinilises asutuses Loodus Biospa, mis on paastukuure läbi viinud juba kümneid aastaid. Seame teadmatute inimeste kriitika aga kõrvale, kes oskavad kritiseerida vaid kolmandate isikute elu, ja lubage ma räägin otseisikuliselt teile oma loo!

paljas-porgand-blogi-vee-paast-paastumine-kuur-detox-soolte-puhastus-klistiir-loodus-biospa-tartu-arst-dr-trofimova-tervis

Olen juba üsna pikalt olnud teekonnal aina puhtama ja tervema mina poole. Muidugi olen ma olnud füüsiliselt aktiivne ja toitunud tervislikult ning mitmekülgselt juba nii kaua, kui ma sellest bloginud olen (vau, juba 6 aastat!), aga nagu enesearengu puhul, siis on ka see pidev õppimine, mugavustsoonist välja astumine ja arenemine. Paljud asjad, mida ma tegin 6 aastat tagasi, olid keskmise inimese silmis tervislikud, kuid tänaseks päevaks minu silmis seda enam pole. See tähendab, et mu toitumisharjumine on kasvanud ja arenenud koos uute teadmistega.

Mida ma silmas pean? No näiteks:

  • täisteratooteid, arvates et need on tervislikud, sest tegemist on täisteraviljaga. Gluteen igal moel on tänaseks minu silmis ebatervislik (sellest juba tulevases blogipostituses). Lisaks ei pruugi täisteravili olla tervislikum, sest viljakestad on need, mis petsitsiide ja muid toksiine enim sisaldavad.
  • kõrge valgusisaldusega tooted, arvates et vajan u 125-200g valku päevas. See on see fitness elu. Tegelikult on valk raskesti seeditav ja me ei vaja üldsegi nii palju valku. Valin tervise üle fitnessi iluideaali.
  • suhkruasendajad, mida valisin isegi üle mee, vahtrasiirupi, kookossuhkru ja agaave. Tänaseks valin pigem naturaalse suhkru kui suhkruasendaja ja väldin üldse igasugu magustajaid ja eriti veel sünteetilisi.

Ma võiksin neid näiteid tuua veel mitmeid ja mitmeid, aga see pole praegu mu point. Point on see, et ma näen, kui palju pestitsiide, raskemetalle ja toksiine olen ma tarbinud kõik need aastad, kui arvasin, et olen “tervislik”, mis on täitsa suhteline mõiste. Olen detoxist rääkinud viimasel ajal palju (loe SIIT) ning tundsin, et tahaks kehale teha korralikku restarti, kui ma selle teekonna juba ette võtan. Lihtsalt puhastada seda, nagu teen seda ikka ja jälle paastuga. Olingi ette võtmas pikemat paastukuuri, kui avastasin enda jaoks Loodus Biospa ning sealse detox-kuuriDetox-kuur oleks minu jaoks midagi uut, sest paastumine on mul juba ammune sõbranna. Seetõttu otsustasin võtta ette hoopis selle, et ka teiega midagi uut jagada!

 

Loodus Biospa – puhastumine kogenud arsti käe all

22 aastat tagasi asutas dr. Natalia Trofimova Loodus Biospa, kes on ühtlasi sel alal enimmüüdud raamatu “Paastuga terveks” autor. Soovitan kõigil oma esimene paast (olgu ta lühike või pikk) sooritada meditsiinilise järelvalve all. Kui võimalik, siis just paastuga hästi kursis oleva arsti käe all. Ja selleks pole paremat kohta kui looduslähedane Loodus Biospa butiik-SPA Lõuna-Eestis, kus on kohapeal sinu eest hoolt kandmas meditsiiniõed, füsioterapeudid, massöörid ja muidugi paastumise koha pealt väga laia silmaringiga dr. Trofimova, kes on töötanud ka välismaal paastu”laagrites”.

Kui soovid saada vastuseid küsimustele:

  • Kellele paast sobilik on ja kellele vastunäidustatud?
  • Miks on paastumine kasulik?
  • Kuidas seda läbi viiakse?
  • Kuidas ette valmistada ja hiljem paastust välja tulla?

Siis kuula kindlasti minu intervjuud dr. Trofimova endaga siit:

 

Ettevalmistus puhastuskuurideks

Ütlen ausalt, et ega ma kodus paastudes suuremat ettevalmistust ei tee. Kui tegu 1-päevase paastuga, siis on see tavaliselt täitsa spontaanne. Juhtub siis, kui näiteks mingi haigus on kallal, magan pool päeva maha, on väga tegus päev või järgneb see hoopis jõuludele või mõnele muule suuremale söömale. See on mu keha loomupärane viis öelda, et tee toidust väike paus. See on täiesti normaalne ja võiks olla osa iga inimese eluviisist. Me ei pea end toiduga vägistama ju koguaeg…

Enamasti on paastud planeeritud mul ovulatsiooni ajale, sest siis tunnen end kõige paremini, kõht ei lähe nii tühjaks, pole emotsionaalset söögiisu, pole tujukas ja energiat on üldse rohkem. See on muidugi kõigil individuaalne. Kahe või enama päevase paastu eel ma tarbin vähem süsivesikuid ning eelistan just madala GI-ga, et veresuhkrut hoida stabiilse ja madalana. Nii läheb keha kiiremini ketoosi ja nälg ei tule peale. Lisaks veendun, et mu kehas oleksid tagatud vajalikud mineraalained ja vitamiinid ehk siis vajadusel teen paari päevase elektrolüütide, magneesiumi, B-vitamiini, D-vitamiini vmt kuuri. Joon rohkelt vett, töödeldud toitudest hoian eemale, alkoholile pole üldse kohta, soovitatakse ka kohvist loobuda ja valku vähem tarbida. Kõige parem on süüa pehmeid ja kergeid toite, mis ei jääks soolestikku liiga kauaks istuma.

Siis tuleb panna vaim valmis, mõelda positiivselt ning oleks tore ju seada endale eesmärk, mis kursil hoiab. Minu eesmärk oli pakkuda oma kehale puhkust, tuge, hoolt ja armastust ning kogeda sealjuures ka midagi uut ja põnevat!

 

Detoxilt paastule

Alguses ma eeldasin, et detox-kuur hõlmab endast rohkem raviteesid, spetsiaalseid ravimtaimede komplekse, supertoite, mürke siduvaid lisandeid, homoöpaatilisi terasid jm healthnut stuffi. Selle mõttega sai see ka valitud. Soovi siiski ka arsti järelvalve all pikem ravipaast ära proovida jätsin esialgu tulevikku. Pean ausalt tõdema, et hirm detox-laagrit ette võtta oli suurem, kui 6-päevast paastu. Kes on kunagi paastunud, siis teab, et paastul olles sa ei ole näljas. Kui keha lülitub ketoosi ümber, on elu ilus ja nälg harva et näpistab. Versus dieeditamine, kus oled pidevalt näljane ja justkui selle vähese toidu ohver, mida süüa võid. Keha saadab pidevalt signaale: “Söö veel!”

Veetnud esimese päeva detox-kuuril, otsustasin, et tahan pigem ikkagi veepaastu teha, sest detox seal oli midagi muud, kui ootasin, ning ei tahtnud oma keha lihtsalt tugevasse kaloridefitsiiti seada. Ma ei salli näpistavat nälga ja pigem siis võtan seal oldud ajast maksimumi oma keha heaks. Arstile mu otsus sobis, sest nii saame mu soolestikku täitsa “sügavuti” puhastada. Hehe, kannatust, me jõuame selleni!

Esmalt andis doktor mulle mingid spetsiaalsed soolad, mis ajavad kõhu õrnalt lahti ja aitavad juba eos soolt puhastada. Siis võtsin sisse mineraalained (naatrium, kaalium, magneesium, tsink) ja paast võis alata! Kuigi dieedi mõttes läksin ma üle paastule, siis detox-kuurilt võtsin ma ikkagi midagi ka paastukuurile kaasa. Jätsin alles S. Kneipp’i vesiravi ja lümfidrenaaži Lymphastim BTL-6000 aparaadiga.

 

Päev paastul

Kuidas nägi välja minu igapäevane paastupäev? Hommikuäratus oli seatud juba kella 7-ks, mis on minusuguse vaba töögraafikuga inimese jaoks surm. Olen harjunud ärkama u 9-10 ajal ja siis voodis tunnikese lösutama ja kohvi jooma. Nüüd pidin harjuma ära hoopis millegi muuga. Varbad sussidesse, hommikumantel selga ja toru per*se. Jap, lugesid õigesti. Iga hommik algas varakult juba klistiiriga, sest kell 8:00 oodati sind kubujussina kuni -20°C pakasega õue, kus tegime kõik koos hingamisharjutusi ja hommikuvõimlemist. Seejärel võtsid kõik kepid kaenlasse ja läksid iseseisvalt kepikõndi tegema. Vot, kus on äratus!

Jumal tänatud, et ma ikkagi haarasin kaasa kindad, mütsi ja salli, sest ma ei kanna neid kunagi. Ja jumal tänatud, et ma otsustasin selle Luhta parka ikkagi osta, sest kahtlus oli küll, kas üldse mingit miinuskraadi see talv saab, rääkimata lumest. Ilma selleta oleks ma ka ära külmunud! See hoidis mind soojas pealaest kesksäärteni! Lisaks oli mul seal all veel topelt pusa ja topelt püksid, brrr!

S. Kneipp’i vesiravi tehti mulle iga hommik pärast kepikõndi. Läksin kohale trikoos ning mind valati esmalt kuuma ja seejärel külma surveveega üle! See kestab paar minutit ning äratab täielikult üles! Lisaks tõstis see mu madalat vererõhku ja paastuga alanenud kehatemperatuuri. Ütlen ausalt, et sellise asja kõrval jääb kohv väga nõrgataks äratajaks, haha! Mina, kes ma külma vett üldse ei armasta, kiljatasin esimene kord nii, et kostus vast ka Tasku keskusesse. Iga järgnev kord läks vesi küll aina külmemaks, kuid minul ootus enne teraapiat aina suuremaks. Ma armusin sellesse täitsa ära!

Lisaks hommikusele treeningule, treenisime me päeva jooksul veel korralikult, et hoida keha liikumises ja noh, olgem ausad, enamik inimesi, kes paastuma lähevad, tahavad ikkagi ka kaalust alla võtta. Keskpäeval oli meil saalis 30-minutiline võimlemine, mis võttis täitsa võhmalegi, hehe. Kasutasime raskuste asemel vastupanuvahendeid nagu GymStick ja kummilindid. Nendega sai teha ära kõik harjutused, mida jõusaalis tehakse tavapäraselt raskustega.

Õhtuti ootas meid enamasti vesiaeroobika, kuid mõnel õhtul ka jooga või šin-do. Vesiaeroobika toimus spaa osas, kus on mõnusalt soe ja suur bassein, mis on iga hommik ja õhtu ka niisama ujumiseks avatud. Lisaks sellele saab iga õhtu ka sauna kasutada, et toksiine higi kaudu väljutada.

Seejärel järgneb õhtune klistiir ja siis, opsti, teki alla sooja ja magama! Päeva jooksul saab lisaks veele  juua ka taimeteed ning keskpäeval aluselist köögiviljapuljongit. Iga päev leiab aset ka dr. Trofimova vastuvõtt, kus vaadatakse üle elulised näitajad, kehakaal ja saab küsida arstilt nõu, anda teada muredest, kurta südamevalu (ok, nali) jms.

 

Kas ma pidasin vastu?

Oleneb millele. Kas paastule, klistiirile või sügavsooltepuhastusele? Aa, kõigele? Mnooo, lubage ma jutustan. Me peame arvestama, et ma läksin Loodus Biospaasse teadmisega, et ma läbin detox-kuuri. Ma polnud klistiiriks ja sügavsooltepuhastuseks ei mentaalselt ega füüsiliselt (kui selleks saab üldse füüsiliselt ette valmistuda, haha) ette valmistunud. Seega tuli see mulle paraja šokina ja isegi kahtlesin, kas selle osaga kaasa lähen. Ega keegi seda toru mulle tagaukse vahelt sisse vägisi ei lükka. Kutsumata külalisi vastu ei võeta, ütleme nii. Küll aga tegi doktor mulle selgeks, et see on oluline ja vajalik osa. Miks? Seda saate intervjuust järele kuulata.

Mis ma poolikult ikka seda asja teen. Teeme siis juba klistiiri ka. Klistiiritädi veel viskas nalja, et kui juba heteromehed seda teevad, siis üks noor naine küll kartma ei peaks, haha. Seega tegin korralikult kõik klistiirid ära ja pole üldse hullu. Esimene kord küll vead õega kihla, kas õnnetus juhtub poole trepi peal või toas WC ukse ees. Aga nagu treenerid ütlevad, et kõik lihased on treenitavad, siis tundub, et pole see sulgurlihas ka mingi erand!

Üldse KÕIK õed ja töötajad, kellega ma kokku puutusin, olid NII TOREDAD, rõõmsameelsed ja hoolitsevad. Kui keegi sulle parajasti sügavsoolepuhastust teeb ja sa tahaks sealt laualt iiveldusest maha roomata, siis on tore küll, kui on kõrval tädike, kes su kõhukest silitab ja gaase välja juhatab. Räägime siis sellest kõige huvitamast asjast – sügavsooltepuhastusest. 1x käib kuuri sisse. Kui aga soolestik sellega puhtaks ei saa, siis võib ka lisaks võtta. Mõni teeb seda seal suisa 3x. Pole kindel, kas hakkas meeldima rohkem tulemus või protseduuri käik (sorri, halb nali).

Mina tegin kokku 2x, sest see oli mul ka esimene kord. Ja esimesel korral on vastupanu suurem ja võib lausa paha hakata. Põhimõtteliselt on see nagu klistiir, kuid kahe toruga. Üks suunab vee sisse ja teine laseb välja. Ja mõlemad torud paistavad kenasti läbi, nii et näed täpselt mis sulle sisse läheb (et see poleks Coca-Cola või torusiil eks?) ja lõbu pärast võid vaadata, mis sealt siis ka välja tuleb. Alguses kõiksugused väljaheitejäägid. Kuid pärast mitmendat klistiiri ja pikemat paastu pole sellest enam midagi järel. Siis hakkab sealt eemalduma sapivedelik (kollakas-roheline) ja nii palju kui ma aru sain, siis see määrabki, kui edukas soolepuhastus on. Eesmärk on see vedelik välja saada. Ja oi seda tuleb palju.

Alguses kui sapivedelik pole välja tulnud, läheb süda väga pahaks, kui ta parasjagu liikvele saadakse. Mul hakkas nii halb, et kätest ja jalgadest läks veri täitsa välja. Arvatavasti tuli siin mängu ka mu madal vererõhk. Aga nii pea kui sapp oli väljas, hakkas jube hea. Igaks juhuks anti mulle ka mett keele alla, et veresuhkrut tõsta veidi.

Sapp polnud ainus ootamatus, mida protseduur eemaldas. Sealt tuli ka kohutavalt palju lima. Japp, lima, mis istub sooleseintel. See tuli välja pikkade ribadena, ehmatades ära, kas tegu ussidega. Õnneks õde lahustas mu kahtlused ruttu. Teine soolepuhastus möödus oluliselt kergemini, paha ei hakanud ja sapp tuli ka kergemini välja. Ainus ebamugav hetk on see, kui oled täiesti vett täis ja kõhus hakkab ääretult raske.

Paastu pidasin ka vastu. Kuigi esimesed kolm päeva on kõige raskemad. Kolmas päev siis tavaliselt KÕIGE raskem (ketopalavik) ja seejärel hakkab nii kerge ja hea (ketoos), et tekib tunne nagu võiksidki jääda paastule. Kuna mu vererõhk langes teisel päeval ikkagi väga madalale, siis andis arst mulle porgandimehu päevaseks tarbimiseks sõõm-sõõmu haaval. See aitas väga ja järgmine päev oli taas hea olla. Kõigil on ligipääs ka meepotile, kui peaks pea hakkama ringi käima või nõrkus peal olema. Sel juhul võib 0,5 tl mett koheselt aidata!

Paastu ajal tasub tähele panna, kuidas keha teisiti toimima hakkab. Et hoida kokku energiat, aeglustub jäsemetes vereringe (paikne nõrkus, külmatunne, surin, pearinglus järsult tõustes jms), ilaeritus väheneb, higilõhn ja hingeõhk on hapukad (ketokehadest), piss on puhas kui vesi, meeled teravnevad ning magad vähem (et toitu paremini jahtida/leida), tunned kõiki lõhnasid ülitugevalt, silmanägemine võib teravneda, paned rohkem ümbritsevat tähele, vaimne ühendus on tugevam (taipamised, meditatsioon jne) jpm. See on ilus aeg, kui seda teadvustada endale.

Paastulaager ei ole koht, kuhu minna end karistama või kaotama kilosid, mida toitumisega alla ei saa. Sest paastult tavatoitumisele tagasi minnes, võtad siis valede toitumisharjumuste korral kaalust tagasi juurde. Paastulaager on eelkõige inimestele, kes soovivad oma kehale ja vaimule anda puhkust, seda puhastada, teha läbi detoxi vms. Seal oli põnev tutvuda vanemate inimestega, kes on käinud seal aastaid. Mõni lausa kümneid! Mulle jäi koheselt silma üks 68-aastane mees, kes paastub pidevalt. Ta oli niiiii kraps, tegus ja õnnelik. Ta säras! Ta pidas trennis alati lõpuni vastu, ta võttis ette kõige pikema kepikõnni raja (10 km), ta lihtsalt õhkas elujõust. Ja muidugi nägi ta ka väga hea välja! Mis te arvate, mis ta saladus on? Paastumine. Sest paast on meie kehale omapärane viis peatada vananemist ja terveneda.

ÄRA TEGIME!

Kui ootate kaalutulemusi, siis neid ma ei jaga. Kaal ei olnud minu eesmärk. Lisaks on see väga individuaalne. Tuleb arvestada, et suurem osa kaalust tuleneb sellest, et su soolestik on tühi, glükoosivarud on otsas ja keha laseb ka liigsest veest lahti. Tuleb arvestada ka, et taas sööma hakates, tuleb ka kilosid tagasi. Ma ei taha, et see postitus ärgitaks kedagi seda teekonda ette võtma puhtalt kaalualandamise eesmärgil, seetõttu ma ei paku teile seda rahuldust. Loodan, et kaalu alandamiseks püütakse muuta eelkõige oma toitumist ning liikuda rohkem. Loodan, et paastumist võetakse rohkem kui keha tervendamist ning soolestikule puhkuse pakkumist, millega kaasneb ka kaalualandus, mis viib omakorda lähemale ka tervemale kehale (kui inimene just alakaalus pole).

Nüüd soovin sinult küsida, kas sina oled paastunud? Kas oled sellele mõelnud? Mis on sind takistanud? Kui oled paastunud, siis kas tegid seda meditsiinilise järelvalve all? Kui kaua ja mis eesmärgil? Räägi mulle oma lugu! Olen põnevil neid lugema!

Veebilehe sisu ei ole lubatud avalikustada, levitada või kasutada mistahes viisil ja kohas sh meedias ilma autori kirjaliku loata. Ka osaliste tekstide või tsitaatide avaldamise korral meedias tuleb küsida kirjalikku luba. Loa saamisel peab avalikustamisel säilima viide info algallikale va juhul kui ei ole kokkulepitud teisiti. Veebilehe sisu võib printida vaid isiklikuks kasutamiseks. Postitustes olev informatsioon on ainult informeerimise eesmärgil ning autor ei vastuta informatsiooni õigsuse eest. Tegemist ei ole meditsiiniliste soovitustega ning meditsiiniliste küsimustega tuleks alati pöörduda meditsiinitöötaja poole.

22 Comments

  1. gille says:

    sapieritust aitab soodustada just küllastunud rasv! meresool on vajalik ka paastu ajal, et ennetada halba enesetunnet!

  2. AgaataKristi says:

    Päris vahva oli seda su paastumise lugu lugeda ja meenutada enda paastumisi Loodus BioSpa-s. Ma olen seal käinud 2x ja päris hulga aastaid tagasi, äkki 2002.a. ja 2006.a. Paljugi tundub, et on samamoodi, kui tol ajal. Samas muidugi on sealseid ruume palju kabedamaks renoveeritud ning aastaid tagasi ei olnud seal kohapeal ka basseini. Viidi paastu kolmandal ehk kõige raskemal paastu päeval bussiga Aurasse vesiaeroobikasse ning mäletan, et see oli ikka tõeline katsumus. Uus asi minu jaoks paastumisel on ka elektrolüütide tarbimine. Aastaid tagasi, kui mina käisin sama doktori juures paastumas, olid välistatud igasugused soolad paastu ajal. Veepaastul tarbiti rangelt ainult vett ja taimeteesid ning kui pilt hakkas kergelt võbelema, siis said tl mett :) Samuti pidi paastust väljatuleku eh taastumise esimese paari päeva menüü olema rangelt soolavaba. Toitu võis maitsestada tilli ja murulauguga näiteks :) Aga no eks ka aeg on edasi läinud ja teatud tõdesid pisut muudetud.

    Kuna mu organism ja keha pidasid paastule väga hästi vastu, siis olen hiljem iseseisvalt kodus ka paastunud. Päris igal aastal pole teinud, kuid paari aasta tagant küll. Kevadisel ajal ja 7 päeva järjest. Ükskord tegin isegi 10 päeva järjest (see on ulme, kuidas ühel hetkel täiesti kaob igasugune söögiisu ja on tunne, et võiks lausa nädalaid söömata olla). Olen isegi käinud samal ajal tööl, kuigi soovitatakse tegelikult täiesti puhata sel ajal. Tavaliselt valin tööl nö pisut rahulikuma nädala ja alustan paastu näiteks neljapäeval, siis jääb kõige raskem päev laupäevale, mis on mul puhkepäev. Koduse paastumise puhul pole ma klistiiri kunagi teinud, aga olen joonud Figura 1 teed õhtuti ja see tõmbab ka nagu “torud puhtaks” :D Ka olen käinud kõndimas, kuid muud tugevat füüsilist pole teinud. Massaaži olen ka korra paastu ajal võtnud. Kas enam pole LoodusSpa-s iga päev pooletunnist massaaži?

    Su kirjeldused klistiirist ja soolte sügavpuhastusest tekitasid tugeva deja vu tunde, kuid tõesti, ma meenutan ka siiani väga toredat meditsiinilist personali Loodus BioSpas ja tänu neile ei olnud need protseduurid pooltki nii ebameeldivad, kui võhikule siit lugedes võivad näida.

    Mina igatahes soovitan ka esimest korda minna Loodus BioSpa-sse paastuma, kui asja vastu huvi on. Oled ikkagi arsti järelvalve all ja saad täpselt teada nipid, kuidas on õige paastuda. Ja edaspidi võid vajadusel kodus katsetada.

  3. S. says:

    Lähen varsti tarkusehambaid välja opereerima ja täitsa idaneb see mõte peas, et esimene veepaast ära proovida. Nagunii luristaks muidu smuutisid.

    Üldiselt olen selliste asjadega ettevaatlik ja usun, et paastumine peab väga teadlik olema. Ekstreemsusi ei prooviks. Kõht käib mul niigi hästi läbi ja ei taha midagi tuksi keerata. Vahepeal isegi uurisin, kas mul on midagi viga, et keskmiselt 5x päevas nr 2-l käin. Kõigi kirjelduste järgi on asi korras. Mulle tundub, et mu keha puhastab ennast ise niigi hästi ja funktsioneerib, nagu peab. Niisama paastumine tundub juba overkill selle juures. Samas mingisuguste oppide järgselt, kui on näidustatud, siis miks mitte proovida. Või kui mõnel inimesel on mingisugused haiguslikud seisundid, mis lubavad katsetada, siis see võib ka tervisele positiivse tõuke anda. Igatahes tasub mõelda sellele.

    • Kusjuures ka roomet tegi siis oma esimese veepaastu. Niikuinii süüa ei saa ja toidu osakesed võivad tekitada põletikku. Paast alandab kehas põletikku, kiirendab tervenemist ja nälga ka ei teki!

  4. Aljona says:

    Paastusin detsembris hormoonkreemi tüsistuse tõttu tekkinud ekseemi tõttu,mis laianes kehale,sinna,kus varem polnud. Inglise keeles TSW-Topical Steroid cream Withdrawal.
    Paastusin juhendaja käe all kodus 5 päeva. Kiirendas paranemise protsessi ja kogu paastu aja oli hea olla. :) Praegu teen nädalas ühepäevaseid veepäevi. Aga poleks paha teha ka kolmepäevaseid ,eriti kevadel :)

  5. RS says:

    Viimasel ajal olen täheldanud sinu sisu jälgides, et su elu keerleb ainult keha puhtuse ja puhta toitumise ümber, mis meenutab kangesti ortoreksiat. Kuna sa oled igasuguste toitumishäiretega juba olnud, siis kas sa ei leia, et oled jälle lihtsalt mingi kinnisidee omale saanud? See paastumine ja meeleheitlik puhastamine on ka nagu maania lausa. Vähemalt kõrvalt vaadates jääb niisugune mulje, et sa pole siiani toitumishäirest lahti saanud, vaid see võtab järjest uusi vorme. Piltide pealt on ka näha, et jääd kogu aeg aina peenemaks ja tõenäoliselt oled juba alakaalu piiril. Näost juba täitsa ära ja kahvatu. Samas raiud nagu rauda, et pole end kunagi paremini tundnud. Sry, aga sinuga ei paista kõik korras olevat! :/

    • Ok, naerma ajas suisa :D Et kui inimene on leidnud enda jaoks tervisliku toitumise ja eluviisi, siis see on haiglane? Aga inimesed, kes end rämpsuga mürgitavad, trenni ei tee, alkot joovad jpm, siis nendega on kõik ok? Ma ei saa aru, miks nii paljudele jääb tervislik toitumine ja mürkidest hoidumine ette… Nagu tegemist oleks millegi ohtlikuga :D Pigem tunnetan selliste inimeste puhul kadeduse hõngu, et põhjendada endale oma ebaterveid valikuid. PS! Ma olen u 10kg ülevalpool alakaalu piirist :D

      Sry, aga sinuga ei paista kõik korras olevat :/

  6. Liisi says:

    Paastulaagris olen käinud kaks korda. Ütleks, et taastumine on raskem kui paastumine. Alguses tundub vale hakata jälle sööma, aga kui esimesed maitsed teise/kolmandal päeval maitstud, on raske end taastimisnädala lõpuni ohjes hoida.
    Teisel teemal – eesti keeles ei saa öelda, et valin midagi/millegi ÜLE millegi teise. Palun proovida kasutada ilusat eesti keelt ja mitte tuua kasutusse üsna koledaid otsetõlkeid inglise keelest.

  7. Mart says:

    Kas sa täna oled siis oma tarkuse maksimumis?
    Kui sa kunagi olid enesekindlalt veendunud, et suhkruasendaja on hea, siis mis sa arvad kui suur on tõenäosus, et sa 5a pärast vaatad oma tänastele protseduuridele sama pilguga?

    • Kui ma arvaksin, et olen oma tarkuse tipus, siis oleksin äärmiselt loll. Nagu areneb teadus pidevalt, nii ka inimesed. :) Kui inimese areng peatub, siis on inimene saama hästi kui surnud. Ei tea ette, mis tulevikus olema saab, aga olen veendunud, et ma pole sama, kes ma olen täna.

  8. Krissu says:

    Pikim paast: 5 päeva. Tegin seda samadel eesmärkidel, et saada puhkust ja keha turgutada. Olin väsinud lihtsalt toidukummardamisest ja sellele mõtlemisest. Valmistusin kenasti ette, ei hüpanud pea ees vette. Hakkasin pihta lühemate paastudega ning valmistusin mentaalselt ette ja tegingi ära. Samamoodi, teine-kolmas päev olid täis õudukad, magada ei saanud, ketopalavik oli laes, aga viimased päevad oli täiesti imelised. Tööl oli produktiivsus laes, jutt voolas, neelasin raamatuid, energia oli kõrgustes. Üllatav oli paastu murdmine: raske oli, sest väga üle pooliku avokaado süüa ei jaksanud ning ausalt öelda polnud isugi. Detailidesse siin avalikult väga laskuda ei taha, et mis põhjustel ja mis juhtus, ent lõppkokkuvõttes tean, et nii pikk paast oli küll kogemusena väga oluline, ent nii pikalt ma enam ühel põhjusel paastuda ei tohiks. Kogemus oli õpetlik ja mõistusele mõjus imeliselt hästi, ka keha tundis end suurepäraselt, aga eks iga inimene ole erinev ja mõjurid isemoodi.

  9. E. says:

    Mul tekkis üks küsimus, kas oskad seda täpsemalt seletada (või mis arst selle kohta ütles)… miks on vajalik sooltepuhastuse käigus saada välja sapivedelik ja lima? Ja miks nt lihtsalt klistiir ei ole piisav?
    Ma mõtlen, et need on ju mõlemad asjad, mida keha ise meie seedesüsteemi jaoks toodab. Sapivedelik vist osaleb rasvade seedimisel/lagundamisel ja lima on ju soolte seinal nö kaitsekihiks, et tahkem/seedimata toiduosakesed ei vigastaks soolteseinu ja et ka si** liiguks libedamini välja, ei?
    Ja kas seetõttu peale paastu ongi alguses soovitatav süüa väikseid koguseid püreesuppi jms pehmet kerget toitu, et soolest on nö kaitsekiht eemaldatud ja et mitte liiga teha?

    • Arsti vastus küsimusele:

      Lima ei ole eemaldatud soolte seinalt. See on mükoos. Soolestiku limaskest ei saa kahjustatud klistiiri ja sooltepuhastuse käigus.

      Klistiiri käigus on eesmärk saada kätte need limatükid, mis on sinna kogunenud roojaga, kõik lisandite jäägid, mis soolestikus on – toidulisandid jne.

      Sapinõristus – jah, sapinõsristuse eest vastutab maks ja see koguneb sapipõies. Kui see ei tule hästi välja, siis järelikult inimene ei toitu hästi ja tervislikult (ka söömata jätmine nt hommikuti). Selle järel sapp seisab, kristaliseerub ja on oht, et tekivad sapikivid. Kui SP käigus näeme, et sapp on helekollane, siis on kõik normaalne. Kui sapp on tumekollane või roheline, või lausa must, on sapp seisnud sapipõies ja on seetõttu konsentreeritum.

      Seetõttu on vaja jälgida sooltepuhastuse ja paastumise protokolli – mida täpselt, millal ja mille järgi teha.

      • K. says:

        Mul tekkis just sama küsimus sapi osas. Ehk et vastusest loen siis nüüd välja nii. Et eesmärk ei ole mitte niivõrd sappi eemaldada vaid kontrollida, mis seisus see on? Ja siis vastavalt vajadusele seda rohkem liikuma panna?

        Iseenesest leian, et paastumine teeb kindlasti head ja annab puhkust. Ise seda küll teadlikult teinud ei ole, aga mõnikord pikema söömise vahega on täitsa mõnus tunne. Nt kui on hommikusöök mingil X põhjusel vahele jäänud. Mõnel korral on lõunaks tuumanälg ja teisel korral tunne, et ah polegi nagu viga. Küll aga on need erandlikud korrad ja päris niisama sellist käitumist ei praktiseeri.

        • Eesmärk on sapp liikuma panna, kui vana seiskunud sapp jääb seisma sapipõies, siis tekivad aja möödudes sapikivid. Sapi liikumisega stimuleerime sapi nõristust, see vahendab koormust ka maksale ja parandab seedimist.

    • gille says:

      küsin lohvipesu kohta…kõik nagu kena, aga miks see hea on, et jämesoolest vesi peensoole teise otsa lasta, miks see sitavesi sapijuhani peab ära käima???? bakterid ju muidu jämesoolest vastuvoolu ei tule, ühesuunaline liiklus…

  10. Annika says:

    Ma olen kodustes tingimustes paastunud ühepäevaselt pärast suuremaid pidustusi, et kergendada seda rasket olemist kehast.
    Rohkemaks puudub praegu enesekindlus, et õigesti paastuda. Kindlasti on plaan rohkem juurde lugeda/õppida ja proovida. Paastulaagri mõtte panen endale praegu kuklasse n-ö küpsema.

  11. N says:

    Olen mõelnud paastule selle kasulikkuse pärast, aga kuna kaalulangus käib sellega kaasas, siis ei ole ma seda teinud. Olen niigi alakaaluline ja mul on samamoodi madal vererõhk. Varem hakkas mul lausa paha, kui olin tühja kõhuga. Nüüd on see asendunud peavaluga. Kui ei ole pikalt söönud ja juba tunnen, et pea hakkab vaikselt tuikama, siis ei päästa enam ei söök ega kohv. Valutab nii kaua, kuni valuvaigistit võtan, kasvõi mitu päeva jutti. Ka arsti soovitus oli, et madala vererõhuga ei tohiks ma pikalt söömata olla. Tunnen, et minu kehale see praegusel hetkel ei sobiks, aga kui kunagi üldse teeks, siis veepaastu ja seda ka järelvalve all. Sügavsooltepuhastusest ei taha kuuldagi, see oleks minusuguse ülitundliku inimese jaoks traumeeriv (juba selle lugemine oli :D).

  12. Getter says:

    Hei,
    Tegin kunagi kaks aastat tagasi veepaastu ja valedel põhjustel. Olin siis oma eluga veidi kokku jooksnud, õnnetu ühepoolse armastuse pärast, segaduses kuhu karjääris edasi liikuda, olin hakanud vihkama sporti (sest see oli olnud mu terve elu ja sellest sai villand) ja täitsin “bingemisega” oma kõhtu ja tühjust hinges. Ja ühel hetkel lugesin paastust ning asusin kohe proovima. Olin teadlik selle kasuteguritest, kuid salamisi lootsin kaalust alla võtta, Justkui teeks see minust väärtuslikuma naise. Arvasin, et suudan paastust väljudes oma toitumisharjumusi parandada. Seega alustasin üleöö ja tegin 6 päeva. Paast ise oli kerge, ei tekkinud isusid ja tõesti arvasin, et võiks nädala kindlalt teha. Aga siis 6ndal päeval tulin maha, sest segas mu tööd (mis oli endiselt spordiga seotud – nt tekkisid säärekrambid). Ma ei hakka isegi rääkima, millist vastukaja ma paarilt lähedaselt sain.. Seetõttu hoidsin selle enda teada. Aga see paastust mahatulek siis – läks lappama! Ja veel rohkem kui enne. Olin kohutav pähklivõifänn tol ajal ja see oli esimene, mida sõin (kuigi ma olin lugenud, kuidas tulnuks toituda). Järgmisel päeval sõin kebabi. Ja mul isegi polnud tunnet, et magu oleks kokku tõmmanud. Sest ma endiselt täitsin seda emotsionaalset auku oma hinges. 3 kuud hiljem kaalusin 18 kg rohkem kui paastu lõpus (paastuga kadus 8kg). Ma polnud vaimselt õiges kohas, et seda paastu üldse ette võtta, eriti veel üksi. Kõigest sellest paranemine on võtnud aega, usun, et paastumisest läks veel u aasta enne kui tundsin end endamoodi. Kaalu on veel endiselt 4kg üle võrreldes paastueelse kaaluga, aga mu vaim on paranenud ning vaikselt teeb seda ka mu keha. Sellegipoolest usun, et see on väga hea võimalus oma kehale puhkust anda ning kunagi tahaksin seda uuesti teha, kuid kellegi valvsa pilgu all.

  13. Mho says:

    Ei ole veel kunagi paastunud.
    Järjestikku mitu last saanud + imetanud. Ehk siis ei ole väga võimalust ega huvigi seni olnud. Aga nüüd olen selle peale vaikselt mõtlema hakanud. Peab enne rohkem ennast kurssi viima kuidas jne…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *