NahavÀhk ja selle ennetamine

merilin-taimre-paljas-porgand-bionike-iluteek-nahk-tervis-vÀhk-uva-uvb-kaitse-pÀike-kreem

Kandmas Change Lingerie ilusat trikood

Suvi on kohe-kohe kĂ€es ja kasvav UV-kiirguse tase annab tunda. Eestis me mĂ”tleme harva pĂ€ikese kahjulikele mĂ”judele, sest nĂ€eme seda nii vĂ€he. Elanud ise Austraalias ja reisinud palju ringi, tean tĂ€pselt kui ohtlik pĂ€ikesekiirgus tegelikult on. Mina kĂ€in iga-aastaselt nahavĂ€hiuuringutel ning olen lasknud juba kolm sĂŒnnimĂ€rki eemaldada, et ennetada pahaloomuliku kasvaja teket. RÀÀgime tĂ€psemalt, mis on nahavĂ€hk, kuidas end selle eest kaitsta ning kuidas pĂ€ikest tĂ€iel rinnal ja ohutult nautida!

Mis on nahavÀhk?

NahavÀhk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale pÀikesekiirgusele, ning vanemad inimesed, kes on saanud elu jooksul palju pÀikesekahjustust. Eestis nahavÀhi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Huvitav fakt on see, et meestel esineb haigust sagedamini kui naistel.

NahavÀhi tekkepÔhjused

NahavÀhk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust vÔivad esile kutsuda paljud tegurid. Peamisteks riskifaktoriteks on aga:

  1. PĂ€ikese- ja ultraviolettkiirgus – rohkem on ohustatud inimesed, kes viibivad vĂ€ga palju pĂ€ikese kĂ€es. Samuti on ohustatud heledanahalised, blondid vĂ”i punapĂ€ised, heledate silmadega ning kes pĂ€evituvad halvasti.
  2. Ioniseeriv kiirgus (nt. radioaktiivne kiirgus) – vĂ”ib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. VĂ€hk ei teki kohe, vaid aastate pĂ€rast.
  3. Eelnevad nahahaigused (nt. kroonilised nahapĂ”letikud, leukoplaakia, albinism, pĂ”letusarmid, kiiritusdermatiit jne.) – kĂ”ik need suurendavad nahavĂ€hi riski.
  4. Geneetilised muutused – vĂ”ivad tekkida kahjulike tegurite mĂ”jul vĂ”i esineda juba sĂŒndides.
  5. Kantserogeensed (vĂ€hki tekitavad) ained – olen kantserogeensetest ainetest teinud palju juttu. Kahjuks mÀÀrime seda endale vabatahtlikult peale, sööme seda, suitsetame seda ning hingame sisse lausa igapĂ€evaselt. SeetĂ”ttu on oluline teha vĂ”imalikult hĂ€id valikuid oma keha heaks ning hoida kantserogeensete ainete kahjulik mĂ”ju antioksĂŒdantiderikka toitumisega kontrolli all.

NahavĂ€hi sĂŒmptomid

Kui mĂ€rkad kahtlast sĂŒnnimĂ€rki vĂ”i muud nahamoodustist siis pöördu kindlasti nahaarsti vastuvĂ”tule. Ma kĂ€isin viimane kord sĂŒgisel ning avastati seljalt jĂ€rjekordne sĂŒnnimĂ€rk, mis osutus vĂ€ga ohtlikuks. Lasin selle koheselt eemaldada. Eriti ohtlikud on sĂŒnnimĂ€rgid, mis saavad palju kahjustada vĂ”i hÔÔrdumist (nt rinnahoidjapaelte all olevad). TĂ€napĂ€eval on see nii lihtsaks ka tehtud. Mina kĂ€isin viimane kord nĂ€iteks dermtestil Viimsi tervisekeskuses, kus sain vastuse kĂ€tte koheselt ilma igasuguse ooteajata arsti vastuvĂ”tule.

NahavÀhi ennetamine

PĂ€ikesevalgus on vĂ€ga oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, mis on vajalik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks. Kuid pĂ€ikesega liialdamine, veel eriti solaariumi kasutamine, suurendab nahavĂ€hi riski. Samuti kiirendab see naha vananemist ning pole kellelgi aega kortsudega tegelemiseks. 50-90% nahavĂ€hi juhtude pĂ”hjuseks on liigne UV-kiirgus, mistĂ”ttu on parim viis nahavĂ€hist hoidumiseks, viibida pĂ€ikese kĂ€es mÔÔdukalt. See tĂ€hendab, et pĂ€ikest tuleks nautida ilma praadimiseta. Pea alati meeles kasutada pĂ€ikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed enda nahka liigse pĂ€ikese ja ĂŒhtlasi nahavĂ€hi eest.

Iisraeli pÀike ja kaitse selle eest

Nagu teate lendasin ma AirBalticu uude otselennu sihtpunkti, Iisraeli pĂ€ikese alla puhkama. Kuna tegemist on 9-pĂ€evase viibimisega 35-40°C pĂ€ikese all, siis on ĂŒlimalt oluline oma nahka pĂ€ikese kahjulike mĂ”jude eest kaitsta. Seda eriti veel seepĂ€rast, et mul on nooruse lollustest vĂ€ga palju pisikese “solaariumiplekke” nagu nahaarstid neid kutsuda armastavad.

merilin-taimre-paljas-porgand-bionike-iluteek-nahk-tervis-vÀhk-uva-uvb-kaitse-pÀike-kreem

Kandmas Change Lingerie tuunikat

Oma naha kaitsmiseks on mitu vĂ”imalust. Esmalt tuleks muidugi kasutada piisavalt efektiivset ja tugeva kaitsega pĂ€ikesekaitsepiima. Selleks on olemas eri SPF-iga ehk pĂ€ikesekaitsefaktoriga tooteid. Enamik inimesi ei tea, mida SPF ĂŒldse tĂ€hendabki. Kas teadsid, et SPF 50 vĂ€ljendab seda, et toode kaitseb sind pĂ€ikese eest 50 minutit kuni uue pealekandmiseni? Seega, olenevalt kui pikalt kavatsed viibida pĂ€ikese kĂ€es, on olemas eri SPF-ga pĂ€ikesekaitsetooteid.

Mina kasutasin vÀga kÔrgelt hinnatud BioNike pÀikesekaitsetooteid, mis on:

  • veekindlad
  • lĂ”hnaainetevabad
  • sĂ€ilitusainetevabad
  • gluteenivabad
  • nikkel-testitud

merilin-taimre-paljas-porgand-bionike-iluteek-nahk-tervis-vÀhk-uva-uvb-kaitse-pÀike-kreem

BioNike Defence Sun pÀikesepiimad on kerge tekstuuriga ja mittekleepuvad ning mÔeldud kasutamiseks nii kehal kui ka nÀol. SPF 50 on soovitatav kasutada esimeste pÀikese kÀes viibimiste ja tugeva pÀikesekiirguse korral ning tundliku ja vÀga heleda naha puhul, mis ei talu pÀikest.

merilin-taimre-paljas-porgand-bionike-iluteek-nahk-tervis-vÀhk-uva-uvb-kaitse-pÀike-kreem

Kandmas Change Lingerie imelisi bikiine

Kui sul on mĂ”ni sĂŒnnimĂ€rk vĂ”i haav, mida pead pĂ€ikese eest eriti hoolsalt kaitsma, siis soovitan vĂ€ga intensiivset BioNike SPF 50+ pĂ€ikesekaitsepulka tundlikule nahale, mis on vĂ”itnud ka Anne&Stiili ilulemmik 2017 auhinna. See on pehme ja lĂ€bipaistva tekstuuriga, kuid tagab Ă”rnatele kohtadele maksimaalse kaitse. Oma suuruse poolest, on seda eriti mugav taskus igal pool kaasas kanda, et nĂ€iteks pĂ€ikesekaitset ka nina ja pĂ”skede peal koguaeg uuendada.

merilin-taimre-paljas-porgand-bionike-iluteek-nahk-tervis-vÀhk-uva-uvb-kaitse-pÀike-kreem

NĂ€onaha kaitseks on mul veel omad nipid. Selle asemel, et mÀÀrida nĂ€ole pĂ€ikesekaitsekreemi ja selle peale veel jumestuskreemi, tasub suvel kasutada meikimise korral pigem pĂ€ikesekaitsefaktoriga jumestuskreemi. Nii ei koorma sa oma nahka ĂŒleliigselt ja saad kaks toodet ĂŒhes. Mina kasutasin BioNike Defence Color kaitsvat jumestuskreemi juba kevadel, et hoida nĂ€gu ka siis liigse pĂ€ikese eest. Seda veel eriti Ć veitsis ja Prantsusmaal, kui sai ka mĂ€gedes kĂ€idud.

merilin-taimre-paljas-porgand-bionike-iluteek-nahk-tervis-vÀhk-uva-uvb-kaitse-pÀike-kreem

BioNike Defence Color kaitsev jumestuskreem on tugeva UVA-UVB kaitsega. Selle eesmĂ€rk on kaitsta heledat nahka, mis on tundlik pĂ€ikese suhtes ja millel tekib tihti pigmentatsioonimuutuseid. Oma paksu ja katva koostisega, katab tÔÔÔÔÔesti kĂ”ik ebaĂŒhtlused ning pigmentatsioonilaigud. Ühtlasi astub vastu ka oksĂŒdatsioonile ning aitab tugevdada naha kaitsemehhanisme tĂ€nu beeta-glĂŒkaani sisaldavale patenteeritud koostisele. VĂ€gagi soovitatav kasutada ka pĂ€rast iluhooldust (nt laserhooldus, koorimine), mil nahk on Ă”rn ja vastuvĂ”tlik vĂ€listele mĂ”jutajatele.

merilin-taimre-paljas-porgand-bionike-iluteek-nahk-tervis-vÀhk-uva-uvb-kaitse-pÀike-kreem

Enne

merilin-taimre-paljas-porgand-bionike-iluteek-nahk-tervis-vÀhk-uva-uvb-kaitse-pÀike-kreem

PĂ€rast

Kui oled pÀikese eest kaitstud, kuid nahk on siiski palju pÀikesekiirguse kÀes viibinud, siis tasub mÔelda ka jÀrelhooldusele. Selle jaoks on olemas nÀiteks BioNike Defence Sun pÀevitusjÀrgne niisutav palsam, mis on vÀga kerge ja kiiresti imenduva tekstuuriga losjoon. See pakub pÀikese poolt kuivatatud nahale koheselt meeldiva vÀrskustunde, aitab taastada naha loomulikku niiskustaset ning vÀhendada naha ketendamist. Erilise PRO-REPAIR kompleksi abil aitab vÔidelda pÀikese poolt pÔhjustatud kahju vastu, isegi pÀrast pÀikese kÀes viibimist, stimuleerides naha loomulikke taastumismehhanisme.

merilin-taimre-paljas-porgand-bionike-iluteek-nahk-tervis-vÀhk-uva-uvb-kaitse-pÀike-kreem

BioNike tooted on mĂŒĂŒgil Apotheka apteekides ja netiapteegis, Iluteegis ja ka paljudes SĂŒdameapteekides. Dekoratiivkosmeetika on mĂŒĂŒgil vaid www.iluteek.ee veebipoes. Kallitele lugejatele kehtib maikuus Iluteegis ka sooduskood “bionike3”, mis annab ĂŒhele ostule soodustust 3 eurot kui ostu suurus on suurem kui 6 eurot. Sooduskood kehtib Iluteegis sisselogitud kasutajale 31. maini 2018.

Olge nii kallid ja Àrge tehke jÀreleandmisi oma naha tervise arvelt. Kaitske, hooldage ja kontrollige! Kommentaaridesse kirjutage mulle, kuidas kaitsete oma nahka teie? Kas hoidute solaariumist, kÀite jÀrjepidevalt nahakontrollis ja kasutate pÀikesekaitsevahendeid?

23 Kommentaari

  1. Tarmo ĂŒtleb:

    Kas keegi seletaks mulle Àra, miks on hea, et pÀikesekreem on gluteenivaba? Kas gluteenitalumatutel on tavaks seda smoothiesse panna vms?

  2. S ĂŒtleb:

    Kuna ma kasutan igapĂ€evaselt looduslikke tooteid, siis avastasin ka ĂŒlimĂ”nusa Oma vaarikaseemneĂ”li, mille SPF on u. 28-50 – Eestis pĂ€evitamiseks ideaalne. 🙂 Muidugi kuhugi eksootilisse riiki minnes tuleks ikka kasutada vĂ€ga tugevat pĂ€ikesekaitsefaktoriga toodet, eriti kui on palju sĂŒnnimĂ€rke jms.

  3. KĂ€tlin ĂŒtleb:

    Tere,

    Tore on teemale tÀhelepanu juhitakse, kuid mÔned faktid on siiski valed.
    NahavÀhk ei ei pruugi olla aeglaselt arenev pahaloomuline kasvaja, melanoom nÀiteks on vÀga agressiivne. Eestis ei ole nahavÀhi sageduseks 42 juhtu 100 000 inimese kohta ning nahavÀhki esineb tegelikult naistel rohkem. Allikas: Terrvise Arengu Instituut

    2015.aasta juhud:
    Naha melanoom – 272 tk, neist naised 167, mehed 105
    Naha mittemealnoom – 1431 tk, neist naised 922, mehed 509

    Ehk kokku 1703 juhtu, st 131 juhtu 100 000 kohta (kui vÔtta rahvaarvuks 1.3 mln)

  4. Mir. ĂŒtleb:

    Ilma meigita nĂ€ed vĂ€ga kaunis vĂ€lja, nooruslikum ja tervislikum nagu vana hea aussi hipi-Porgand 🙂

  5. Liis ĂŒtleb:

    Mina sinuasemel kasutaks nÀol pÀikesekreemi meigi asemel, eriti puhkusel. See pilt enne on palju ilusam kui pÀrast.

  6. Liisa ĂŒtleb:

    Sul alati nii ilusad ripsmed. Mis ripsmeid kannad/soovitad?
    ?

  7. Alma ĂŒtleb:

    “Kas teadsid, et SPF 50 vĂ€ljendab seda, et toode kaitseb sind pĂ€ikese eest 50 minutit kuni uue pealekandmiseni? ”
    See lause tĂ€hendaks seda,et nahal endal puudub tĂ€iesti loomulik kaitsevĂ”ime. NahatĂŒĂŒbid on ju erinevad, aga nahk suudab mingi aja end ise kaitsta, ei saa koheselt pĂ”letust. Nt kui see aeg oleks heleda ja tundliku nahaga inimesel 10 minutit, siis SPF 50 kreemiga oleks nahk kaitstud 500 minutit ehk pea 8 tundi. Loomulikult sĂ”ltub kreemitamise tihedus ka pĂ€ikese intensiivsusest, sellest kui palju higistatakse vĂ”i ujumas kĂ€iakse.

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Eino muidugi on nahal ka oma kaitsevĂ”ime, kuid jutt kĂ€ib ju pealekantavast kaitsest. Ja on teadagi, et nahatĂŒĂŒbist ja -toonist oleneb kaitsevĂ”ime, samuti sellest, kas ujuda vĂ”i higistada. Miks on vaja tĂ€hte nĂ€rida? See lause on igati korrektne 🙂 Kui öelda, et on oodata 20 soojakraadi, siis ei hakka ju nĂ€rima, et loeb riietusest, sest must tĂ€mbab pĂ€ikest rohkem ligi, oleneb tuulest, kas oled pĂ€ikesevarjus jne. VĂ”i? 😀

      • Alma ĂŒtleb:

        SPF 50 ei vÔrdu 50 min kaitset.

        • Aune ĂŒtleb:

          Tahtsin juhtida tĂ€hepanu samale punktile. SPF 1 = 10-15 min ( ĂŒldjuhul ) pĂ€ikese kĂ€es viibimisega seega SPF50 ei saa kuidagi 50 min tĂ€hendada. Tean, kuna elan Hispaanias aastase lapsega, keda kreemitan igapĂ€evaselt.

  8. KK ĂŒtleb:

    Tegelikult ei kasuta sa piisavas koguses jumestuskreemi, et lubatud kaitset saada (kĂŒll oletus, aga keegi ei pane sellist paksu kihti meiki nĂ€kku). SPF peaks ikka eraldi olema. Youtubes videod ĂŒleval, kui palju kreemi peaks tegelikult peale kandma.

  9. Heelika ĂŒtleb:

    Tore postitus!
    Kas oled mĂ”elnud teha mĂ”ne julgema postituse, nagu nĂ€iteks “Minu vibraator ja kuidas see mulle mĂ”jub” vĂ”i hoopis “kas mĂ€nguasjad aitavas seksuaalelule kaasa?” vms. Oleks pĂ”nev lugeda.
    JÔudu blogimisel!

  10. C ĂŒtleb:

    Ei puutu kĂŒll antud teemasse aga ma mitme pildi peal juba mĂ€rganud ja tahtnud kĂŒsida, et kas kasvatad nabarĂ”nga auku kinni vĂ”i lihtsalt ei kanna vahepeal neeti?

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Hei, kasvasin sellest vĂ€lja jah 🙂 Ei meeldinud enam ja soovin kinni kasvatada, kuigi ega see auk kuhugi kao. PĂ€ris tĂ€helepanelik silm 😉

  11. Anna ĂŒtleb:

    1 SPF vĂ”rdub 10…15 minutit. 50 SPF vĂ”ib vabalt 2-3 tunni tagant ka mÀÀrida, kui just kogu aeg vees ei kĂ€i

  12. Katrin ĂŒtleb:

    “Eriti ohtlikud on sĂŒnnimĂ€rgid, mis saavad palju kahjustada vĂ”i hÔÔrdumist (nt rinnahoidjapaelte all olevad).”

    Kust selline info? KĂ€isin just sellepĂ€rast Niine nahakliinikus, et sĂŒnnimĂ€rgid asuvad nö rohkem hÔÔrdumist saavates kohtades( rinnahoidja paela all, varuka ÀÀre all kaenla all jne), aga arst ĂŒtles, et see ei mĂ”juta sĂŒnnimĂ€rgi nö tervist. Ei teagi, kas peaks teise arsti juurde ka minema ?

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Mul on juba kaks sellist Ă€ra lĂ”igatud, sest paelad hÔÔrusid verele. Kui sĂŒnnimĂ€rk on pidevalt kahjustunud, on vĂ€hioht kordades suurem. Soovitan ka kedagi teist kĂŒlastada sel juhul 🙂

    • Meri ĂŒtleb:

      Minul ka juba ammu sĂŒnnimĂ€rk just rinnahoidja ÀÀre alla jÀÀvast piirkonnast eemaldatud. See oli 10-15 a tagasi, seega ei mĂ€leta, kus kĂ€isin, aga ilmselt ikka riiklik polikliinik. Soovitan ka igaks juhuks teist arvamust samuti kĂŒsida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. NÔutavad vÀljad on tÀhistatud *-ga