Minu võitlus pärmseenega (hoiatus: graafilised pildid)

merilin-taimre-paljas-porgand-candida-albicans-kandidoos-pärmseen-küüneseen-tupeseen-ravimid-ravi-elustiil-toitumine-keha-haigused-tervis-blogi-postitus

Antud postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Eelmine postitus oli oluline sissejuhatus sellele postitusele. Kui sa pole seda lugenud, siis soovitan väga, et mõistaksid, millest ma nüüd kirjutan. Kui enne kirjutasin üldises võtmes informatiivselt pärmseene vohamisest, siis nüüd jagan ma teiega oma kogemust. Ja avaldan ka midagi, mida ma kunagi poleks arvanud, et ma julgen…

 

Ma poleks kunagi arvanud, et see on pärmseen

Kirjutades eelmist postitust, viisid mu mõtted mind palju tagasi minevikku. Mulle meenusid järsku sümptomid, mis iseenesest tulid ja läksid, mida ma pidasin normaalseks nähtuseks. Täitsa lapsepõlves oli üks mu põhilisi probleeme kõõm, naha kuivus ja valge katuga keel (e suusoor), mis on kõik pärmseene vohamise sümptomid. Lapsena ei teadnud ma muidugi midagi toitumisest. Sõin seda mis pakuti. Enamasti oli selleks: kartul või kartulipuder, jahukaste vorsti või hakklihaga, makaronid, friikartulid, kalapulgad, väga… no kohe VÄGA kõrge suhkrusisaldusega hommikupuder või pannkoogid, millele veel lisatud veel kõrgema suhkrusisaldusega moos, jäätisekokteilid (arvasin, et see ongi smuuti),  limonaadid, mahlad, kommid, šokolaad, koogid, küpsised, suhkrusaiad, krõpsud jne. Oli ka palju värskeid salateid, tervislikke suppe, köögiviljaroogasid, puuvilju ja marju muidugi, aga need ei teinud tasa seda suhkru ja süsivesikuterikast toidulauda, mis toitis minu Candidat.

Muidugi esinevad need sümptomid ka paljude muude haiguste või lihtsalt valede toitumisharjumuste puhul, aga ma täna tean, et minus vohas kohe kindlasti pärmseen. Kuidas? Ma vaevlesin väga palju ka küüne- ja tupeseenega (mida põeb enamus inimesi vähemalt kord elus), ilma et ma oleksin teadnud, et midagi on üldse valesti.

 

Küüneseen

Ma ei ole teile küll kunagi sellest rääkinud, aga mu parema käe nimeta sõrm (e neljas sõrm) on vähe deformeerunud ning sellel ei kasva normaalselt küünt. Ei, see pole sünnidefekt, vaid minuga juhtus vaid paar päeva enne esimese klassi aktust õnnetus. Jooksin kodus esikust rõdule ehitatud onni jalanõusid viima. Tõmbasin esiku ukse (Lasnamäe korteri metallist esiukse) selja tagant kinni, jättes oma nimeta sõrme sinna küünepidi vahele kinni. See murdis mu näpuluu ja eemaldas sõrmeküüne. Esimese klassi aktuse võtsin ma vastu käsi kipsis, rippumas kõhu peal. Mäletan, et püüdsin direktori paremat kätt oma vasakuga kätelda, häbist maa alla vajumas.

Sõrmeluu on seni veits vildakas ja ka küüs ei kasva normaalselt tagasi. Arstid arvasid, et seda ei hakkagi enam kasvama, aga mingi pisike tömp nagu üritab seal nägu näidata. See, et ta viltu kasvab polegi nii suur probleem, kui see, et ta ei võta n-ö “juuri” alla – kasvab nahast lahku. Sinna alla leiab oma tee väga kergesti mustus, toidujäägid, bakterid ja niiskus, mis on küüneseenele ideaalseks pinnaseks. Mul oli seal terve lapsepõlv küüneseen, ilma et ma oleks seda teadnud. Arvasin, et küüs on lihtsalt traumatiseeritud.

merilin-taimre-paljas-porgand-candida-albicans-kandidoos-pärmseen-küüneseen-tupeseen-ravimid-ravi-elustiil-toitumine-keha-haigused-tervis-blogi-postitus

Pärast geeli maha viilimist.

Kui mul juba päts kerkima hakkas (metafooriliselt öeldud, sest ega ta päriselt kunagi kasvama ei hakanudki, haha!), tekitas see minus palju ebakindlust. Üldse olid mul alati koledad, näritud ja väikesed tömbid küüned. Murele leidsin aastateks lahenduse peale kleebitavate kunstküüntega, mida müüakse igas suuremas poes. Küll aga tulid need koguaeg ära ja jama kui palju, kui mõni kaduma läks. Anoreksia ajal läks see küüs alt mädanema koguaeg – eritas sellist kollakat valkjat vedelikku, mis haises KOHUTAVALT, näpp oli paistes ja põletikus. Austraaliast tagasi tulles, sain ma lõpuks rahaliselt lubada endale geelküüsi. See oli ainus viis, kuidas mu küüs ei teinud mulle valu, kui ma millegi vastu läksin, ning ei läinud koguaeg katki, sest see oli õhuke, pehme ja naha küljest lahti. Tervislik toitumine ja geelküüned hoidsid küüneseent eemal, kuid sellegipoolest tuli ta tagasi stressirohketel aegadel end mulle meenutama.

merilin-taimre-paljas-porgand-candida-albicans-kandidoos-pärmseen-küüneseen-tupeseen-ravimid-ravi-elustiil-toitumine-keha-haigused-tervis-blogi-postitus

Suur aitäh ühele tehnikule Tüdrukute Ilutoas, kes lõpuks (eelmine talv) pani tähele, et tegemist on küüneseenega ja see on ravitav. Apteekrid ütlesid, et ainus viis sellest lahti saada, on küüs jäädavalt eemaldada, millega ma polnud kohe ÜLDSE nõus! See sama küünetehnik pakkus välja mulle veel üht võimalust – ta puuris mulle küüne keskele augu ja pani sinna ühte seenevastast vahendit. Ja alates sellest ajast, pole seda mulle tagasi tulnud. Ma olen nii südamest tänulik! Niiskemas kliimas või rohkelt käsi pestes, kannan Nailner küünepliiatsit küüne alla ja see hoiab seent kenasti eemal.

merilin-taimre-paljas-porgand-candida-albicans-kandidoos-pärmseen-küüneseen-tupeseen-ravimid-ravi-elustiil-toitumine-keha-haigused-tervis-blogi-postitus

Nii kannan ma geelküüsi tänase päevani. Bikiinifitnessi ajal olid need ikka väga teravad, värvilised, kividega jpm, aga tänaseks päevaks olen ma väga maha rahunenud, ja kõige lihtsamad nude (loomuliku küüne värvi) lühikesed küüned on mu lemmikud! Seda vähem pean ma ka hoolduses käima, sest küünte väljakasvu pole nii palju märgata.

merilin-taimre-paljas-porgand-candida-albicans-kandidoos-pärmseen-küüneseen-tupeseen-ravimid-ravi-elustiil-toitumine-keha-haigused-tervis-blogi-postitus

 

Tupeseen

Enamik naisi puutub vähemalt korra elus kokku tupeseenega. Mäletan kui noores eas günekoloogi külastades too ütles mulle, et mul paistab olevat tupeseen ja ma tundsin metsikult häbi, arvates, et see on midagi kohutavat. Õnneks ta selgitas, et tupeseen on meil kõigil, aga vohamise puhul tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata ja see rahustas mind maha. Nimelt nii palju kui ma noore naise east mäletan, siis mul oli tihtipeale probleeme voolusega, mis kippus olema valkjas ja tugevama lõhnaga kui ta peaks. Enne kui günekoloog mulle “diagnoosi” pani, ei osanud ma üldse arvatagi, et see pole normaalne.

Tupeseen ei ole mingi haigus. See annab märku, et midagi on valesti ja soovitab elustiilivalikud üle vaadata. Minu puhul aitas väga pitspesu (eriti stringide) väljavahetamine puuvillase hingava pesu vastu, intiimpesuvahendi kasutamine (millest ma polnud varem kuulnudki, vaid kasutasin odavaid kemikaale sisaldavaid dušigeele ka seal allpool), alkoholist loobumine (varajases naispõlves tarbisin seda päris palju), suhkrust ja kiiretest süsivesikutest loobumine (alustades tervisliku eluviisiga aastal 2015) ning muidugi tampoonidega hüvastijätt ja menstruaalanuma peale üle minek. Muidugi on olemas ka tupeküünlaid, mis seent pärsivad, kuid minu eesmärk oli juurida välja probleem juurest, mitte noppida ära vaid õis. Üsna pea kadusid käik sümptomid ja seda jäädavalt.

 

Muud sümptomid

Alates ajast, mil ma olin toitumishäirete küüsis, on mind vaevanud väga palju tervisemuresid – keerasin selle korralikult pekki, teadmata mida see mu tervisega teeb, mõeldes ainult oma välimusele. Olen käinud kõhuvaludega gastroenteroloogi juures (ei soovitaks vihavaenlasele ka sellega seonduvat valu ja ebamugavustunnet), endokrinoloogi juures kontrollimas hormoone, ämmaemanda juures kontrollimas naisteasju, ultrahelis kontrollimas sapipõit ning Synlabis kontrollimas oma neerusid ja kilpnääret. Kõik uuringud on olnud seni täiesti korras.

Ma olin täiesti ahastuses, kuidas saab mul olla siis keha nii paistes ja vett täis, pidevad gaasid ja kõhuvalud pärast enamikke toidukordi, nahalööbed ja akne, kuiv nahk, kõõm jpm. “Mis ma valesti teen?” oli küsimus, mis tiirles mu peas pidevalt. Ja ega enne ei tulnud kuskilt kelleltki pakkumist, et tegemist võiks ehk olla pärmseene vohamisega, kui ma sain sügisel kätte Elisa toidutalumatusetesti tulemused 111-le toiduantigeenile, siiss eal lõi tugevalt välja, et mul on organismis üleliia pärmseent ning soovitati sellega tegeleda.

Ega ma esimesed kuud ikka ei tulnud selle peale, et kõik puhitused, gaasid ja kõhuvalud võivad olla pärmseenega üldse seotud… Niisiis ma lükkasin seda ikka edasi, sest ma ei teadnud isegi, mis see pärmseen õieti on. Kui ma ühel päeval jagasin InstaStorydes oma kõhuprobleeme, siis pakkus üks jälgijatest välja, et seda võib põhjustada pärmseene vohamine, mis tekitas temale sarnaseid sümptomeid ning ta soovitas mulle Dida tablette, mida soovitas mulle ka toidutalumatusetesti läbi viinud arst. Hakkasin uurima lähemalt ja alles siis klikkas ära, et täitsa lõpp! Mul on ju põhimõtteliselt KÕIK sümptomid esindatud:

merilin-taimre-paljas-porgand-candida-albicans-kandidoos-pärmseen-küüneseen-tupeseen-ravimid-ravi-elustiil-toitumine-keha-haigused-tervis-blogi-postitus

Ütlen ausalt, et ma polnud veel aasta aega kuulnudki sellisest asjast nagu pärmseene vohamine e kandidoos. Mul polnud õrna aimugi, et tupeseen, küüneseen ja kandidoos võiksid olla seotud, enne kui kirjutasin eelmist postitust ja selle lugemise käigus teada sain. On üsna tõenäoline, et alates ajast, mil ma oma mikrobioomi tapsin lapsepõlve toitumisega ja nooruspõlve näljutamisega, on pärmseen läinud vohama ja ma polegi seda kontrolli alla suutnud saada. Siis veel hormonaalpreparaadid 6 aastaks peale, vahepeal antibiootikume ja voila. Ideaalne kokteil kandidoosile. Minu “diagnoosi” kinnitas ka kodune süljetest, millest eelmises postituses juttu.

 

Alustasin raviga

Otsustasin midagi ette võtta ning esimese asjana lippasin apteeki Dida tablettide järele, mis mul õnneks osutus saada suure soodukaga kaks viimast pakki. Viisin läbi mitmeid muudatusi, et alustada raviga:

  • hakkasin võtma enne sööki 2x päevas looduslikke Dida tablette
  • loobusin ajutiselt kofeiinist – ma poleks kunagi uskunud, et ma seda suudan, aga seekord see juhtus iseenesest, ma ei teinud seda isegi teadlikult. Mu keha justkui ei tahtnud seda happelist jooki enam.
  • hoidun suhkruga ja kiirete süsivesikutega toitudest
  • piiran oluliselt teraviljade tarbimist
  • hoidun pärmist
  • otsustasin mitte aga loobuda marjadest ja mõistlikul määral puuviljadest, millest paljud loobuvad. Näen, et need on väga oluline osa vitamiinide allikast ajal, mil mu mikrobioom seda Candidaga võitlemiseks vajab.
  • tarbin igapäevaselt kurkumi, ingverit, kaneeli ja muid vürtse, mis võitlevad Candidaga
  • tarbin topelt koguse probiootikume
  • enne igat suuremat toidukorda võtan Biolatte Hiivax inimspetsiifilisi ensüüme – lõhustavad toiduvalke, rasva ja laktoosi, aktiveerivad kõhunäärme tegevust (ekstraktid takistavad kahjulike bakterite ja seente kasvu) ning puhastavad jämesoolt. Kui pärmseene algpõhjused on likvideeritud, siis terve bakteritüvi asendab pärmseene automaatselt.
  • kord päevas tühjale kõhule võtan Biolatte Havitalli (psyllium husk + piimhappebakterid) –  parandab kõhu ja soolestiku tegevust. Kiud puhastavad soolestikku, sidudes endaga kahjulikke ühendeid, mis eralduvad pärmseene hävimisel. Kiud lisavad ka osmootilist rõhku soolestikus ja piimhappebakterid paljunevad selle tulemusel kiiremini.
  • alustasin lõpuks ka sellerimahla joomist, mida on mu murede puhul soovitanud juba u sada jälgijat ning jaganud minuga oma lugusid, kel kadus akne, kel dermatiit, ekseem, ülekaal, puhitus, veepeetus, allergiad jne. Olen veel skeptiline, aga otsustasin, et halba see mulle ju niikuinii ei tee. Sellerimahla rännakust kirjutan ma tulevikus juba eraldi postituse!

Midagi rohkemat ma ei tee ehk nagu näete, siis ei mingeid antibiootikume, mis tapaksid ka kõik kasulikud bakterid ja immuunsuse ning tagaksid seeläbi soodsad tingimused paljudele teistele viirustele ja haigustele. Ja pole kahtlustki, et juba on tulemusi näha!

Kuna pärmseene hävitamine toob endaga kaasa toksiinide vallandamise, mis sellesse on kogunenud, siis võib oodata vähem või rohkem kõrvalnähte. Selle 5-nädalase kuuriga:

  • kogesin ma nii õrna kui väga tugevat peavalu
  • tekkis uuesti kõõm
  • juuksed hakkasid minema palju kiiremini rasuseks
  • keratosis pilaris lõi välja veel tugevamalt
  • tekkisid punnikesed käsivartele ja jalgadele
  • algul ägenes akne ja siis kadus sootuks
  • läks mu keha veel rohkem vett täis
  • mõnel päeval oli kõht nagu õhupall
  • tõusis kaal
  • häirus uni

Praeguseks on aga paranenud mu uni uskumatult heaks, veepeetus hakkab vaikselt juba alanema, kõõma olen kontrolli alla saanud ja vahekord pole enam valulik olnud. Ma saan kanda pihast ümber riideid, sukkpükse ja püksirihma, ilma et mõne aja pärast ülakõht üles paistetaks ja tekkinud puhitusest tekiksid tapvad kõhuvalud, kuni ma riidest lahti võtan, õhu välja lasen ja kõik jälle korda saab. Gaasidest ja kõhuvaludest pole üldse enam jälgegi. Mul ei teki enam ka krookse, mis vahepeal läks täitsa käest ära, haha! Ma ei pea enam süües muretsema, et ma pärast seda pean minema salaja kuskile nurka peeretama ja krooksuma. Ma tunnen end lõpuks juba inimlikumana! See on alles 5 nädalat hiljem… Olenevalt kandidoosi tõsidusest võib ravi kesta ka aastaid. Jälgi minu kandidoosi täpsemat teekonda SIIN!

Siinkohal oleksin väga tänulik, kui jagaksite minuga oma kogemusi. Kas olete pärmseenega, küüneseenega või tupeseenega võidelnud? Millised sümptomid avaldusid? Kuidas te end ravisite? Kas ja millal nägite tulemusi? Kõik kommentaarid on soovi korral anonüümsed, seega ärge kartke jagada ja olla siin nii minule kui üksteisele toeks!

44 Kommentaari

  1. Ketu ütleb:

    Tervist! Loen ja imestan…Minu lugu on kestnud juba pikki aastaid. Esimene laps sündis kollasena, ehk siis bilirubiini tase oli kõrge. Mu kaal on koguaeg kõikunud ühest äärmusest teise, probleemid tervisega olid just kaalu tõusupooles eriti hullud. Enamuses ajast olen võidelnud naha probleemidega, kõõm jne, puhitused, turses kõht, iiveldus. 24 aastaselt hakkasin mööda arste käima, sattusin tihti kiirabisse, tehti kõik võimalikud uuringud, lõpuks leiti siis kilpnäärmest tsüstid ja sõlmed, lisaks eemaldati mandlid.
    Sõin täiesti lampi antidepresante, leppisin ärevuse diagnoosiga, käisin isegi jämejalas konsultatsioonil, sealt saadetigi edasisi uuringuid tegema. Peale mandlioperatsiooni tervis paranes tunduvalt, kaalu sain korda ilma pingutamata. Aga kui nüüd järele mõelda peale oppi ei söönud ma miskit põhiliselt elasin vee peal, elumuutus oli ka suur, ennem lastega kodune, küpsetasin ja vaaritasin palju, aga siis läksin tööle. Ja no toidulaud muutus kapitaalselt.
    Nüüd jälle kodune, kuna tervise probleemid hakkasid üleviskama, nüüd lõi aasta tagasi eriti hullult välja, poole aastaga lampi 30 kg juures, jälle koputasin perearsti ust, sain jälle antidepressandid ja omeprasooli ja vererõhu tablette.
    Siis avastasin süües nisujahu tooteid on asi eriti hull, arvasin et lihtsalt gluteenitalumatus, täiesti juhuslikult kirjutasin googlesse kõik oma sümptomid jutti ja välja viskas siis Selle. Tegin ka siis oma jalgadega tatitesti :)
    Ennem oli lihtsalt tunne, et keegi kurat täiesti iseseisvalt elab mu sees, kõhus, ninas, kõrvades.
    Läksin siis reklaami ohvriks ja tellisin mingid vene tooted Vitaron+ ja Metosept+, olen kasutanud neid nüüd nädala.
    Algselt läks asi hullemaks, oksendasin, peavalud jne, aga nüüd on juba tiba teised tunded, mingeid muid ravimeid ei võta praegu. Hommikuti ärkan veel kerge iiveldusega, aga kapslid sees läheb üle, kõrvetised on täiesti kadunud, muidugi ei liialda ma nisu ja muuga, kõht läheb küll palliks veel, aga ma pole kardinaalseid muutusi toitumises teinud.
    Muidu oli nii, kas ma üldse ei söönud, või siis tekkis mingi räige õgarlus pooleks tunniks, eriti haigete asjade peale, no olgem ausad, kui toit oli valmis ja teised mämmerdasid, tahtsin mina piima ja lihtsalt saia. Peale seda tekkis igasugune tahtmine üldse mitte midagi süüa, kuna olin kõveras oma puhitustega ja muu sellisega.

    Tundub, et tuleb kõigega katsetada, kui need ei toimi, vaatan edasi.

  2. M ütleb:

    Nii hea meel, et selle postituse leidsin. Olen tupeseenega maadlenud nüüdseks juba peaaegu 3 aastat ja ei näe sellel õudusel lõppu. Vahelduva eduga olen lühikeseks ajaks sellest isegi lahti saanud, aga sama ruttu on see ka tagasi tulnud. Proovinud olen erinevaid küünlaid, mis enam lihtsalt ei tundu väga mõjuvat. Kindlasti on oma panuse andnud ka viimase aasta jooksul see, et olen pidanud antibiootikume võtma. Toitumist üritan ka jälgida, aga näpuga järje ajamine tekitab kohati veel rohkem stressi. Käinud olen ka günekoloogi juures, kuid kahjuks sealt erilist abi pole saanud nii et olen väga palju ise lugenud ja üritanud lahendut leida. Sellest postitusest on kindlasti palju abi ja lisaks sellele rahustas see mind ka natuke maha, et ma pole ainuke, kes sellega võitleb. Aitäh, et enda kogemusi jagasid :)

  3. Hel ütleb:

    Olen ka elu jooksul terve rea neid sümptomeid läbi põdenud ja ikka ja jälle pärmseene-teooria juurde tagasi jõudnud. Varasemalt tahtsin seda eirata, sest seenest vabanemine tundus liiga keeruline ja aeganõudev protsess. 1,5 aastat tagasi suutsin endast peale Access Barsi seanssi selle jõu ja motivatsiooni leida ja muutsin lõpuks toitumist kardinaalselt. Polnud kunagi varem midagi sellist teinud ja see nõudis kõvat uurimistööd, ümbermõtlemist ja planeerimist. Sinna juurde veel kõik lähedaste ja sõprade arvamused ja kodust väljas söömise keerulisus. Sain endalegi üllatavalt väga hästi hakkama ja kuigi enamik sümptomeid taandusid ja ei tulnud enam tagasi, siis peanaha sügelus jäi minuga ja on siiani. Miks ma üldse sõna võtan on see, et soovin hoiatada: see on väga potentsiaalne koht toitumishäire väljakujunemiseks. Kõnnid mööda erinevaid poode, otsid konkreetseid asju. Kodust väljas käies jätad pigem söömata, kui pistad suhu midagi nisust, pärmist või suhkrust. Kuna tervislikumad magustoidud ja vahepalad nõuavad ettevalmistust, siis taandud suures osas neile vähestele asjadele, mida otse letilt võid omale lubada ja nii võib toitumine kohati päris ühekülgseks muutuda. Varsti võid hakata tundma, kuidas väike amps midagi, mis ei sobi dieeti ajab juba peanaha kihelema jne… Mu point ei ole hirmutada ja sellest vabanemist taunida, vaid tõsta teadlikkust just selle koha pealt, et seda dieeti pidades on väga kerge tekkima surnud ring, kus hakkad iga “vale” ampsu juures kõhklema ja mõttejõul ise sümptomeid esile kutsuma. On üli oluline, võiksin öelda, et isegi olulisem, kui toitumise muutmine, muuta ka enda mõtlemist ja suhtumist kogu teemasse. Sisendada endale, et oled terve ja tugev. Pöörata tähelepanu igale järgmisele sammule, kui tervenemisele, mitte igale valele sammule, kui olukorra hullemaks muutmisele. Peale aastat pärmseenevaba dieeti on minu toitumine teatud määral jäädavalt muutunud. Siiski lasin umbes paar kuud tagasi enda menüüd taas vabamaks just sel määral, et kui tunnen, et tõesti soovin süüa ühe jäätise või vanaema juures tüki torti, siis luban endale seda ja püüan selle juures hoida õiget ja toetavat mõtlemist. Alles nüüd mõistangi, et kõige raskem osa selle kõige juures ongi suhtumise kujundamine, sest iga selle jäätise juures, mida omale lõpuks luban, näen kurja vaeva, et mitte muretseda selle mõju üle pärmseenele. Usun, et meie vaatepunkt loob meie reaalsust, seega keskendun nüüd rohkem vaatepunkti muutmisele. Kõik, mis tundub raske, ei ole meie tõde. Kõik, mis tekitab südames kergust on see, mida valida.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Olen nii nõus. Ma olen ka ise sel teemal nii mõelnud, et kas ma ehk kutsun oma mõtetega vahel midagi “valet” süües oma sümptomeid esile või on tõesti tegemist sümptomiga, sest usun väga mõttejõusse. Aitäh nii vajaliku kommentaari ja mõtte eest!

  4. K ütleb:

    Minu lugu selle jubetise pärmseenega sai alguse, kui ma olin umbes 15 a. Nüüd 33. Põhilised probleemid olid alguses günekoloogilised. Kindlasti sai kogu jama hoogu ka beebipillidest, mida ma juba aastaid enam ei võta. Neid ei tohiks keegi tarbida, ausõna. Maadlesin siis nende seentega tükk aega. Kuigi perearst tol ajal veel nii palju ei teadnud pärmseene kohta, siis vähemalt seda oskas ta soovitada, et ma peaksin hoiduma nisujahutoodetest ja igasugustest limonaadidest ning üldse suhkrust. No sellega on nii, et eks ma ikka püüan, aga on ka möödalaskmisi. Kuidagi peale pillidest loobumist läksid günekoloogilised probleemid täiesti üle. Mõned aastad tagasi hakkasid probleemid nahaga. Nahk tundus nii õrn ja silmalaud sügelesid pidevalt. Mõnikord olid mul need nii paistes, et kooli minna ma ei julgenudki. Sain alati ravimeid arstilt, aga need tõesti ravivad ju ainult sümptomeid. Samas ma ise otsisin internetist infot ja üritasin leida oma murele põhjuseid. Nägin mingi aeg telekast saadet naisest, kellel oli kandidoos, ja kuidas ta seda testis (süljetest), ning mida muutis oma toidus, et sellest jagu saada. Viisin oma probleemi sellega kokku. Olin siis juba täiesti kindel, et see on minul samuti. Seedimine on ka alati kummaline olnud. Kõik sümptomid klapivad. Kõige hullemaks läheb siis, kui mul on stress. Hetkel ongi keerulised ajad olnud ja seen on taas platsis. Väga julmalt isegi. Sinu postitus ilmus just siis, kui mul oli vaja taas meeldetuletust, et muuda oma elu – toitumist jm. Olen alati olnud sportlik, aga kuna ma ei suuda nt praegu eriti üldse süüa, siis ma ei jaksa enam isegi liikuda. Keha ei saa energiat lihtsalt piisavalt. Mul on üle kuu olnud kohutav iiveldus. Ausalt öeldes mõte toidust isegi ei ahvatle mind – sest väike vale apsakas toiduvalikus ajab veel hullemini sees keerama. Ei ole rase. Ma olen hakanud vaikselt mõistma, mis tunne on inimestel, kellel on tsöliaakia. See on kohutav. See muudab väga sinu elu. Kõike pead arvestama – mida iganes sa suhu pistad või kui halb võib päevast päeva olla.
    Õnneks ma olen üritanud viimasel nädalal jälgida oma toitumist ja mulle tundub, et tervis läheb järjest paremaks. Eks ole paremaid ja halvemaid aegu. Tahtsin juba ammu sinu postituse alla kirjutada. Igatahes ma mõistan sind ja lohutust pakub, et see pole mingi ainulaadne mure. Siit loen, et paljud on sellega hädas. Mind väga kõnetas see postitus. Ma ei ole sinu blogi algusest jälginud, vaid veidi aega, aga tundub, et siin muutub kõik järjest asjalikumaks ja huvitavamaks. Tubli oled! 🙂

    • Paljas Porgand ütleb:

      Issssand kui hull! Suur aitäh sulle, et jagad meiega oma kogemust! :) Mul on ka iiveldust metsikult palju. Söögiisu aina väiksem. Siiralt loodan, et me mõlemad saame sellest ruttu jagu!

  5. Anneli ütleb:

    Kui sa tahad reaalseid vastuseid oma tevisele ka sellele seene vohamisele siis loe raamatut “Meditsiini Meedium”. Mina sain kõik oma vastused sealt ja usu sa saad ehmatuse kui lihtne ja arstidr poolt varjatud on meie tegelik tervis.

  6. LIISA ütleb:

    Minul diagnoositi kurgukülvi prooviga eelmisel suvel pärmseene vohamine ehk candidoos. Proobleemid mis mind häirima hakkasid algasid mul juba umbes 5-6 aastat tagasi kurguga. Käisin pidevalt arstide vahet pidevate haigestumiste ja kurguga seotud probleemide tõttu. Neid kõhuhädasid ja gaase ja kitsastest riietest piha ümber, mis tekitasid hulle kõhuvalusid ei osanud ma kunagi otseselt probleemiks pidada ja nendega ma ei tegelenud. Aga elu hakkas häirima iga päev ja iga öö valutav kurk. Kurguvalu algas keset päeva täitsa suvalisel hetkel ja nii hullult, et nägu õhetas ja higistas sellest. Arst ei osanud muud öelda, kui et mandlid on haiged. Ja nii otsustasingi nõustuda poolteist aastat tagasi mandliopiga. Opil käidud aga ei midagi täpselt need samad kurguvalud jätkusid ja võiks öelda, et isegi ägedamalt. Arsti vahet käimine jätkus, kuni lõpuks kui 6 kuud oli opist möödas pakkus arst välja seeneküvi võtmist kurgust. Lasin siis selle proovi võtta ja selgus et mul on lausa seenemets kurgus erinevatest candida tüvedest. Arst määras ühe geeli millega pidin 5 korda päevas kurku nö pahteldama. Kui kuur lõppes oli paar nädalat lõpuks rahu neist kurguvaludest. Aga kuna ma ei teadnud siis pärmseenest just palju ja ei teadnud ma ka, mis teda toidab ja ta tuli 2 nädala möödudes kurku tagasi ja veel kurjemalt kui ennem. Siis otsustasin, et hakkan otsima materjale selle pahalase kohta, kes mu organismis võimutseb ja sain teada palju hirmutavat ja lugesin ka väga rangest toitumisest, mille järgima hakkamist lükkasin edasi umbes pool aastat. Lõpuks 5.novembril 2019 hakkasin seda päeva pealt pidama jättes oma menüüst välja kõik, mis seent toidab: gluteeni, laktoosi, kaseiini, suhkru ja muud magusained, mõned pähklisordid, mis candidaga kokku ei sobi, kartuli, riisi, alkoholi, gaseetitud vee, puuviljad va. greibi, kohvi joomise olin juba 4 aastat tagasi jätnud maha, toitainete puuduse tõttu organismis, seega seda enam ei pidanud maha jätma, jess üks asi oli juba tehtud. Nüüd olen järginud seda dieeti 5 kuud ja 5 päeva. Igapäevaste lisanditena olen kasutanud seene hävitamiseks ja organismi turgutamiseks päris palju lisandeid. 15 tilka 3 korda päevas greibiseemne ekstrakti veega, 2 sipelgapuu koore kapslit, mustaköömne õli ja seemneid, 2 ecoshi probiootikumi, 1-3 ecoshi enszüümi, maksapuhastuseks artishoki kapsleid (4tk) ja teed ning maarjaohaka kapsleid (4tk) ja õli, lisaks teen iga õhtu suure tassi kanget kurkumi, ingveri, kaneeli, nelgi, musta pipra vürtsijooki. Ära on kadunud selle ajaga nahalt akne, nii korras nahk oli mul viimati 16 aastaselt ehk 14 aastat tagasi. 5 kuud pole ka otseselt seda kurguvalu enam tundnud aga seent hävitada pole mul veel õnnestunud. Ja aeg-ajalt see nö kolib erinevatesse asukohtadesse ja tekitab erinevaid ebamugavusi ka mujal, kui ainult kurgus, vahest “all korrusel” vahest annab kätenaha kaudu märku oma sõjast ja siis jälle kurgus. Plaan on teha seda dieeti 2 aastat sest olen lugenud, et nii kaua püsib niidistik organismis. Sinu artikkel meeldis mulle väga, sest sain siit lugeda palju äratundmist enda vaevuste osas ja selgust, et ka need asjad on seenest tingitud. Jõudu ja jaksu Sulle ja positiivset meelt :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Nii kasulik kommentaar! Suur aitäh :) Pole kuulnudki mingist kurgukülvist. Mõtlesin, et seda ei annagi kuidagi diagnoosida. Guugeldades ei tulnud mingeid vasteid.

      Miks arst ei rääkinud sulle pärmseenest?!?! Ega sümptomi kõrvaldamine haigust ei ravi, isssand jumal. Arstid oskavad ainult sümptomeid ravida :S

      Uskumatu kui karmilt sa selle ette võtsid. Aplaus sulle! Ma ei suudaks. Kui seda aga päeva pealt tegid, siis kas seene die off sümptomeid ei esinenud?

      Aitäh! Parimat ka sulle :)

      • LIISA ütleb:

        Ptv :) Sinu postitused pärmseenest on väga head ja ega kõike internetist ei leiagi. Mina ei oleks ka seda kurgust seenekülvi võtmist kunagi kuskilt osanud ise otsida, kui arst poleks seda ise soovitanud.

        Arstid tuginevad ravides paraku jah põhiliselt ikka meditsiinilistele vahenditele, ülejäänud soovitusteks pole neil äkki siis õiguseid. Ei tea täpselt. Aga ega ma tookord ei osanud ise miskit rohkemat selle kohta küsida ka. Kui kuulsin, et kõige selle taga on seen, siis oli peas ainult: Jesss..see on ju mingi lihtne asi raudselt.
        Kaks soovitust arst siiski jagas ka: kurista vahest õunaäädika veega kurku, see puhastab ja seent toidab suhkur!

        Kuna ma ise väga armastan söömist ja söögi tegemist, siis selline väljakutse tundus isegi põnev mulle alguses. Kuigi elu suurima magusasõbrana ka päris suur eneseületus. Nüüd ma tean, et seen oli hoopis see suur magusasõber, sest enam ei isuta pm üldse magusa järgi :) ..võin juba peaaegu tuima näoga pealt vaadata, kui mees head šokolaadi sööb ja iga kord isegi ei nuusuta seda enam :D

        Seene Die off sümptomid tulid küll ja päris tugevalt. Kõige tugevamad olid nad umbes siis, kui olin 2 kuud seda dieeti teinud, siis pm ega millegiks väga võimeline umbes kuu aega polnud ja ega polnud ka huvi, soovi, plaane..üldse mitte midagi polnud..nagu aju oleks lõpetanud ajutiselt minuga koostöö.
        Praegu on juba tagasi kirg elu vastu :)

        Aitäh ja Parimat Sullegi :)

  7. ... ütleb:

    Aastaid tagasi olin ka tupeseene suhtes lootuse kaotanud, aga hakkasin igapäevaselt tarbima Bio-kult Candea probiootikume. Mõtlesin, et kaotada ju midagi pole, usku neisse eriti ei olnud. Kui olin juba paar kuud võtnud avastasin, et tupeseent ei olegi ammu olnud. Enam neid ei tarbi, vahel teen kuuri läbi. Saan süüa, mida tahan ja ei pea end süüdi tundma, et sõin kellegi sünnipäeval torti vms nagu aastaid tagasi tundma pidin. Tõesti soovitan, selline tunne, et need probiootikumid päästsid mu. :D

  8. Janela ütleb:

    Tundub, et see pärmseen on nagu mingi rahvuslik haigus, nii paljudel on see, samas sellest ei räägita suurt midagi, vähemalt peavoolumeedias. Artikleid leiad siis, kui hakkad hoolega otsima ja kaevama. Ka mul on kogemusi pärmseenega ja väga tõenäoliselt on mul see endiselt.

    Kunagi sattusin sellele jälile niimoodi, et käisin Juukseakadeemias juuksejuure- ja peanahauuringul ja seal soovitati teha pärmseenetesti (sedasama süljetesti), kuna juuksed murdusid hoolimata sellest, et vitamiine ja mineraale sõin ning uurija arvas, et järelikult on seedimisega midagi valesti, et toitained ei imendu korralikult. Test otseloomulikult kinnitas tulemust ning võtsin asja korralikult ette, tegin kuuri Biolatte Hiivaxi ja Boulardiiga, hakkasin ise leiba tegema, et vältida tavalist pärmiga poeleiba, piirasin maiustamist jne. Korraks tundus isegi, et läks paremaks, kõht hakkas paremini läbi käima, aga siis nagu kadus efekt ära ja jätsin selle kuuri pooleli.

    Nüüd pole seda teemat tükk aega uurinud, aga su postitus tekitas ahaa-efekti, nimelt mul on palju aastaid olnud peanaha sügelemisega probleem. Ei ole kõõm, ei ole ekseem, peanahal midagi näha ei ole, aga lihsalt sügeleb. Selle probleemiga ma tegelikult sinna Juukseakadeemiasse tookord läksingi. Lisaks pärmseene kuurile sai ka šampoonid välja vahetatud, aga sügelemine ei lakanud, ja see on siiamaani. Su postitas tuletas meelde, et peaks selle pärmseenega jälle tegelema hakkama, aga seekord tuleb siis järjekindlam olla, et tulemusi näha :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Aboluutselt! Sest kui pärmseenest ülemaailmselt rohkem räägitaks või üldse õigest toitumisest, siis nii paljud inimesed oleks ju tervemad. Kuhu siis kõiki neid ravimeid pumbata – kellelt raha välja pressida? :D

      Järjekindlus on võti. Algul on ikka tulemus silmnähtavam. Või mida silmas pead, et efekt kadus ära? Kas läks siis tagasi halvaks olukord?

  9. Gf ütleb:

    Vau, väga vajalik postitus! Minu terviseteekond on olnud ka päris pikk. Ei hakka seda väga pikemalt lahkama, aga mitu sümptomit kattub ka postituses toodud tabelile ja sinu vaevustele. Võib-olla peaksin ka seenele mõtlema. Aja jooksul olen endale teinud kurja keemiliste ravimitega, söönud väga palju toidulisandeid, teinud asju, mis hoidsid olemise parema. Mul on mõni suurem tervisehäda ka (esimese arvamusega mitte nii hullud midagi, aga rohkem teemasse süvenedes põhjustavad ridamisi probleeme), mille puhul kahjuks täielikult rohuvabaks ei saa, kuid muud asjad olen suutnud asendada looduslike toidulisanditega. Mul on aastaid olnud ka kõhuprobleemid (kõrvetised, tohutud gaasid, kõhulahtisus, paistetus jm ja seda olenemata toidust), olen võtnud probiootikume ja maorohtu, käinud ultraheliuuringus ja alternatiivravi arsti juures (esialgu muu murega) ning kuigi ma austan arste, siis imestan, et nad pole tulnud ühe väga pisikese asja peale, mida ise alles lähemalt uurima hakkasin. Nimelt parasiidid. Ka piinlik teema, millest avalikult rääkida, aga olen nüüdseks seda teemat põhjalikumalt uurinud ja kuigi midagi otseselt tunda ei anna, siis otsustasin teha läbi suurema looduslike toidulisandite kuuri n-ö parasiiditõrjeks ja kehapuhastuseks. Ega see ju tükki küljest ei võta ning toob igal juhul vaid kasu, sest antud preparaadid tugevdavad ka muudmoodi immuunsüsteemi. Ja üleüldse imenduvad “puhtas” kehas ka toitained paremini. See teema lihtsalt väga haakub selle sinu toodud teemaga ning parasiiditeemal on veel rohkem kõrvalhaigusi kui seenel. Kuigi pean oma hügieeninõuetest väga tugevalt kinni, kavatsen nüüd kord-kaks aastas selle puhastuse ette võtta. Pärast suuremad koguses keemiliste tablettide söömist oli mu keha vist ka mürgistunud, sest pead hakkasid võtma uutmoodi vaevused ja mõtlesin, et organism ei allu enam ei mulle, ei toidulisanditele ega millelegi muule ning selleks olengi praeguseks pool aastat enda tervisega väga palju tegelenud ja pole end juba ammu nii hästi tundnud. :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Kindlasti! Ma ise olen nõus, et isegi kui ei ole seent või parasiiti, siis arvestades meie tänapäevast toidulauda, õhu- ja veesaastet ning kõiki neid kemikaale, millega igapäevaselt kokku puutume, siis peaksime VÄHEMALT kord aastas tegema ka oma kehale suurpuhastust, nii nagu teeme kodule. Muidugi on veel parem kui püüda puhastada oma keha erinevate praktikatega iga päev, aga suurpuhastus on kindlasti vajalik enamikele.

      Ma hoian ravimitest, antibiootikumidest ja valuvaigistites nii eemale kui vähegi võimalik. Enam kunagi ei usalda pimesi valget tabletti, mida arstid nii kergekäeliselt välja kirjutavad. Mitte üks valge tablett pole lahenduseks kroonilistele elustiili valikutest põhjustatud probleemidele. :)

    • Piret ütleb:

      Hei! Kas Sa palun räägiksid lähemalt parasiiditõrje tegemisest. Mida võtsid ja kui pikalt.

  10. Taavi ütleb:

    Tere,

    olen lugenud nüüd veidike su blogi ning näen, et mul võib olla nii mõnigi mure, mida oled endal tundnud. Olen kaalunud pikalt toidutalumatuse testi teha (või midagi taolist), mis annaks aimdust nii allergia/talutamatuse kui ka seene olemasolu kohta. Kas oskaksid soovitada?

  11. Kadi ütleb:

    Hei! Mul hakkasid sügisel tugevad kõhu valud,probleemid seedimisega, kõrvetised,väsimus,kõhu paistetus ,põlve valud jne.
    Käisin kõik arstid läbi,uuringud korras ja tänaseks pole ka mingit diagnoosi saanud aga sümptomid endiselt olemas. See kas minult ka see seeneproov võeti ma ei tea?! Arstid peaks kõigepealt ikka sellistest asjadest alustama! Igaljuhul lugedes sinu kirjutist sain aru et ka mul võib olla põhjuseks seen. Ma teen ka selle Dida kuuri ära ja loodan,et saan ehk lõpuks ka lahenduse oma tervise murele!

  12. Erle ütleb:

    Mina olen juba aastaid käinud arstide juures, murega, et soolestikuprobleemid. Mitmel opil isegi sellepärast, tulemuseks öeldi lihtsalt, et seedehäired. Päris pidevalt on ka tupes sügelemist, viimati selgus, et Ph tase kõrge. Öeldi, et see võibki korduma jääda, ilmselgelt olin õnnetu seda kuuldes. Pidevalt naha sügelemine ja peanaha kuivus. Tunne nagu lõputu jada vigu millele lahendust lihtsalt ei ole. Mõtlen kindlasti proovida sama ravi, ehk on abi lõpuks.

  13. KadriN ütleb:

    Hei! Aitäh järjekordse sisuka postituse eest! Oli palju äratundmist ja kuna varem on juba Dida proovimine mõttes olnud, siis nüüd sain innustust veelgi ning tellin juba täna endale ka.
    Küsiksin aga, kuidas Sina õunaäädikasse suhtud? Ka sellel on väga pikk rivi hädasid, mille vastu ta võidelda aitab, sealhulgas ka seen.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Suhtusin alati väga hästi ja tarbisin aastaid iga hommik sooja vee ja sidrunimahlaga. Aga üks arst ütles mulle, et pärmseene vohamise puhul ei tohiks äädikat üldse tarbida. Olgu see siis õunasiidri- või söögiäädikas. Ma ka lugenud, et ÕSÄ aitab kandidoosi vastu, aga mõnes kohas jällegi kirjas vastupidi. Seega igaks juhuks praegu ei tarbi seda. Kui siis ainult natuke kuskil kastme valmistamiseks vms.

  14. Signe ütleb:

    Tere,
    Ma olen aastaid jagelenud naha seenega(rindade peal, kaela peal, natuke ülaselja peal, alakõhu peal). Koguaeg aga ostnud seenekreemi ja kreemitanud, siis justkui on ära kadunud, aga uuesti tagasi tulnud. Nüüd aga mõistan, et mul võib ka hoopis seen kehas vuhada, sest mul esineb väga palju sümptomeid. Näiteks olen ma mitu aastat käinud arstide vahet, sest urineerimine on valulik ja ka vahekord pole enam meeldiv. (Kuigi enne mulle väga meeldis seks) . Sealt öeldud, et kõik analüüsid korras(tehtud oma kümneid erinevaid analüüse) , et asi on günekoloogiline. Günekoloog jälle öelnud, et kõik näidud on korras jne. Teisalt mul on koguaeg tujukõikumised, kõht punnitab, alati peale tööpäeva on mu keha täiesti paistes(teksad ei lähe jalga, tossud pigistavad), samas on koguaeg väsimus, aga on ka unehäired(tunnen, et olen läbi, samas magama ei jää), kõhuvalud jne.
    Kahjuks sellel keerulisel ajal, mis praegu toimub, arstid väga mingeid analüüse teha ei taha. Aga ilmselt võin selle kuuri läbi teha, kuna kõik selline looduslik.

    • Paljas Porgand ütleb:

      See ongi tavameditsiini suurim viga: inimest ei vaadata kui tervikut. :( Ilmselgelt pole su nahk ju haige. Vaid peab olema juurpõhjus, mis seda tekitab. Sa tegeled haava plaasterdamisega, mitte sellega, mis haava tekitas.

      Usun, et peaksid minema candida dieedile ehk puhastama oma toitumist. Tihtipeale kui on nahal seen, siis on see ka organismis.

  15. Diana ütleb:

    Mul on niii hea meel lugeda su postitusi, mis on alati ausalt kirjutatud ☺️
    Peale tütre sündi, kui aasta oli möödas tekkis mul esmakordselt tupeseen . Rohkem olnud pole ja sellest möödas juba 12 aastat.
    Teine see, mis mind neli kuud piinas oli- nahaseen, mille suure tõenäosusega sain spast! Kôigepealt sain valediagnoosi ja alles siis kui kisa lahti tegin, sain nahaarstile ja tema pani diagnoos nahaseen! Neli kuud ravi: tabletiravi seespidine ja hommik/õhtu kreemid! Täitsa jama oli olla vastu kevadet :( suveks sain korda ja tánaseni on nahk puhas! Möödas siis sellest 3 aastat!
    Oehh, muid probleeme pole olnud!
    Sel talvel läks korra näonahk pekki, allergiline lööve jne! Ma jàtsin nädalate jooksul kogu oma kosmeetika ára, apteegisarja kreemid ja kôik puhastutooted panin kapile seisma. Sôin allergiatablette nädala jagu, loobusin saiast ja seadsin sammu Bellapiere konsultatsiooni :) jummel, kuidas ma sain uut powerit nendelt. Mulle tehti korralik mineraalkosmeetika meik ja ma tundsin end nagu printsess! Ilmselgelt ostsin ka endale nende puudrid jne asjad kokku 🤪 ma ei kahetse iial seda ostu! Nb! Bellapiere kohta lugesingi üldse sinu blogist!🥰
    Ole terve ☺️

  16. Ele ütleb:

    Tänu rasestumisvastasele implantaadile sain kolm aastat tagasi kohutava tupeseene. Voolus ja sügelus olid meeletud. Käisin korduvalt günekoloogilistel vastuvõttudel, “ravisin” ennast tupeküünalde ja suukaudse seenevastase killer tabletiga. Ja seen lihtsalt ei allunud ravile. Arst rääkis ikka, et ära söö magusat ja nisujahu, aga ma tõesti ei söönudki neid juba ammu. Lõpuks lasin selle nexplanon implantaadi eemaldada. Lugesin internetist, et tupeseent saab ravida küüslauguga. Tegingi nädalase kuuri. Küüslauguküüsi siis tuppe pannes ja ka ohtralt sisse süües. Veel sõin palju tooreid köögivilju ja biolatte probiootikume. Tupeseenest sain niimoodi võitu.

  17. Katriin ütleb:

    Hei.
    Aitäh informatiivse postituse eest.
    Mina tunnen ka, et keha justkui ei toimi enam.
    Olen pikalt maadelnud seedehäiretega. Igapäevased puhitused, gaasid, kõhulahtisus, väljaheide pole pruun ja hambapastataoline (on kollakas-mis teha, olen aus, tihti käin mitu korda päevas wc-s. Ma ei usu, et mul oleks üli kiire ainevahetus), jubedalt kuiv nahk, akne (hormonaalne, diagnoositud on PCOS), lööve nahal, kaal on veidi tõusnud ja kõhul on justkui ujumisrõngas ümber, mida pole mul ealeski olnud, pidev isu on maguse järele, enne päevi olen olnud nagu lõhkenud tuumapomm (mitte ealeski pole olnud nii emotsionaalne ja nutnud tühja pärast! isegi aastavahetuse suutsin mööda saata mossitades ja ma ei tea isegi selle põhjust), lisaks tunnen, et mälu on kehv.
    Kuna olen ise oma keha pekki keeranud, lugedes ja uskudes kahtlast infot (nt. igasugune rasv on minu vaenlane), tehes intervallpaastumist (oli aeg, kui päevas sõin kl 12-18 ja sedagi nii, et paar lahjat einet), olen end alatoitnud (ka siis kui ei tegelenud paastuga, vaid üritasin süüa ainult taimset millest ma ilmselgelt oma kaloreid kätte ei saanud), siis nüüd mõtlen hakata kaloreid lugema, kuna ehk söön liiga vähe ja keha seetõttu ei toimi? Või võib see olla tõesti pärmseen? Samas kalorite lugemine on jube tüütu ja praegusel ajal ostan toitu vähemalt nädalaks ette seega on minu jaoks keeruline makrosid jälgida, tahaks ikkagi süüa seda mille järele on isu ja tunnen, et tervislik toit on minu jaoks üleüldse valesti deformeeritud. Palun defineeri mis on tervislik toitumine. Mida tuleks süüa? Mida sa teed endale hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks? Kas pudru söömist võiks lubada?
    PS. Sinu blogipostitusi ootan alati huviga ja palju tervisi sulle :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Issand mul on KÕIK sama, ka aastavahetuse teema! Mälu on kohutavaks läinud jne :S
      Tervislik toitumine on kõigile erinev. Soovitan Sul toitumisnõustajaga rääkida sellest nt. :)

      Suur-suur aitäh sulle!

  18. Liis ütleb:

    Kui mul enamus probleeme juba esineb, kas on kindlasti vaja testida lasta pärmseene vohamist või võin ka kohe ravi kallale asuda? Olemasolevad probleemid: üsna sage tupeseen, naha kuivus, kehv uni, aeg-ajalt tekkivad nahalööbed, ekseemilaik, katune keel (õnneks mitte paksu kihiga), krooksud peale söömist/joomist, puuksutamine, kõht läheb sageli puunni…

    • Paljas Porgand ütleb:

      Seda on raske testida nagu eelmises postituses võid lugeda. Sellest suhtes, et ravi on 100% naturaalne ja ohutu, seega põdema ei pea :) Mõni sööb igapäevaselt n-ö Candida dieeti.

      Kõlab sul muidu küll nau pärmseene vohamine.

  19. Sille ütleb:

    Minul ka tiineka ajast probleeme tupeseenega/voolusega. Praeguseks tean, et alati see ägeneb või tuleb tagasi, kui olen söönud “halba magusat” (poe shokolaadid, ala Kinder, Snickers.. u name it) või nisujahu tooteid (sai, pirukad nt). Seega nii palju, kui suudan, hoian nendest asjadest eemale. Probleem on ka kuiva nahaga ja seda vist titest saati ja mingil määral ka kõõmaga. Ei tea kas võib just kandidoosile viidata, aga vb tasuks testida 🤔
    Igaljuhul oled mega tubli ja järjekindel!
    Päikest ☀️

  20. Siret ütleb:

    Hmm… Hakkasin kohe juurdlema, kas äkki põhjus miks mu 4 aastasel lapsel mingi hetk osade küünte alt rohekas-kollakat mäda moodi asja välja ajas, samuti pärmseene süü?

    Aitäh! Et jagad nii julgelt enda elust selliseid detaile/kogemusi.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Kõlab just nagu mul oli. Haises ka jubedalt. Kindlasti pöördu arsti poole. Liiklemist seent saab kergesti tuvastada analüüsiga :)

      Tore, kui saan abiks olla :)

  21. Kristi ütleb:

    Tsau! Tahtsin öelda, et sa mainisid enda blogipostituses, et hoidud nüüd pärmiga tehtud toodete söömisest. Mul arst ütles, et mingil määral võib täistera leiba süüa aga see peaks olema valitud poest kas viimase kuupäevaga või jjba kuupäeva ületanud ja nii ma teinud olengi ja hoian külmikus ja vahel on juba 1,5 nädalat vana ja vaevusi ei tekita. Tupeseenest sain lahti ja vahekord pole samuti valulik. Keel oli kole katune, valget värvi ja lõhedega, nüüd seegi ilus roosa ja terve. Pluss veel veel see, et poolteist aastat oli mul keel nii kõrvetavalt valulik, et mida iganes sõin, selline tunne nagu tuld neelaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga