Minu suhted rahaga

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-raha-teenimine-sissetulek-pank-laen-kiirlaen-vÔlg-investeering-ferratum

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-raha-teenimine-sissetulek-pank-laen-kiirlaen-vÔlg-investeering-ferratum

Mulle pole kunagi raha sĂŒlle kukkunud. Kusjuures, olen alates 13. eluaastast leiba ise teeninud, et osta endale vajaminevaid asju ning kĂ€ia sĂ”pradega vĂ€ljas. Kui kunagi needsin seda, et vanemad mulle kĂ”ike kinni ei maksnud nagu mu sĂ”prade puhul seda tehti ning pidin asjade nimel ise kĂ”vasti vaeva nĂ€gema, siis tagantjĂ€rgi ei suudaks ma olla tĂ€nulikum. See Ă”petas mind elus palju – hindama raha ja selle teenimisega kaasnevat vaeva, mĂ”tlemata mitte kulutama ning muidugi raha sÀÀstma ning seda kasvatama.

Kui mulle kukuks sĂŒlle 1 000 000€…

…, siis esmalt ma kargaksin lakke ja nĂ€eksin silme ees rahatĂ€hti. SeejĂ€rel kujutaksin oma ĂŒlejÀÀnu elu ette printsessina valges lossis, raputaksin pead ja maanduksin taas reaalsuses. Enamik inimesi unistab loteriivĂ”idust, mis nende elu lihtsamaks teeb, kuid kas ikka teeb? Raha on natuke nagu needus. Mida rohkem meil seda on, seda rohkem meil seda kulub ja seda rohkem me seda juurde vajame. Halvimal juhul toob sĂŒletĂ€is raha meile kaela vaid Ă”nnetust, vĂ”lga ning stressi. Kuidas nii?

Halb variant

Ma vĂ”idan miljon eurot ning suurest elevusest kukun ostma asju, mida ma “hirmasti” alati vajanud ja ihaldanud olen. Ostan endale lĂ”puks maja, elanud seni vaid pisikeses ĂŒĂŒrikorteris. Ostan endale uhke auto, sĂ”itnud seni vaid ĂŒhistranspordiga. Ostan endale kĂ”ik need firmarĂ”ivad, millest seni vaid und nĂ€inud. JĂ€rsku ĂŒks ekslusiivreis ka? Miks ka mitte! Ja noh – siis jÀÀb ju veel piisavalt raha ĂŒle, et ĂŒlejÀÀnu elu senisest mugavamalt Ă€ra elada, vĂ”i mis?

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-raha-teenimine-sissetulek-pank-laen-kiirlaen-vÔlg-investeering-ferratum

Kus on loogika viga? Oletame, et sissetulek jÀÀb samaks, mis ta oli enne ootamatut vĂ”itu. Aga mis muutus? KĂ”ige selle luksuse juures tekkisid uued pĂŒsikulud, mida senise elu ja sissetuleku juures poleks saanud endale lubada. Tulemus? Hakkan elama miinusesse ehk vĂ”lgu. Auto ĂŒlalpidamine ning selle ajas vĂ€henev vÀÀrtus, maja ĂŒlalpidamine, suur tung ka edaspidi luksusbrĂ€ndirĂ”ivaid osta, sest ega kehvema juurde tagasi saa minna… Ja kontol istuvad komakohad aina degradeeruvad.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-raha-teenimine-sissetulek-pank-laen-kiirlaen-vÔlg-investeering-ferratum

MĂ”tleme kĂŒll, et minuga ei juhtuks nii, kuid selliseid nĂ€iteid on palju, kus raha osutub inimesele needuseks. Kes ikka kulla maitset tunda pole saanud, sel vĂ”ib ahnus olla kibe tulema. Ilmselgelt ei ole see kĂ”igi puhul nii ning on kindlasti inimesi, kes oskavad raha enda kasuks vĂ€gagi tulusalt tööle rakendada. Nii jĂ”uamegi hea variandi juurde.

Hea variant

Investeerimine

KĂ”ik me usume, et kui saaksime palju raha, siis investeeriksime selle kuhugi ning raha muudkui kasvaks. Reaalsuses ei ole see pĂ€ris nii lihtne. Kui see nii lihtsalt kĂ€iks, ei oleks meil vaja miljonit vĂ”ita, vaid laenaksime korraliku summa madala intressiga raha ning paiskaks muudkui aktsiaturule. Usun, et enamik laenajail lööks seepeale talupoja mĂ”istus vĂ€lja ning skeptik neis soovitaks ĂŒks hea seenelkĂ€ik teha.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-raha-teenimine-sissetulek-pank-laen-kiirlaen-vÔlg-investeering-ferratum

Suurte summade ja vĂ€heste teadmistega entusiastlik aktsiaturule sisenemine oleks kui 10km kĂ”rgusel lennukis otsustada piloodiks hakata. Lend vĂ”ib olla fun, kuid enam kui kindel, et maandumine on kiire ja valus. Finantsinstitutsioonidel ning ka maaklerettevĂ”tetel on selle kohta ka jĂ€rgmine reegel – 90/90/90, mis tĂ€hendab et 90% kaubitsejad kaotavad 90 pĂ€eva jooksul 90% oma portfellidest. Seega kui ei vĂ”eta piisvalt aega ja pĂŒhendumust, et enda jaoks pĂ”hireeglid selgeks teha ei soovitaks kauplema minna. Palju arukam oleks tavainimesel pikaajalisemalt investeerida. Ka sel juhul soovitan Ă”ppida vanematelt tegijatelt nagu nĂ€iteks Warren Buffet ja Benjamin Graham ning vĂ€hem kuulata youtube’i “investeerimisgurusid”.

“Our favourite holding period is forever” – Warren Buffet.

Kinnisvara ost

Kui investeerimine on liiga vÔÔras maa ning sedamoodi “risk” sööks su nĂ€rve, siis jĂ€rsku tĂ”esti pole investeering sulle. Muidugi soovitan end sel teemal pĂ”hjalikult harida kasvĂ”i aasta ning kuskilt tasapisi alustada vĂ”i investeerida vĂ”imalikult safe betile, kus kĂŒll rahaline kasv on minimaalne, kuid samas on seda ka riskifaktor. Pealegi kui jutt kĂ€ib miljonist, siis ausalt öeldes see minimaalne kasv (1-2%) on siiski suur summa. Kinnisvara soetamine on hea investeering, kuna suudab lisaks selle kasutamisele ka tootlikust luua. Erinevalt uhkest autost, mis pĂ€rast salongilĂ€ve ĂŒletamist on juba suure osa oma vÀÀrtusest kaotanud, on kinnisvara enamasti vaid kasvava vÀÀrtusega.

“I don’t look to jump over 7 foot bars: I look around for 1 foot bars that I can step over” – Warren Buffet.

VÔlgadest vabaks

Aga ega investeerimine pole ainus hea variant. Muidugi oleks tore saada oma senised vĂ”lad kaelast – maksta kinni majalaen, autoliising, laste Ă”ppelaenud ning miks mitte anda sĂŒletĂ€is rÔÔmu ka heategevusele. Siinkohal ei toimu vĂ”lgu elamist, sest kuluallikad on samad ning reaalsed kulutused laenu vĂ”rra vĂ€iksemadki. Ning ĂŒlejÀÀnud rahaga vĂ”id elada rahulikult Ă€ra ehk elu lĂ”puni ning tagada ka oma perele rahamure vĂ”rra ilusam elu.

Laenu vĂ”tmine – kas libe rada vĂ”i hea vĂ”imalus?

Kuna miljoni vĂ”itmise vĂ”imalus on, olgem ausad, pigem ebareaalne, siis rÀÀgime natuke ka reaalsusest. MiljonivĂ”itu annab nii mĂ”neski aspektis kĂ”rvutada laenatud rahaga. Laenu vĂ”tmine pole ju kellelegi vÔÔras. Kes on vĂ”tnud ise, kellel on seda teinud vanemad… See vĂ”ib toita vĂ”imalust suurteks tegudeks vĂ”i lĂ”ppeda suure kaotusega. Seega seisneb kĂŒsimus vaid selles – millal tasub laenu vĂ”tta ja millal mitte?

Laenuga pankrotti

Elamine ĂŒle vĂ”imete

Nagu annab rahalise vĂ”iduga miinusesse elada ehk kulutades rohkem kui sisse tuleb, saab sama teha laenuga. Enamasti on see siiski pankade poolt reguleeritud ja laenu just maksujĂ”uetule niisama uhkema elu nimel ei anta. Sellegi poolest on vĂ”imalik vĂ”tta majalaen ja seejĂ€rel hakata oma kulutusi suurendama niivĂ”rd, et majalaenu tagasimaksmine osutub aina keerulisemaks. Esmalt tĂ”mmatakse kokku elukvaliteedi pealt – hakatakse sÀÀstma meelelahutuse, toidu ja igapĂ€eva majandamise pealt.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-raha-teenimine-sissetulek-pank-laen-kiirlaen-vÔlg-investeering-ferratum

Olen nĂ€inud palju pealt, kus vĂ€gagi maksujĂ”ulisel ja hea palgaga inimesel on kaelas pangalaen ja nĂ€iteks autoliising, kuid elamiseks pole enam sentigi ja olenemata heast sissetulekust, elatakse vireluses. Aga eiii, “vĂ€hemalt on mul ju ilus auto ja uhke maja, mida teistele nĂ€idata!” Ma sada korda enne eelistan elada tagasihoidlikult ning tunda rahalist vabadust kui kĂ€in toidupoes, soovin reisida vĂ”i investeerida mingil viisil oma tegemistesse ja tulevikku. Minu jaoks on ĂŒlimalt oluline, et hinge taga oleks alati olemas sÀÀst, mis tasub ootamatult tekkinud vĂ€ljamineku eest ning kindlustab mind igasuguse sissetulekuta ikka pikemaks ajaks. Nulli minu pangakonto juba ei nĂ€e.

Uus laen, et tasuda vana

Üks kohutavamaid laenamise pĂ”hjuseid on selle nimel, et vana saaks tasutud. See on kui nĂ”iaring, kus laenad aina jĂ€rgmiselt, et teise laenu intress liiga kĂ”rgeks ei lĂ€heks, et su vara ei teisaldataks vĂ”i puhtlihtsalt, et sa sellelt sigarit nĂ€tsutavalt maffiabossilt nuga ei saaks. MĂ”tleme kĂŒll, et kes see nii ikka toimiks, kuid tean ka selliseid. Eks kui hĂ€da kĂ€es, siis ollakse valmis kĂ”ike teistele lubama ja laenatakse isegi perekonnalt ja sĂ”pradelt summasid, mida nad teavad, et mitte kunagi tagasi maksta ei suuda. Sellisel juhul tuleks enne uue laenu vĂ”tmist esmalt koostada plaan, kuidas tekkinud olukorrast sammhaaval vĂ€lja liikuda

Laenates rikkamaks

KĂ”lab vĂ€ga vastuolulise nĂ€htusena, kuid siiski vĂ”imalik. Mina isiklikult pole kunagi ĂŒhtegi laenu vĂ”tnud (sĂ”brannalt 10 krooni puhvetiraha ei loe siin, eks), kuid on tĂ”epoolest igati pĂ”hjendatud olukordi, mil ma seda teeksin.

Investeering tulevikku

Suured teod ja soovid on tihti ka suured kuluallikad. Olgu selleks oma kodu soetamine, auto ost, ĂŒlikoolis Ă”ppimine, enda koolitamine vms. See on muidugi ka peamiseid pĂ”hjuseid, miks laenu taodeldakse. Kuigi alguses vĂ”ib intressimÀÀr vĂ”i ĂŒldse vĂ”lgades elamine hirmutav olla, siis pikas perspektiivis tasub see end Ă€ra. KorteriĂŒĂŒr on raha tuulde viskamine, kui vĂ”iksid selle asemel pangale igakuiselt oma enda pesa kinni plekkida. KĂ”rgharidus ja koolitused on kallid, kuid need kindlustavad sulle vĂ”imaluse rajada endale hea ja edukas tulevik. Mitte kunagi Ă€ra jĂ€ta oma tulevikku raha varju.

LaenuvÔtmine on odavam

Siin kohal ei saa rÀÀkida suurlaenust, sest tegemist on Ă€kitselt tekkinud vĂ”imaluse finantseerimisest. NĂ€iteks sul lĂ€ks ootamatult kĂŒlmkapp katki, kuid raha uue ostuks kohe vĂ”tta pole. Oled vĂ”tnud eesmĂ€rgiks osta uus pĂ€rast palgapĂ€eva ja seni sööd rohkem kiirtoitu, valmistoitu vĂ”i ĂŒldsegi vĂ€ljas. JĂ€rsku sajab meilboksi pakkumine kĂŒlmikute tĂŒhjendusmĂŒĂŒgiga. NĂ€ed vĂ”imalust soetada kvaliteetne kĂŒlmkapp poole soodsamalt, mida oleksid valmis ostma ka tĂ€ishinnaga ja mida on sul ilmtingimata vaja. See on tĂ”esti koht, kus kiirlaen vĂ”i vĂ€ikelaen vĂ”ib pÀÀsta pĂ€eva. Saad endale poole soodsamalt kĂŒlmiku, sÀÀstad nii tervist kui rahakotti toidu pealt ja sellise laenu saad juba palgapĂ€eval tagasi maksta.

Ootamatu vÀljaminek

Siinkohal kehtib peaaegu sama pĂ”himĂ”te, kuid sul puudub valik ehk vĂ€ljaminek on paratamatu. NĂ€iteks sina, su perekonnaliige vĂ”i koduloom vajab kohest arstiabi, mida haigekassa ei hĂŒvita. Kuna tervis on niivĂ”rd palju olulisem kui mistahes rahasumma, siis vĂ”taksin laenu ka juhul, kui ma ei suuda seda kohe tagasi maksta ja sellele lisandub kĂ”rgem intress. Paljud kannatavad enne surmavalu, kui julgevad abi kĂŒsida sĂ”pradelt vĂ”i pangalt. Hiljem vĂ”ib vajaminev arstiabi olla juba palju suurem ning hind kordi kallim.

Laenamine on kas suurim viletsus ja kohustus vÔi raha vÔimendus.

KokkuvĂ”tteks Ă€ra unusta, et laenamine on alati elamine vĂ€ljaspool oma vĂ”imeid. See aga ei tĂ€henda, et laen ei paku vĂ”imalust oma vĂ”imeid kasvatada, laen tagasi maksta ja veel paremini edasi elada. Kuna juttu oli pĂ€ris intrigeerival teemal nagu seda raha paraku on, siis ĂŒtlen juba ette, et tegemist on vaid minu nĂ€gemusega. See on minu arvamus ja vaidlemine ning sĂ”imamine ei vii kuhugi. Igasugused harivad kommentaarid, huvitavad ideed vĂ”i sinu enda arvamus/kogemus laenu vĂ”tmisest on aga vĂ€gagi teretulnud! Huvitavat ja asjalikku juttu raha teemadel, leiab SIIT!

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-raha-teenimine-sissetulek-pank-laen-kiirlaen-vÔlg-investeering-ferratum

Internetist on vÔimalik leida igasugu eeskujulikke ja vÀga halbu nÀiteid lotovÔitjatest, nagu nÀiteks:
https://www.theatlantic.com/business/archive/2016/01/lottery-winners-research/423543/

Ja kuna postituses laenust juttu, siis kÔigile ikka teadmiseks, et misiganes laenu puhul:

Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sĂ”lmimist tutvuge tingimustega ning vajadusel konsulteerige spetsialistiga. Postitus on sĂŒndinud koostöös Ferratum Bank p.l.c-ga.

18 Kommentaari

  1. PG ĂŒtleb:

    Ma leian ka, et mida rohkem mĂ”istlikest finantsotsustest Eestis kirjutada, seda parem. Eriti, kui kirjatĂŒkid ilmuvad blogides, mis ei kata ainult rahandus- ja majandusteemasid. Ma mĂ€letain isegi seda segadust, mis saabus pĂ€rast ĂŒlikooli lĂ”petamist, kui ma pidin lĂ”puks hakkama enda eest hoolt kandma ja 20ndate keskpaigas lĂ€ksin ema kĂ€est kĂŒsima, et mis need maksud siis ikkagi on ja kuidas neid tĂ€pselt makstakse. Ma arvan, et see ei ole iseenesest elukauge nĂ€ide, hoolimata sellest, et olen isegi majandust niimoodi möödaminnes Ă”ppinud.

    Aga jah, Ferratumist hoian isegi oma tagasihoidlike rahandusteadmistega eemale. Paistab, et nad on pÀris röövlid, isegi teiste sarnaste tegijatega vÔrreldes: https://www.coolfinance.ee/vordle-laene

  2. investor ĂŒtleb:

    Olen investeerimisega ĂŒsna tihedalt seotud viimased ~10 aastat ja tore oli lugeda artiklit, kus mĂ”tlesin, et oh, tĂŒdruk rÀÀgib sel teemal mĂ”istlikku juttu ja pĂŒĂŒab harida vĂ”ib-olla et mitte niivĂ€ga tarka eesti inimest. Jah, kahjuks finantsteadlikkus kui selline pole paljudele eestlastele omane. Aga see positiivsus jĂ€i siiski vaid ĂŒĂŒrikeseks kui selgus, et tegelik artikli eesmĂ€rk oli agiteerida inimesi Ferratumist kiirlaenu vĂ”tmist. Ma ei tea mis kokkulepe sul Ferratumiga on ja kui palju nad selle artikli (avaldamise) eest sulle maksid (pole tegelikult ka minu asi, igaĂŒks teeb mis tahab) + paistab, et vĂ€hemasti kĂ”ik artiklis olevad lingid on sul seotud Ferratumiga omale isikliku tulu teenimise eesmĂ€rgil (ehk eelduslikult saad mingi % tehingust omale kui sinu lingi kaudu nendega liitutakse/vĂ”etakse laenu), siis minu arvates oleks viisakas olnud see ka oma lugejaskonnale/fĂ€nnidele selgelt vĂ€lja tuua, et selle artikli eesmĂ€rk on Ă€rgitada inimesi Ferratumist laenu vĂ”tma ja teenima seelĂ€bi ka sulle isiklikku tulu. Kahju siinjuures ka see, et sinu eesmĂ€rk selle artikliga on kasu lĂ”igata inimestelt, kes on niigi rahaliselt kitsikus ja kes peavadki tarbimiseks vĂ”tma omale kiirlaenu. Jah, “lollidelt” tulebki teinekord raha kĂ€est Ă€ra vĂ”tta, aga samas, vĂ”ib-olla tasuks siiski teatud teemadel nĂ€idata ĂŒles inimlikkust ja iga sendi teenimise pĂ€rast pole vist mĂ”tet kĂ”igist oma fĂ€nnidest sel teemal alateadlikult ĂŒle sĂ”ita. See siis lihtsalt edaspidiseks mĂ”tisklemiseks sulle, et teinekord vĂ”iks ehk mĂ”elda, milliseid artikleid tasub oma blogis avaldada ja milliseid mitte. Vaatamat sellele, edu ja jaksu sulle kĂ”igis oma ettevĂ”tmistes ja kĂ”igile selle artikli lugejaile kainet mĂ”istust finantsteadlike otsuste tegemisel – “kĂ”ik mis hiilgab, ei ole alati kuld”.

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Tere investor,
      Kahju, et asju nĂ€hakse nii mustas valguses, sest olete asjadest valesti aru saanud. Esiteks mu eesmĂ€rk oligi harida neid, kes pole investeerimisega kunagi kokku puutunud, sest antud teema on olnud mulle vĂ€ga lĂ€hedane juba viimased paar kuud. Endal on huvi investeerida lĂ€hiajal ning see teema on minu jaoks vĂ€ga pĂ”nev. See oli puhtalt minu enda teemavalik ning mitte ĂŒheltki lingilt ei saa ma mingit %-i. Need lingid on vaid minu postitusse pĂŒhendatud aja tasu, milleks oli 3 pĂ€eva ettevalmistamist ja tööd. Vastupidi, ma ei Ă”huta kedagi laenu vĂ”tma ning toon ka selgelt vĂ€lja, et ma ise pole kunagi ĂŒhtegi laenu vĂ”tnud. Ferratumi kasu tuleneb vaid sellest, kui nad suudavad oma nime Eesti turul teatavamaks teha inimesele, kel on laenuvĂ”tmine plaanis. Keskmine eestlane vĂ”tab elu jooksul mingit moodi laenu ning ma arutlen tĂ€iesti erapooletult eri laenude plusside ja miinuste ĂŒle. Uskumatu, kui tĂ”epĂ€he inimene vĂ”tab midagi, mida ta tahab oma kurjajuurega uskuda. Selle asemel, et esmalt kĂŒsida, asutakse alusetult sĂŒĂŒdistama. TĂŒĂŒpiline pessimisti probleem.
      Ma ju olen SELGELT kirjutanud, et kiirlaenu vÔtmine eesmÀrgil, et kitsikusest vÔi teisest laenust vÀlja saada, on SUURIM VIGA. JÀrsku tahad postitust uuesti lugeda?

      • investor ĂŒtleb:

        Milleks suunata kasutajaid kiirlaenusi vĂ”tma ja seda konkreetselt Ferratumist? Laenuandjaid on ju Eestis vĂ€ga palju (sh “normaalsed” pangad) ja laenu vĂ”tmisest oleks saanud rÀÀkida mĂ€rksa ĂŒldisemalt ilma Ferratumi kiirlaenukontorile kasutajaid suunamast. Iga sinu postituses olev viide Ferratumile on ju seotud nn kliendiprogrammiga, kus su isiklik ID on linkidel kĂŒljes, et teenida seelĂ€bi omale eelduslikult tulu. Kogu postitus oli fain, aga seda vaid nii kaua, kui selgus (vĂ€hemasti minu silmis) postituse tegelik eesmĂ€rk ja postituse ĂŒlesehitus on tĂ€pselt selline, kus lĂ”puks suunati inimest laenu vĂ”tma ja selle pealt teenid sa ise tulu. Ehk minu silmis piisas vaid vĂ€hesest, et kogu oma postitus Ă€ra rikkuda.

        MĂ”tle sellele, et tihtipeale kiirlaenusi vĂ”tvad inimesed hindavad oma vĂ”imeid ĂŒle (“normaalne” inimene enamasti kiirlaenukontorisse laenu vĂ”tma ei lĂ€he), olgu selleks siis kasvĂ”i mĂ”ne kallima toote ost (nt kĂŒlmik vms) ja sellest ahvatlevast 0% intressist vĂ”ivad siis inimesed eelduslikult unistama jÀÀdagi. Inimene “meelitatakse” kiirlaenu lĂ”ksu, kus siis ta peab lepinguid pikendama (lepingutasu on arvatavasti siis tĂ€iendava lisatasu eest, mis vĂ”ib olla ĂŒsnagi suur), uued pikendatud lepingud arvatavasti juba sellised, kus 0% intressist enam juttu ei ole ja siis lajatatakse juba laenuvĂ”tjale max intress peale ja ĂŒritatakse laenuvĂ”tjalt vĂ”tta nii palju kui vĂ”imalik. Halvimal juhul kui laenuvĂ”tja ei suuda oma laenusi tagastada, saadetakse talle kaela ka inkasso (kusjuures inkassofirmad kipuvad kiirlaenuandjatel olema nn oma enda firmad ja laenuvĂ”tjalt ĂŒritatakse nĂŒĂŒd 2 firma poolt vĂ”tta nii palju kui annab) ja lĂ”puks vĂ”ivad asjad minna ka kohtusse, kus saab laenuvĂ”tja ka kohtukulud kaela. PS! Kiirlaenufirmad ĂŒritavad probleemsete laenude korral laenuvĂ”tjalt ĂŒldse vĂ”tta raha rohkem, kui seadusega lubatud. Seega kiirlaenude teele inimesi suunata on minu silmis patt.

        KĂ”ik inimesed peaksid minu silmis mĂ”tlema hoopiski sedasi, kus neil on talletatud piisavalt suured sÀÀstud, et selliseid olukordi, kus on kiirelt raha tarvis (nt kĂŒlmiku ost, autoremont, telefoni ost jne) suudetakse katta omavahenditest. Juhul kui kaotatakse nĂ€iteks töökoht (inimene koondatakse/valllandatakse), siis vĂ”iks inimese sÀÀstud olla sellised, kus inimene peab vastu mĂ”ned kuud ja seda juhuks, kus inimene ei pruugi leida omale piisavalt kiirelt sobivat tööd. Kui on endal talletatud piisavad finantsid, siis iga inimene peaks tundma end mĂ€rksa turvalisemalt tuleviku suhtes ja olema vĂ”imeline ettenĂ€gematuid olukordi oma enda vahenditest finantseerima. Tarbimiseks laenu vĂ”tta (va madala protsendiga kodulaen) ja vĂ”lgu elada on minu silmis tegelikult kĂ”ige lollim asi, mis inimene endaga ĂŒldse teha saab.

        Aga ok, see selleks. Kui aus olla, siis mulle endale ei meeldi tegelikult ĂŒldse kirjutada ja internetis kommenteerin ma vĂ€ga vĂ€he ja seda vaid juhul, kus mind mingi teema puudutab vĂ”i kus nĂ€en, et oleks saanud teha ehk natukene paremini (vĂ”i antud juhul natuke ausamalt). Seega Ă€ra vĂ”ta neid minu kommemntaare isikliku rĂŒnnakuna vaid vĂ”iksid edaspidi kirjutades natuke rohkem sĂŒĂŒbida sellesse, millise taustaga inimesed sinu postitusi loevad. Inimesed on erinevad ja kĂ”igil on oma seisukohad ja arvamused. Ja kuna raha teema mind endit kĂ”netab (nagu mainisin, olen viimased ~10 aastat olnud tihedalt investeerimisega seotud ja igakuuiselt teenin invsteeringutelt mitu eesti keskmist kuupalka), siis see puudutas mind vĂ€ga kui suunasid inimesi kiirlaenukontorisse laenu vĂ”tma. Pigem peaksid inimesed mĂ”tlema massilise tarbimise asemel (ja kĂ”ige kohe saamise asemel) hoopiski sellele, kuidas igakuiselt rohkem raha sÀÀsta ja kui sÀÀstud piisavalt suured, siis need suunama investeeringutesse, et tulevikus elada mĂ”nusat elu, kus ei pea muretsema selle pĂ€rast, et raha taha midagi pidama jÀÀks. Samuti oled vaba sellest, kus ei pea muretsema oma töökoha kaotuse pĂ€rast vms. Ja muidugi peaksid inimesed tegelema ka ettevĂ”tlusega (kasvĂ”i pĂ”hitöö kĂ”rvalt ka oma bisnist ajama).

        • Paljas Porgand ĂŒtleb:

          Tere,

          Jah, UTM tagg on kĂŒljes, kuid see on nende turundusviiside analĂŒĂŒsimiseks, mitte mu oma kasuks. Ma ei suunaks kunagi kedagi laenama, et teenida tema laenu arvelt taskusse sente – kas Te nalja teete?
          Millest selline vastuolu Teil tekkis? Kui linkimist poleks olnud, siis oleks postitus Teie jaoks tore olnud. Kas tÔesti mingi link suudab mu ideed kohe muuta? Ma ju pole kordagi suunanud inimesi laenama, vaid eelkÔige neid selle eest hoiatama. Ferratum pole sÔnagi öelnud, mis teemal mina kirjutan ning teab, et ma oma arvamust ei lase kallutada. Seda tegin ka postituses.

          Ma kordan veel, ma ei saatnud inimesi kiirlaenu teele vaid ĂŒtlesin, missugusel juhul MINA vĂ”taksin AINULT kiirlaenu. Selgelt vĂ€lja toodud, et AINULT siis, kui ma tean, et suudan selle KOHE tagastada. Ma ei saa vastutada selle eest, kes kust laenu vĂ”tab, kuid mind ei saa ka sĂŒĂŒdistada kellegi suunamises, sest kui vaatate juba pealkirja, siis seal seisab selgelt MINU suhted rahaga. SÀÀstudest rÀÀkisin tĂ€pselt niisamuti. Mina ei suudaks sÀÀstudeta peost suhu elada. Kuid paljud lihtsalt kas ei oska sÀÀsta vĂ”i ei tee seda.

          Sinu ellusuhtumine on vÀgagi nagu minul, kuid ma ei mÔista ikkagi, kuidas ma kedagi laenule suunasin. Kogu teema oli siiski minu arvamus raha kasutamisest ja sÀÀstmisest ning link sÔnal laen, kiirlaen ei muuda postituse olemust.

          AitÀh!

          • investor ĂŒtleb:

            Las tal olla 🙂 Kuna kĂ”ik inimesed on erinevad, siis on ka erinevad nende vaated, arusaamised, tĂ”ekspidamised, uskumused jms eluhoiakud. Ja kuna kĂ”ik inimesed tarbivad infot erinevalt, siis loodetavasti on siinsed lugejad piisavalt elutargad ja suudavad omale finantside teemal selle kĂ”ige olulisema info kenasti vĂ€lja filtreerida. PS! Tervet ĂŒhiskonda finantsteadlikkusega nagunii pole vĂ”imalik ravida. Peace!

          • e ĂŒtleb:

            ei ole ju UTM tag vaid affiliate tag 😉

          • Paljas Porgand ĂŒtleb:

            Kas see pole mitte suhteliselt sama asi? 🙂 Et trackida source’i?

          • e ĂŒtleb:

            Ei ole, UTM on trafficu trackimiseks, affiliate tag on commissioni trackimiseks

          • Paljas Porgand ĂŒtleb:

            Miks ĂŒldse arvad, et see affiliate tag on? Kuidas iganes see ĂŒles ehitatud on, on seda tehtud ainult kliki allika vĂ€lja selgitamiseks.

    • Birx ĂŒtleb:

      No tule taevas appi 😀 peab ikka tĂ€ielik ajukÀÀbik olema kui mingi blogi pĂ€rast keegi kiirlaenu hakkab vĂ”tma. Kas inimestel endal pole ĂŒldse iseseisvat mĂ”tlemist. Ei saa nii lammas olla et iga blogis reklaamitud asja peab ostma minema. Oh jah.

      • Paljas Porgand ĂŒtleb:

        Vaevalt keegi laenama kohe jookseb jah 😀 Loodan, et paneb pigem inimesi vaatama oma rahakasutust ĂŒle. Kas kulutused ĂŒletavad tulusid? Kas sÀÀstmiseks on paremaid viise jne 🙂

  3. Siiri ĂŒtleb:

    TĂ€itsa sisutĂŒhi postitus ikka. Palju laenu andmise promo eest sulle maksti?

  4. Birgit ĂŒtleb:

    Tead, see postitus on pĂ€ris ootamatu, kuid vĂ€ga meeldiv ĂŒllatus ning ma imestan, et keegi pole veel sĂ”na vĂ”tnud ja arvamust avaldanud, samas kui muud postitused kihavad nii toetusavaldustest ja enda kogemustest kui (vahepeal lausa pĂ”hjendamatust) kriitikast. Samas… ise ma nĂ€iteks IF teemal sĂ”na vĂ”tta ei oska 🙂

    Tahaksin aga kĂ”iki julgustada enda sisse- ja vĂ€ljaminekute ĂŒle kontrolli vĂ”tma. Mul on suguvĂ”sas inimesi, kes on eluaeg (vĂ€hemalt nii palju kui neid mĂ€letan, olen praegu 24) elanud ĂŒhes rattas – kulutavad kiiresti Ă€sja teenitud suure rahasumma, siis vĂ€relevad ja vĂ”tavad laenu, mille lubavad esimesel vĂ”imalusel tagasi maksta…. aga siis vĂ”tavad uuesti laenu, kulutavad, laenavad, vĂ€relevad… ja jĂ€lle laenavad, kulutavad jne. See on ka muidugi ĂŒpris ekstreemne nĂ€ide.

    Rohkem on kindlasti palgapÀevast palgapÀevani elamist. VÀiksemana vanemaid vaadates sain aru, et need rahaasjad vist nii töötavadki, et kuu lÔpus saabki tÀiesti otsa, aga tegelikult oli palju lihtsalt eelarvestamises kinni. Sellest ajast olengi ise mÔelnud, et mina ei taha nii elada ning harin ennast, lugedes raamatuid ja blogisid ning rakendades neid teadmisi.

    Siinkohal soovitaks heaks lugemiseks Jaak Roosaare “Rikkaks saamise Ă”pikut”. Pealkiri tekitas minus esmalt erinevaid eelarvamusi, kuid kĂ€tte vĂ”ttes ei suutnud tagasi riiulile panna. See raamat motiveeris mind enda kulutusi vĂ€ga rangelt jĂ€lgima ning andis ideid sissetulekute suurendamiseks. Minu jaoks pĂ”hiline oli see, et ma arvutasin vĂ€lja enda minimaalse sissetuleku vajaduse, mis kataks kĂ”ik mu vĂ€ltimatud kulud (ĂŒĂŒr, toit, transport jm) ning pani sĂŒgavalt mĂ”tlema, mida enda ĂŒlejÀÀnud sissetulekuga teha pĂ€rast pĂ”hikulude katmist. Ega ei tĂ”mba enam vĂ€ga neid ĂŒlehinnatud kiirmoe riideid ja 3-euroseid karamellilattesid ostma kui on vĂ”imalus see summa sÀÀsta ja/vĂ”i kasvama panna 😛

    Investeerida saab ka vĂ€ga vĂ€ikeste summadega – nagu ĂŒtlesid, siis vĂ€ikeste summadega rikkaks ei saa, samas riskifaktor on palju vĂ€iksem ja alustavale investeerijale hea vĂ”imalus loetavat teooriat praktikas proovile panna. Praegu mĂ”tlen, et oleks vĂ”inud juba gĂŒmnaasiumi ajal igakuiselt kas vĂ”i 10 eurot kusagile kasvama pannud.

    Igatahes, palun jĂ€tka huvitavadel teemadel kirjutamist, kĂŒll lugejad lĂ”puks kaasa tulevad 🙂 Lisaks, vĂ€ga random, eriti arvestades eelnevaid lĂ”ike, aga vĂ€ga tagasihoidliku bĂŒstiga naisena loodan aasta lĂ”pu poole nĂ€ha postitust su rindade teemal 😀 et kuidas need muutunud on pĂ€rast oppi jne. PĂ€ikest!

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Hei, no vinge kommentaar! Ma olen tĂ€pselt sama kogenud ning nĂ€inud elu aeg pealt palgapĂ€evast palgapĂ€evani elamist. Ma nii ei suudaks.. ĂŒkskĂ”ik kui vĂ€he ma mingi aeg ka ei teeninud vĂ”i olnud ĂŒldse sissetulekuta, siis vĂ€hemalt tean, et raha on hinge taga olemas ning toetamas mind, et ei pea minema juhutööle, vaid vastupidiselt sain vĂ”tta aja, et teha mida armastan ning panna see ka rahaliselt enda kasuks tööle. AitĂ€h raamatu soovituse eest ka!
      Rinnapostitus kusjuures avaldub juba homme!;)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. NÔutavad vÀljad on tÀhistatud *-ga