Minu lugu: söömishäiretest ja enesearmastusest

merilin-taimre-söömishäired

merilin-taimre-söömishäired

Paljudele tuleb see üllatusena, et olen olnud söömishäirete küüsis. Nii mõnigi on end sellega kurssi viinud, lugedes minu raamatut “Mu süda kuulub kolmele – toidule, sinule ja minule”. Isegi mu perekond ja parimad sõbrad on tagantjärele alles mõistnud, et tõepoolest oli mul söömishäire, kuid varjasin seda nende eest uskumatult hästi.

Tegime Jakega hiljuti G5 koolidele suunatud motivatsioonikuu “Tagasi püsti” raames toimuva seminari “Kehataju” jaoks video. Minuga võttis ühendust Tallinna Reaalkooli õpilasesinduse esimees, kes palus mul Reaalkooli vilistlasena jagada oma lugu söömishäirete kohta ning motiveerida noori haarama elu omaenda kätesse!

tagasi-püsti-seminar-kehataju-merilin-taimre-peep-vaino

Ma pole kunagi otseselt ülekaaluline olnud. Mõned kilod siia-sinna, aga üldiselt iseendaga rahulolev ja enesekindel noor neiu. Puberteedieas hakkavad me kõigi kehad muutuma, kellel kurvikamaks, kellel kõhnemaks ja kellel täidlasemaks. Ma pole loomupäraselt kõhna kehaehitusega. Ma olen endomorph ja mesomorph kehatüübi vahepealset, mis tähendab, et ma rasvun kergelt ja samas on ka kerge lihast kasvatada. Sealjuures on rasvaprotsendi vähendamine väga vaevarohke ja pikk protsess.

Söömishäirete kätte sattusin ma umbes 16-aastaselt. Sain oma poisilt süütu kommentaari, et mu käsi on pildil laiem kui tema oma. Ja sealt hakkasin täheldama aina rohkem vihjeid, et ma pole päris nii heas vormis, kui tema seda ehk sooviks. Minu elu suurim viga, sest ainult see loeb, et ma iseendaga rahul oleksin! Küll aga olin noor ja kergesti mõjutatav ning nii see pihta hakkaski…

Näljutamine, ületreenimine ning enesekritiseerimine saatis mu igapäeva. Terve gümnaasiumi vältel ei söönud ma lõunasööki. Hommikust sõin ma vaid siis, kui ema tõesti jälgis. Õhtusöök kadus WC-potti. Mu elu oli üks suur must auk! Ma tundsin, et see tõmbab mind aina sügavamale ja enam väljapääsu pole! Ma kaalusin tervena 57 kilo. Mitte kõige ideaalsem minu lühikese pikkuse kohta, kuid siiski normaalkaal. Haiguse jooksul kaotasin ma 14 kilogrammi. Ma sain oma ihaldatud thigh gapi, väljaulatuvad rangluud, puusakondid ja kondise rindkere. Ma olin seda koguaeg soovinud, arvates, et nüüd on teised mu kehaga rahul ja seeläbi saan ka mina olla. Söömishäired on aga kavalamad, kui tundub. Need aina söövad ja söövad haiget, kuni temast pole midagi alles. Haige ei ole kunagi rahul, vaid tahab ikka aina rohkem ja rohkem. Ta muutub ikka kriitilisemaks ning haiglasemaks.

Sellest on vaid üks väljapääs – tervenemine. Muud võimalust ei ole! Kes piisavalt kaua häire all kannatanud, riskivad surmaga. Minul vedas, et kohtusin Jakega, kes tõesti hoolis ja armastab. Teeb seda siiamaani! Mitte üheski teises suhtes ei teinud mu teine pool väljagi mu haigusest. Ju nad olid rahul mu väljanägemisega. See aga ei ole armastus. Armastus tuleb sügavalt sisimast ning soovib vaid parimat oma teispoolele. Jake andis endast 110%, et taastada minus õnnelik ja rahulolev naine!

Meie loo kohta vaata lähemalt juba videost:

Tänasel päeval ei kaalu ma 43 kg, ma ei ole peenike ja ma ei soovigi olla! Ma soovin olla terve mõistuse, hinge ja kehaga! Ma soovin olla särav, positiivne, õnnelik ja teistele motiveeriv. Ma olen leidnud endas tugevuse. Ma söön korralikult igal toidukorral, lisaks snäkid ja väikesed patustamised. Sealjuures olen ma pühendunud fitnessile. Ma olen tugevam kui kunagi varem ja elus esimest korda imetlen ma oma keha juures lihaseid, mitte kõhnust. Ma kaalun 55 kg, mis on peaaegu sama palju kui enne anoreksiat. Küll aga olen ma energilisem, tervem ja tugevam. Mu keha näeb välja 100% parem, sest ma ise olen parem! Soovitan kõigil, kes end tihtipeale kritiseerivad või kannatavad toitumishäirete küüsis, võtta ennast kätte ja pühenduda tervisele. Usu mind, tuleviku-sina tänab sind!

anoreksia-buliimia-terve

Ootan huviga ka sinu lugu! Võid kribada mulle kommentaaridesse või kui oled häbelik, siis saada e-mail aadressile merilin@paljasporgand.ee. Kui sul esineb aga küsimusi või ettepanekuid, siis ootan neidki!

48 Kommentaari

  1. […] Minu lugu: söömishäiretest ja enesearmastusest […]

  2. […] ja väärtustad seda või mitte! Minu lugu enesearmastuse kohta võid lugeda SIIT ja […]

  3. K ütleb:

    Kas tohib küsida miks sa enam Jakeiga koos ei ole? Kirjutasid ühes veebruari kuises postituses, et oled vallaline. See tegi mind nii kurvaks, sest teie armastuslugu tundus nii imeline. :/

  4. Paljas Porgand ütleb:

    Hei Julia,
    Suured tänud :) Vabandan, et olin raamatus vähe võõrapärane. Austraalia mõju oli suur. Aga tegemist on meetrilise tassiga ehk siis 1 tass = 250 ml. Vaata, et sa seda grammidega segi ei aja. Tass mõõdab ruumala ;)

  5. Julia ütleb:

    Tere! Ostsin just sinu raamatu, mis on lihtsalt super. Kuid mul on küsimus mõõtühikute kohta. Kas raamatus kasutatud “tassid” on ameerika “cups”? Ehk 1 tass = 250g vms? Igaks juhuks küsin üle, tahaks hirmsasti juba mingeid retsepte katsetada! :D

    • Julia ütleb:

      ei saanudki vastust :D tahaks teada, muidu ei saagi su superlahedaid retsepte proovida (ootan ka juba uut raamatut!!!)

      • Paljas Porgand ütleb:

        Misasja, ma vastasin kaks korda :D Nägin, et esimene ei läinud läbi, kui veider, et teine ka mitte… Aga 1 tass=250 ml=2,5 dl ikka. Grammid on massiühik ja tass ja dl on ruumala, ära neid sassi aja, muidu läheb retseptiga vähe viltu, hehe :D Mõnusat katsetamist ;)

  6. T ütleb:

    Kas alustasite kohe jõutreeninguga või tõstsite esmalt kaalu? Kui tõstsite lihtsalt süües kaalu, siis mis KMI-ni? Kui alustasite kohe jõutreeninguga, siis kui tihti?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Tere,

      Olen sel teemal hästi palju blogis kirjutanud, kommentaaridele ja ka kirjadele vastanud. Kuna nüüdsest on mul hästi kiired ajad ja kõik võtab oma aja, siis hakkan pakkuma Sparta rühmatreeningute juhatajaga koos treening- ja toitumisnõustamist. Nii pea, kui me sellega välja tuleme, siis ootan Sind hoopis sinna ja lahkud seal palju targemana, valmis alustama tervislikku eluviisi! :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Tere, pole otseselt kaalu tõstnud. See pole eesmärgiks olnud. Jõutreeningutega alustasin tasapisi ehitades lihast. Alguses nii kuni 2x nädalas ja hiljem juba igapäevaselt. Nüüdseks soovin oma keha mitmekülgsemaks kujundada ja jõutrenni teen nii 3x nädalas.

  7. E ütleb:

    Kas tohib küsida, kui pikk olete? :)

  8. M ütleb:

    Ma väga imetlen su tugevust ning sihikindlust. Samuti on su retseptid väga inspireerivad ning huvitavate kooslustega. Aitäh nende ja selle blogi eest! Kas sul endal tekib siiani mingeid tagasilööke mõtlemises ning kui tekib, siis kuidas tegeled nendega?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Suur aitäh, armas! :) Nii hea meel kuulda, et läheb kellelegi korda ning on kuidagigi abiks.
      Isegi kui see kõik on minu jaoks möödanik, siis söömishäired jäävad kolliks kapis alati. Eks ikka tuleb ette kordi, kus nad tulevad kapist välja ja mu pähe püüavad tungida, kuid siis on peamine seda endale teadvustada, mõelda välja, mis on nende mõtete triggeriks ja teadlikult neid eirata. Eiramiseks tuletan endale meelde, et üks “kõrvalepõige” ei tee minust halvemat inimest ning ei muuda midagi suures pildis midagi. Et homme on alati uus algus! :)

  9. Smithf992 ütleb:

    Sweet website, super layout, very clean and utilise genial. kededeffkdkkdeae

  10. A. ütleb:

    hei, sooviks teada mis see esimene lugu videos on? :))
    ette tänades, A.

  11. […] ning üritan mitte sööki meeletult sisse lahmida. Ma ükspäev sattusin Merilin Taimre blogisse (LINK!), kus ta kirjutas oma võitlusest söömishäiretega ning mul võttis vähe kõhedaks. Oma videos […]

  12. Kati ütleb:

    Tere, Merillin!
    Mõtlesin et kirjutan sulle ja küsin nõu, liiga ikka ei tee ju :) Tahtsin uurida, kas oskad mulle soovitada erinevaid harjutusi/trenne, et veidi kaalu langetada. Miks ma seda sinult küsin on see, et mujalt lihtsalt pole midagi sobivat leidnud. Probleemiks on nimelt mu põlved, mis ei lase mul joosta, jalgrattaga sõita, põlvili olemine on välistatud, hüppamine, väljaasted ja põhimõtteliselt kõik trenni vormid mis hõlmavad ka põlvili olemist. Seega on harjutused mida teha saaksin, üsna piiratud. Kõige probleemsemateks keha piirkondadeks pean endal kõhtu, käsivarsi ja reisi. Kui sa oskad midagi soovitada, olen ilmatuma tänulik!
    Ja aitäh sulle, et meiega enda lugu jagad :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Tere Kati,

      Võid muidugi alati kirjutada ja nõu küsida :) Kas ujumisele oled mõelnud? See peaks mõneti kergem põlvedele olema ja treenima just eriti käsi ja kerelihaseid. Et reisi ja tagumikku treenida, võid proovida sirutatud jala tõsteid. Olenevalt lihase sihtgrupist, kas külgedele, taha, sissepoole jne.
      Päris raske olukord sul, kuna suurem osa treeningviisidest hõlmab siiski ka jalgadele koormuse seadmist. Kas oled ühegi personaaltreeneriga sellest rääkinud? Ei ole suudetud sulle ühtegi treeningkava koostada?

  13. Emm ütleb:

    Ma pole abi otsinud, sest ma ei pea oma probleemi nii suureks. Aga ma tähaksivn ise leida tee enesearmastuseni, ja üritan teha nii anagu sa kirjutasid. Sa oled mulle väga suureks inspiratsiooniks ja ma tõepoolest imetlen su tugevust! Palju sära ja päikest sulle!!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Kuidas siis pole suur probleem? Muidugi on, kuna sa pole oma eluga rahul nii ju. Seega on see kindlasti probleem, mis vajab tegelemist. Suur aitäh ja soovin sulle parimat! Otsi ikka abi :)

  14. Emm ütleb:

    Kuidas õppida ennast armastama? Kuidas tõsta oma enesehinnagut? Ma tean, et mul pole midagi viga, aga ma lihtsalt ei oska ennast armastada, ma ei suuda, kuidas leida tee enesearmastuseni?

    • Paljas Porgand ütleb:

      See on väga pikk ja keerukas protsess. Ma peaksin õppima Sind tundma, et teada, mis võib seda põhjustada ning kuidas seda muuta. Kuid siiski mõned mõtted, kuidas algust teha:
      Esmalt pead välja selgitama, mis takistab sul end armastamast. Kas keegi on sulle haiget teinud ja oled ennast selles süüdistanud (mis oli minu peamiseks põhjuseks)?
      Mõtle järgi, mis on sinu positiivsed küljed ning kirjuta need kõik üles. Iga viimne kui pisiasi! Seejärel mõtle, mida sa enda juures ei salli. Miks ei salli? Kas keegi on midagi pahasti öelnud või arvad tõepoolest ise ka nii? Kas seda annab muuta? Kas see on üldse tähtis? Mõtle, kuidas su positiivsed küljed kaaluvad üle kogu negatiivse. Hinda ennast, sest alati on neid, kes soovivad, et nad oleksid sinu moodi! Mõtle, kui palju on inimesi, kes vaevlevad viletsuses. Kas tõesti tahad elada oma ilusat elu end vihates, kui sul on kõik eluks vajalik olemas? Pane kõik enda juures tööle nii, et sa võtaksid elult kõik, mis võtta annab! Sa ei taha vanana ju mäletada seda, kuidas vihkasid end, kuigi olid noor, parimas eas ja elujõuline. Et oleksid võinud nii palju korda saata! Sa pead õppima end armastama ning leppima oma vigadega. Sa ei saa neid muuta ja meil kõigil on need olemas. Tähtis on vaid see, kas suudad neist üle olla, et saada õnnelikuks ja enesekindlaks. Hea tsitaat sealjuures: Wanting to be someone else is a waste of who you are.
      Hea mõte oleks saada abi ka spetsialisti käest. Kas sa oled kellegi poole juba selle murega pöördunud?

    • T ütleb:

      Üks väike lihtne samm: osta endale meeldiv märkmik. Kirjuta esimesele lehele : Mina olen. Pööra lehte, kirjuta kuupäev ja sinna alla kolm positiivset sõna. Tee seda iga päev kolm kuud järjest.
      Teine lihtne samm: ütle iga päev peegli ees, et armastad ennast. Esimesel nädalal on tobe tunne, teisel enam mitte, kolmandal juba usud.
      Kolmas lihtne samm: proovi iga päev midagi uut/tee midagi teisiti. Alustuseks sobivad täitsa lihtsad asjad, teist tänavat mööda kojuminek, alustad põrandapesu magamistoa asemel köögist jne.
      Neljas lihtne samm: leia igas päevas midagi, mida täielikult naudid ja ütle see välja. Näiteks šokolaadi süües või duši all olles: Nii mõnus on!
      Viies lihtne samm: igal õhtul voodis leia päevast vähemalt üks hea asi (tulingi koju teist teed, see šokolaad oli ikka tõeliselt maitsev), mõtle sellele ja ole selle eest tänulik.
      Alguses võib kõik see tobe ja kasutu tunduda, aga need töötavad. Olen seda kõike ise läbi tegemas ja näen suuri muutusi. Veel kaks kuud tagasi ei julgenud ma üksi rooli istuda, nüüd pole see mingi küsimus. Alustamiseks enesehinnangu ja -armastuse kasvatamise teel on see hea algus! Kaotada pole Sul midagi.

  15. kat ütleb:

    Kui see saladus pole, siis uuriksin su pikkust. Lihtsalt sportlikust huvist.

      • kat ütleb:

        siis oled ju täiuslikus kaalus. pikkus – 10cm. :)

        • Paljas Porgand ütleb:

          Vabandust, ei mõista :D Mis pikkus – 10cm?

          • kat ütleb:

            ideaalkalu arvutatakse nii, et pikkusest lahutatakse 10. 65-10 teeb sinu ideaalkaaluks 55 ;)

          • Paljas Porgand ütleb:

            Aa, kohe nii! Vot kui tore siis. Küll aga usun, et ideaalkaalu kui sellist pole olemas. Üks 55-kilone naine võib olla väga kõrge rasvaprotsendiga, pealtnäha lodev, nõrk ja halvas vormis. Samas teine 55-kilone naine võib olla fit, tugev, lihastes ja väga heas vormis. Seega võtaksin normaal(ideaal)kaalu aluseks siiski rasvaprotsendi, sest nagu me teame, siis rasv kaalub vähem kui puhas lihasmass. :)

  16. Mari ütleb:

    Trenni tegemisest rääkidies, mida sina arvad Kayla Itsinese treeningprogrammist?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Kayla toitumis- ja treeningkavad on väga suure vaevaga koostatud, professionaalsed ning efektiivsed. Olen 100% kindel, et nende järgi toimides on tulemuseks paremas vormis keha. Nii nagu iga tervisliku toitumise ja korraliku treeningkavaga. Läbisin ise mõlemad treeningkavad. Otseselt toitumiskava järgi ei toiminud, kuna olen alati pea samamoodi tervislikult toitunud. Lõpetasin ta kavade järgimise, kuna selline hüplemine pole väga minu jaoks. Tunnen end palju mugavamalt jõusaalis tõstes raskuseid ning tehes teistsuguseid lihasharjutusi. Võib-olla mängib rolli ka see, et olen end viimasel ajal fitnessi teemal väga palju harinud ning soov ise uusi treeningharjutusi ja -viise avastada on suur. Seega valmistan oma kavad ise vastavalt enda keha ja sobivuse järgi!

  17. Anni ütleb:

    Merilin, mul on nii hea meel, et sa oled enda jaoks tervisliku eluviisi ja õnne leidnud! Mul endal pole kunagi otseselt söömishäiretega probleeme olnud, aga näen, et oled paljudele noortele tüdrukutele eeskujuks ja motivatsiooniks. Võid uhke olla kõige üle, mis sa saavutanud oled, ja seda vaid 22-aastasena! Usun, et sinu suurimad saavutused on alles ees ja kindlasti väärid kogu seda edu, mis sind saadab :)

  18. B ütleb:

    Üllatav, et sa ütled, et sa pole peenike. See sõna vist tähendab inimeste jaoks erinevaid asju :D

    • Paljas Porgand ütleb:

      Ei, ma polegi peenike. Ma pole kunagi peenike olnud ja ma ei tahagi olla! Olen loomult keskmise kehaga tüdruk, kes tervisliku toitumise ja korraliku treeninguga on saavutanud terve ja fit keha. Minu jaoks on peenike pigem kõhn ja/või kondine, kuid mitte fit ja lihastes :)

      • B ütleb:

        Siis tähendabki erinevaid asju, minu jaoks peenike on paksu vastand, ehk siis kõik saledad, trimmis, jne heas vormis variandid käiksid sinna alla :)

  19. K ütleb:

    Heii Paljas Porgand! :)
    Aitäh jagamast! Väga inspireeriv lugu! Annab mulle lootust et võimalik on paraneda. Jah, ka mina olen kannatanud söömishäire all. Olles hetkel kõigest 14 aastane kannatan ma ikka. Nii kaua kui ma ennast mäletan olen ma alati “dieeditanud”. Ma pole kunagi enda kehaga rahul olnud. Olles kõigest 10-11 aastane olin ma ilmselt ära proovinud juba kõik maailma dieedid. Iga dieedi lõpetasin ma aga loomulikult vähemalt 2x raskemana. Ühel päeval koolist koju tulles, pärast suure šokolaadi ja krõpsupaki ära söömist astusin ma kaalule. Ma nutsin terve õhtu sest olles kõigest 12 aastane ja 165 meetrit pikk kaalusin ma üle 70 kilo. Mu peast käis justkui klõps läbi. Ma alustasin ületreeninisega. Ma vaevu sõin midagi. Ma kaotasin oma päevad ja samal ajal 20-25 kilo. Inimesed märkasid. Mu ema lubas mu haiglasse panna. Mu tervis halvenes.. Uurides tervisliku toidu ja trenni kohta sai sellest minu uus elu eesmärk. Ma tundsin et nüüd aeg paraneda. Olla tervislik. Otsides internetist infot leidsin ma raw elustiili. Raw elustiilis pole midagi halba kuid mina tegin selle ekstreemseks. Ma sõin iga päev ainult õunu ja banaane. Mu päevad jäid jälle ära. Mul oli alati ees “fruit belly” ning ma polnud õnnelik. Mu kaal tõusis ekstreemsetes kogustes puulviljade söömisest niiet ma lõpetasin. Kuud tervislikust toitumisest oli saanud mu obsession
    Ma alustasin paranemisega. See mida ma tollel hetkel aga nimetasin paranemiseks oli orthorexia. Ma sõin iga päev sama toitu, lugesin igat kalorit, kaalusin oma toitu ja tegin tundide viisi trenni. Ma jõin liitrite kaupa vett ja rohelist teed niiet enamus suve veetsin ma ilmselt vetsus. Igapäevased kaalumised.. Hirm kaalust juurde võtta.. Ma teadsin KÕIKE tervislikust eluviisist. Ma lugesin rasvu, valke, süsivesikuid. Ma teadsin kui palju ja mida vajan. Aga ma olin ju tervislik..? Paranesin..? EI! Ma vahetasin ühe söömishäire teise vastu! Ma olin terve suve samas kaalus. Mul oli alati water belly. Mul oli kindel aeg millal ja mida ma süüa võisin ning kui midagi mu plaani vastu läks hakkasin ma hüsteeriliselt nutma. Ma ei käinud väljas.. Ma ei söönud ÜHTEGI cheat meali. Mu toitumine oli “perfect”. Seda kuni novembrini. Septembrist novembrini kaotasin ma veel kaalu ning mu ema hakkas mind tõsiselt haiglaga hirmutama. Ma kartsin. Kandsin kottis riideid. Mida rohkem kaalu ma kaotasin seda paksemana ma ennast tundsin. Ma olin kõndiv laip. Ma olin ja olen liiga noor ning ma ei teadnud kuidas selle kõigega toime tulla. Ma ei tahtnid kodust lahkuda. Ma tahtsin hakkata sööma nagu normaalne ininene kuid asi nii ei läinud.. Ma langesin sügavasse depressiooni ja pärast kuude pikkust enda näljutamist hakkasin ma bingima. Ma sõin KÕIKI toite mida ma olin endale keelanud. Ma langesin binge-fast-binge-fast nõiaringi. Lõpuks ma ainult bingisin. Ma vihkasin oma keha. Ma vihkasin ennast. Kõigest 3 kuuga olin ma jälle 64 kilo. Ma pidin muutuma. Ja ma tegin seda. Ma olen 58 päeva binge free! :) Kuid ma ei paranenud. :( Ma langesin vanadesse harjumustesse tagasi. Tegin asja hullemaks. Ma olen kaotanud vähem kui 2 kuuga 12 kilo. Ma vaevu söön igapäevaselt 500 kalorit. Ma teen tundide kaupa trenni. Söön samu toite. Kogu mu elu ja tervis on kokku kukkumas. Ma kaotan igapäevaselt juukseid. Kaalun ennast.. Mu telefon on täis sadu body checke. Ma näen ainult numbreid kaalul väiksemaks minemas kuid mu keha läheb ainult paksemaks. Ma katan ennast kihtide kaupa kampsunite ja dresside alla. Ma ei käi väljas. Ma ei õpi. Ma saan aru mida ma teen kuid ma ei suuda lõpetada. Ma ei tea enam kuidas normaalne toitumine välja näeb. It’s all or nothing. Ma ei tea kuidas elada normaalset elu. Kaaludes hetkel 52 kilo tahan ma kaotada veel 9 kilo. Ma usun paranemisse. Ma lihtsalt pole kindel kas mina seda kunagi teha suudan. Sa oled kohutavalt vapper ja tõeline inspiratsioon! Anywayyy ma vabandan pika loo pärast.
    K

    • Paljas Porgand ütleb:

      Tere K,

      Mul on meeletult kurb kuulda, kui noorelt sa oled sinna lõksu sattunud! 10-aastasena vaatasin ma veel multikaid, mängisin keksu ja naersin oma kõhuvoltide üle :D Tänapäeva noorus on väga palju raskem, ootab noortelt rohkem ja on kindlasti julmem nende suhtes. Mul on kahju kuulda, et nii mõnelgi ei ole võimalust nautida seda muretut nooruspõlve, kuna on sattunud millegi nii jubeda küüsi nagu seda on toitumishäired. Väga suureks alarmiks sulle peaks olema menstruaaltsüklihäired. Kas sa teadvustad endale, et see tähendab hetkel su keha viljatust? Oled viinud oma keha nii äärmusteni, et see ei suuda normaalselt enam funktsioneerida, su hormonaal- ja närvisüsteem on häiritud! Kui sul langevad juuksed välja, siis on sul ilmselge puudus toitainetest. Kas su metabolism enam kunagi normaalselt üldse tööle hakkab? Ma loodan, et sul hakkas peas helisema suur häirekell, sest sa sead oma kogu tuleviku… oma kogu ELU ohtu! Ja nagu sa isegi näed, siis sellisel elul puudub eesmärk, puudub see faktor, mis sind õnnelikuks teeb. Paistab, et kõhnus ja välimus ei suuda meie vaimu ja hinge toita. Seega peaksid võtma end kätte ja midagi oma elu juures muutma! Tulevikus mõistad, kui tähtis see samm oli, kuna muidu pole sul millelegi enam tagasi vaadata. Sa ei mäleta oma nooruspõlve, kui sa seda ei ela! Ma soovin, et sa lubaksid iseendale ja ka mulle, et sa võtad midagi ette. Et sa hakkad elama täisväärtuslikku elu ja võitled igal sammul selle haigusega! Sinus on rohkemat kui puhtfüüsiline olemasolu. Sinus peitub noor naine, kellest saab kunagi ühe inimese üksainus ja õige, kellest saab ema ja kes saavutab oma elus palju!
      Välimus on kaduv väärtus, küll aga on tervis see, mis jääb! Me peame seda iga hinna eest hoidma, sest me ei saa seda tagasi osta. Hari end tervisliku toitumise teemadel, lisainfot leiad siitsamast blogist. Trenn jäta praegu tahaplaanile. Ole füüsiliselt aktiivne, kuid hoidu treenimisest. Esmalt pead oma kehal laskma puhata ja terveneda. Kui õpid korralikult toituma, võid alustada tasapisi fitnessiga. Unusta tundideviisi kardiotreeningud ning hakka tasapisi tegema harjutusi keharaskusega või mine joogaklassi! Kaal viska üldse nurka. Need numbrid on tähtsusetud. Mina eemaldasin kaalu oma kodust täielikult, et ei tekiks tahtmine end jälle kontrollida. Ma lähtusin oma tervenenud kehatajust, enesetundest ja tugevusest.
      Peaasi, et alustad kuskilt! Mängus on sinu elu – mida on sul ainuks üks! Ära riku seda millegi tühise nimel, vaid haara see enda kätesse! Ma olen alati olemas, et sind motiveerida, et kuulata su muresid ja sulle vastata! Sa oled imeline inimene nagu me kõik! Näita endale, milleks sa võimeline oled! Ma usun sinusse! :)

  20. Kerli ütleb:

    Jah,oleks see siis nii kerge terveneda…ma kaalusin eelmine aasta samal ajal 72kg ,oma 169cm ei tundnud nagu eriti suurena end,aga samamoodi tuli see saatuslik komentaar…
    poole aastaga kaotasin oma kehalt 20kg,tunnistan…tegin valesti,kaotasin liiga palju lihast ja nüüd olen lihtsalt nii kondine et endalgi vastik
    Sisendan endale,et võin süüa kõike aga siiski piirdun ainult lõunaga kui sedagi…

    Tahaks ka terveneda,aga sa oled väga motiveeriv! Aitäh,et jagasid oma lugu

    • Paljas Porgand ütleb:

      Jah, inimesed ei mõista, et niigi haavatud hingele võib see üks kommentaar saatuslikuks saada! :( Poole aastaga 20 kg kaotada kõlab väga julmalt ja ebatervislikult.
      Sa pead terveks saama! See pole jätkusuutlik. Milleks end piitsutada? Et anda rahulolu neile, kes arvasid et sa “paks” oled? Su eesmärk peaks olema teha ainult iseennast õnnelikuks ja seeläbi oma armastatuid. Tervenemise tee on puhas õnnistus. See on silmnähtav tulemus. Tunned end taas energiliselt, särava, positiivse ja tugevana! Avasta enda jaoks tervislik toitumine, leiad palju artikleid selle kohta minu blogist! Seejärel suundu fitnessi juurde. Kasvata taas lihast ja saa tugevaks. Ole iseenda motivatsioon edasi püüelda! Sa ei saa seda kunagi kahetseda, sest tervis on ainus väärtus, mida me osta ei saa! Kõige kurvem on see, et veel nooruses on see teekond kergem. Kui oled vanem, siis on tagajärjed pöördumatud. Riskid lastetuse ja püsiva närvikahjustusega. Sa ei pruugi enam kunagi terveks saada. Võta see julge samm ette, hari ennast ja tõesta iseendale, milleks sa võimeline oled! Sa oled kaunis omanäoline naine ja näita ka teistele, mis sinus tegelikult peitub!

  21. Sally ütleb:

    Väga inspireeriv ja hariv lugu! Ka mina olen söömishäirete all kannatanud ning oma loost ka mõnda aega rääkinud. Hetkel küll olen selle nö kõrvale jätnud ja väga palju sellest ei räägi, kuna ma tõesti ei taha enam iga päev rääkida söömishäirest, kui ma saan olla õnnelik ja vaba sundmõtetest :)
    Minu lugu saab lugeda siin: http://sallyblogi.ee/?p=22

    • Paljas Porgand ütleb:

      Suur aitäh, et minuga oma lugu jagasid! Milline inspiratsioon! Mul on hea meel, et leidsid abi ja oled selle haiguse seljatanud. Loodetavasti, ei külasta need kapikollid su mõtteid väga tihti :)

  22. K. ütleb:

    Minul küll pole söömishäiret, aga mida rohkem tuleb trendi trimmis ja kõhn keha, seda enam keerleb mõte selle üle, et mida tohib süüa, mida ei tohi.. liiga palju on keskendumist just kaalule. Postituse eest aga plusspunktid, sest nüüd tean, mis keha mul on, st. lihas tuleb tõesti kiirelt, samuti ka ülekilod (üks õhtune söömine ja hommikul juba mannavaht kõhul) + reaalselt rasva ära saamine on tõesti keeruline, toitumine aitab veidi, aga peab ka intensiivselt trenni tegema. Jõudu positiivse meelestuse hoidmiseks :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Ma ütleksin, et trendi tuleb pigem fit ja lihastes keha. Enamasti on fit ka kõhn, kuid see päris rusikareegel pole. :)
      Kaalule ei tohiks keegi keskenduda. Näiteks mina kaalun põhimõtteliselt sama palju, kui enne haigust. Keha on läbinud aga suure transformatsiooni ja on palju paremas vormis!
      Kusjuures internetis leidub väga palju informatsiooni igale kehatüübile. See aitab kindlasti sul oma kehakaalu normis hoida väikeste salanippidega, mis omased just sinu kehatüübile :)
      Suur aitäh ning jõudu ja jaksu sullegi!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga