Miks ma “paks” olen?

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-kaal-fitness-keha-kaalulangetus-paks-enese-armastus-kommentaar-aus-ehe-blogi-postitus

Ma pole perfektne. Ma pole paks. Ma olen mina.

Antud postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Nii uskumatu kui see ka poleks, alustasin ma 21.01 hommikul blogipostituse kirjutamist oma kehast ja veepeetusest. Pärast sissejuhatust lükkasin aga läpaka kinni ning otsustasin ümber – ei ole lihtsalt seda motti blogida! Kuni siis samal õhtul sain ma sellise toreda kommentaari oma treeningharjutuse IG story peale:

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-kaal-fitness-keha-kaalulangetus-paks-enese-armastus-kommentaar-aus-ehe-blogi-postitus

 

Ma murdusin

Ma olen juba ammu oma pisarad patja ära valanud igasuguse heidi peale, mida ma saan. Viimane kord nutsin kellegi kommentaari peale vist umbes aastake tagasi. Seda tänu arusaamale, et inimesed vihkavad seda, mis on neile tundmatu, kättesaamatu või vastupidi, endas olemas, kuid mida endale ei tunnistata. See mõtteviis tühistab minu jaoks kõik, sest olen aru saanud, et mitte üks kommentaar ei ole minu, vaid nende endi kohta. Kibestunud heit on vaid peegeldus levitajast endast. Meil kõigil on igasugune õigus olla ja välja näha täpselt nii nagu me tahame!

Kuid mis siis sel õhtul juhtus? Ma lugesin kommentaari läbi ja ülejäänud õhtu möödus mul nutusena, tatistades salvrätte täis. Miks ma nii nõrk järsku olin? Veel enam – miks just SEE kommentaar mulle hinge läks, kui ma olen saanud 100 korda julmema kriitika osaliseks? Miks see muutis mind end haletsevaks ja oma keha vihkavaks? See klõps õnnelikult Merrult nii katkise Merruni käis justkui välgatusega, pannes mind muretsema oma tõelise enesekindluse pärast. Kas ma üldse olen enesekindel ja armastan end? Mis on valesti?

Ilmselgelt on igal naisel vahel raskusi end piiritult ja tingimusteta armastada – ikka võiks ju olla edukam, ilusam, kõhnem, lihaselisem, positiivsem, nunnum ja mida kõike. Ka kõige vingemad naised, üksikud, keda ma jälgin (nt: Sarah’s Day) jagavad oma jälgijaskonnaga neid nõrkushetki, kus lihtsalt ei olda endaga rahul. Niisiis olen otsustanud ka täiesti ausalt teiega jagada seda, milleni ma pärast pikka enese sisse puurimist jõudsin – miks see vastik kommentaar mu murdis?

 

“Väike” bäkkstoori

Alustada tasub vist mu loost, mida ma püüan jagada nüüd võimalikult ausalt. Nii palju kui ma üldse oma ajalukku tagasi mäletan, olen ma võidelnud oma kehaga. Alustades sellest, et u 16-aastaselt jäin ma toitumishäirete kütke, mille ma seljatasin alles Austraalias u 22-aastaselt. Ma vähemalt nii ARVASIN! Mu toitumishäire aga võttis uue vormi – makrode ülitäpne jälgimine, et kontrollida oma keha, mida ma EI armastaud. See jäi minuga kuni intuitiivse toitumiseni, mis leidis aset veel eelmine aasta (sellest peaksin kirjutama suisa eraldiseisva postituse)! Alles hiljuti sain ma aru kui HAIGLANE see kõik on. Kuidas mu elu on seni keerelnud vaid mu keha ümber, et vorpida seda vormi, kuhu ta liigagi ilmselgelt EI MAHU!

Ma pole MITTE KUNAGI tellinud endale pitsat, pastat ning ma pole pea kunagi ostnud endale jäätist, šokolaadi, kommi vms. Mitte et ma ka üldse neid hullult tahaks, aga ma olen täiesti harjunud mõttega, et mina ju ei tohi, sest puhtalt nende vaatamisest lendab mulle justkui võluväel taljele kilo juurde. Ma toitun igapäevaselt väga tervislikult, 95% ulatuses täistaimselt, ma teen 4-5x nädalas trenni, ma joon alkoholi ÜLIHARVA, ma ei suitseta ja tarvita muid drooge ning ometi, ometi, ometi, on põhiline halvustav kommentaar: “paks porgand”, “ma ei usu, et ta trennigi teeb, vaadates ta keha”, “kas sa oled rase?”.

Kõik see toitumine ja trenn, mida ülalpool kirjeldasin on 100% minu enda soosing ja elustiil. Ma lihtsalt ARMASTANGI tervislikku toitu, sest see paneb mind ülihästi tundma. Ma ei telli pastat ja pitsat, sest liigne nisu paneb mu kõhu valutama ja ma eelistan 100x enne süüa midagi värsket. Ma väldin suhkrut, sest see ei mõju mu nahale hästi ja ma tean veresuhkrust liiga palju, haha. Ma ei joo, sest mulle ei meeldi olla purjus ja veel enam kannatada peavalu järgmine päev. Ma teen trenni, sest ma armastan liigutada oma keha ning Roomiga koos jõuksis idikaid mängida.

Seega ega ma ei elagi nii, et otseselt mingit vormi saavutada… aga kui ma võtan sellise elustiili juures kaalust ainult juurde, siis see tekitab ikka meelehärmi küll! Alates ajast, mil ma tulin bikiinifitnessi lavalt maha, olen ma juurde võtnud pea 20kg. Ma ei läinud kordagi all in söömisega nagu nii mõnigi. Ma toitusin ka edaspidi tervislikult naastes vaikselt oma tavapäraste toidukoguste juurde. Ma tegin ikka trenni edasi, küll mitte enam nii ekstreemselt kui seda oli vaja teha lavavormi saavutamise nimel. Ma lubasin endale jälle midagi “patust”, sest mis elu see ilma sünnipäevakoogita oleks? Kõik peab olema tasakaalus.

Ja nii hakkasid kilod kogunema. Kui ma olin ületanud oma bikiinifitnessprepi eelse kaalu, siis hakkasin ma muretsema. Võtsin ühendust mitme personaaltreeneriga ning koostasime mulle nii toitumis- kui treeningkava. Mitte ühestki polnud tolku. Kaal enam ei alanenud ning minul oli NII KÕRINI mingi toitumiskava järgimisest, sest see pole mingi elu. Mäletan, kui rääkisin oma viimasele treenerile, et ma tahan hakata oma keha kuulama ja intuitiivselt toituma – aitab makrode lugemisest! Ta oli sajaga nõus ja ütles, et on isegi sinnamaale jõudnud, sest see tõesti ongi omamoodi toitumishäire.

Alguses oli tee väga konarlik, sest ma ei osanud üldse oma keha signaale kuulda võtta. Ma ei saanud aru, millal on mul päriselt kõht tühi, millal täis, mida ma süüa tahaksin, sest ma olin harjunud võtma kuulda oma enda keha asemel, kes teab kõige paremini, mingisugust paberilehte kellegi võõra poolt kirjutatud numbritega ja kellaaegadega. Tänasel päeval on see minu jaoks TÄIELIK nonsenss ning ma olen saavutanud iseendaga läbi intuitiivse toitumise hoopis lähedasema suhte. Ja ilmselgelt millise VABADUSE!

Trenniga on samamoodi, et ma ei lähe trenni, kui olen väsinud, keha valutab või mul pole tuju, sest treeningkava ütleb, et täna on vaja teha 30 min kardiot + 8 harjutust jalgu. Ma lähen trenni täpselt siis, kui tunnen, et aeg on õige ja teen täpselt seda, mida mu keha suunab mind tegema. See kõik tuleb justkui iseenesest ja trenn pole kunagi meeldivam ja mitmekesisem olnud!

 

Miks ma siis ikkagi “paks” olen?

Ma ise pole end kunagi paksuks pidanud. Ma pole ilmselgelt nii kõhn nagu enamik “instagrammereid”, aga ma tahaks öelda, et ma olen lihtsalt suurem? Arvestades mu treeningmahtu, ei luba mu lihased isegi olla nii kõhn, sest need peavad ka kuhugi ära mahtuma. Pean aga tunnistama, et mulle polegi geneetiliselt antud siresääri, kiitsakaid käsivarsi ning lamedat kõhtu. Minu keha armastab talletada rasva just kätele ja jalgadele ning lubage ma rõhutan – ARMASTAB! Ehk piisab ühest puhkusereisist, mille ajal trenni ei tee ja toitumine on “rikkalikum”, et tagasi tulla juba kõrgema rasvaprotsendi ning ohtra veepeetusega. Ja mind ümbritsevad sõbrannad, kes ei käi kunagi trennis, söövad mida hing ihaldab ja ka XS suurus kipub suureks jääma. Või sotsiaalmeedia rahvas, kellest paljud samuti trennis ei käi, räägivad kuidas võivad süüa mida tahavad ja kaal aina langeb!

Uskuge mind, ma ei tea, miks mu keha on läinud niivõrd palju pehmemaks. Ja uskuge mind, ma ei kujuta seda endale ette, sest tegelikult te pole seda lihtsalt näinud. Ilmselgelt näitan ma end alati parimate nurkade alt, ilmselgelt kannan ma liibuvaid riideid vaid päevadel, mil ma pole paistes ja vett täis, ilmselgelt on mul sada pilti enne, kui ma leian selle poosi, mis varjab mu “mitte-nii-peenikesi” jalgu, ilmselgelt tõmban ma pildi jaoks kõhu sisse, ilmselgelt armastan ma lainurgaga pilte, sest need teevad pikemaks ja kõhnemaks, ilmselgelt ma olen olnud ikka veel ebakindel. Ja, oiiii, kui valus on seda tunnistada nii teile kui veel enam ISEENDALE.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-kaal-fitness-keha-kaalulangetus-paks-enese-armastus-kommentaar-aus-ehe-blogi-postitus

“Miks sa selle nurga alt pilti tegid? Ma ei saa sellist pilti ju üles panna…”

Ma olen lihtsalt nii häbi tundnud, et ma olen justkui feilinud? Mul on nii palju teadmisi kogu treening- ja toitumisvallas, et olen aidanud niiii paljudel saavutada parem vorm, kasvatada lihast või põletada rasva jne. Ja iseendaga ei oska enam üldse midagi ette võtta! Ka treenerid on öelnud: “Ma ei tea, miks su keha koostööd ei tee”. Ja nii on kergem olnud end peita ja näidata end vaid soovitud valguses. Sest nii ei saa ma haiget nende õelate kommentaaridega, mõnitamistega, meedia ebameeldivate pealkirjadega jms.

Ma polnud endale siiamaani tunnistanud, et ma EI PEAGI olema nii kõhn nagu ma olin enne. Jumal hoidku, ma olingi 16-aastaselt kõhn, sest mu keha polnud veel naiseks arenenud. Alates sellest olin ma toitumishäirete küüsis ja ma harjusin ära “kõhna minaga”. Siis jälgisin ma makrosid ja hoidsin kunstlikult end “soovitud kehakaalus”, sest hoidsin end pidevas kaloridefitsiidis. Siis tegin ma läbi bikiiniprepi, mis moonutas mu arusaama “normaalsest kehakaalust” veelgi. Ja kui ma siis lõpuks olen jõudnud oma kõige tervislikumasse ja naiselikumasse kehakaalu, kutsutakse mind alatihti paksuks ja alavääristatakse iga teist kehatüüpi peale “ideaalse peenikese”. Mul on NII KÕRINI oma keha häbenemisest ja varjamisest, et tunda end “fitness- ja toidublogija” ning “sotsiaalmeediamõjutaja” tiitli väärilisena.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-kaal-fitness-keha-kaalulangetus-paks-enese-armastus-kommentaar-aus-ehe-blogi-postitus

Ka siis ütles mulle žüriiliige: “Su rasvaprotsent on liiga kõrge”. Olin kõikidest teistest jälle “paksem”…

 

Ma arvasin, et mul on midagi viga

Algul olin kindel, et bikiinifitnessiga olen ma endale metaboolset kahju põhjustanud. Kuid kaalutõus jätkus ka mitu aastat hiljem. Tänasel päeval mul kaal muidugi enam ei tõuse (võinoh, ma ei tea, sest ma pole end kaalunud mingi aasta aega, haha), aga ometi on jäänud mulje et mul on justkui midagi viga. Miks mu kaal ei lange, kui ma treenin ja toitun korralikult? Miks ma ei näe välja nii kõhn nagu üks tüüpiline “influencer” (kes ei tee isegi trenni mitte, khm)? Ja mida rohkem ma sain kommentaare “miks sa nii paks oled?”, “kas sa oled rase?”, “paks porgand”, “mõttetu eit, vaata milline sa välja näed”, “miks ma peaks su nõu kuulda võtma, kui sa ise näed selline välja?”, seda enam ma hakkasin ka uskuma, et minuga on kindlasti midagi valesti.

Nagu teate, teen ma iga aasta SYNLABis üldist terviseanalüüsi, mis on mul viimased aastad lausa eeskujulike näitajatega olnud. Ma olen terve kui purikas, ütleb arst. Mingi hetk, juba üle aasta tagasi, hakkasin ma märkama, et mu pahkluud ja käsivarred on jube pehmed ja paistes. Mu keha hoidis palju vett kinni. Õhtuks läks asi nii hulluks, et pidin eemaldama käekella, sest see hakkas metsikult pigistama, sõrmused ei tulnud ka seebi abil sõrmest ära, saapalukud tegin lahti, sest saapasäär hakkas soonima jalga sisse ning alasti võttes nägin välja nagu Michelin. See oli minu jaoks saanud normiks… Kuid alles hiljuti tärkas mõte, et ehk polegi asi üldse selles, et ma jube rasvane oleks… äkki on see hoopis vesi, mida mu keha kinni hoiab? Soola ma üle ei tarbi, vett joon palju, kehaliselt olen aktiivne, toitun enamasti väga värskest ja tervislikust toidust, vajalikke toidulisandeid võtan ka, suhkrut tarbin väga harva, suhkruasendajad olen ka enamasti välja lõiganud. Hmm, milles veel saab asi olla?

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-kaal-fitness-keha-kaalulangetus-paks-enese-armastus-kommentaar-aus-ehe-blogi-postitus

Sellised jäljed “kaunistasid” mind koguaeg mu vett täis kehal. Piisas 10 sekundist teksapükstest, käevõrust, sokkidest jne.

Uurisin maad… järsku on tõesti mul kilpnäärmega probleeme? Võtsin SYNLABist kilpnäärmepaketi  ja laboriarst helistab tagasi, et kõik on okei – mu kilpnäärmehormoon pole just kõige ideaalsemate näitajatega, aga muretsemiseks põhjust pole. Sellegi poolest tegin läbi kilpnäärmetööd soodustava toidulisandi kuuri, et edendada seda, millest vajaka võis olla. Äkki ma peaksin laskma ka oma neerusid kontrollida? Niisiis läksin uuesti SYNLABi torkimisele, et anda neeruanalüüsid: uurea ja kreatiin. Mõlemad igati normis, mille peale otsustasime igaks juhuks uriinist teha veel ribaanalüüsi ja sademe mikroskoopia. Jällegi kõik korras.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-kaal-fitness-keha-kaalulangetus-paks-enese-armastus-kommentaar-aus-ehe-blogi-postitus

Laboriarst arvas, et ehk on mul siis süda haige… Vaevalt! Ma ei jaksaks muidu nii palju armastada, haha! Ok, see oli nii lamp nali, isssver sussver, võtan end nüüd kokku. Igal juhul, sisetunne on tugev, et mu süda on üks tugev tegelinski ja probleem on HOOPIS mujal. Ma andsin mingi hetk alla ja lasin end üle võtta mõttel: “Ma ei näe niikuinii kunagi tulemusi, ma peaks leppima sellega, et mu keha pole kunagi selline nagu ma tahan, et see oleks.” Roomet ütles koguaeg: “Usu mind, nii pea kui sa hakkad oma keha armastama, leiavad aset need muudatused, mille nimel sa nii palju vaeva oled näinud”. Noh, teate küll, täpselt nagu mu aknega! Kuni ma vihkasin ja häbenesin oma aknet, ei aidanud MISKI. Ja kui ma LÕPUKS lasin lahti ja aktsepteerisin seda, siis hakkas ta LÕPUKS kaduma!

“Jah, Roomet, ma tean. Aga ma ütlen ausalt, et ma pole kunagi õppinud oma keha armastama sellisena nagu ta on. Ma olen koguaeg püüdnud teda kontrollida ja ma ei kujuta isegi ette, kuidas ma võiks teda täielikult aktsepteerida…” Ja seda teile siin tunnistada… on SITAKS raske. Ma olen ärevusest infarkti äärel, tunnistades teile, et ka mul on omad probleemid enesehinnanguga. 50% päevadest ma imetlen end peeglist ja olen rahul milline ma välja näen. No kohe nii rahul, et hakka iseendaga või flirtima. Ja ülejäänud 50% ajast ma näpistan oma kõhtu siit ja sealt ning mõtlen tagasi aegadele, mil mu kõhurasv oli olematu. Nutan taga pükse, mis mulle enam jalga ei lähe ning matan end suure kampsuni alla, et keegi mu pehmeid käsivarsi ei saaks kommenteerida. See olen mina, Merilin, teie ees nii haavatava ja ausana. Teil pole õrna aimugi kui palju ma olen nutnud oma keha pärast, mis on tegelikult ju minu HINGE PESA. Minu üks ja ainus. Minu vahend selleks eluks siin Maal. Ja enesevihkamine on kõige jubedam asi, mida üks inimene võib iseendale põhjustada.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-kaal-fitness-keha-kaalulangetus-paks-enese-armastus-kommentaar-aus-ehe-blogi-postitus

Tegin endast nutuhoogude ajal pilti, et tuleviku minale tuletada meelde, kuhu halvad mõtted oma kehast viivad ja neid ennetada.

 

I LOVE YOU, HATER

Ja nüüd tagasi meie postituse alguses püstitatud teema juurde… See sama body shaming kommentaar oli kõige ilusam moment mu elus. Nagu elu näinud juba teavad, siis läbi valu sünnivad imed. See valu, mida see kommentaar mulle põhjustas, millest veel paar tundi enne seda olin sosistanud Roomile kõrva: “Ma tunnen end täna nii seksikana!”, oli nii suur, et ma tundsin, et mu keha ei ole piisavalt hea, ma ei saa kunagi olema nii kõhn nagu ma oma elustiili juures võiks olla, ma ei tunne end kunagi mugavalt ja vabalt ning ma pean alati mõtlema, mida selga panna, kuidas poseerida ning kuidas saavutada vorm, mida ma päriselt ihaldan. Ma tundsin end lootusetuna ja see on kõige ahastavam tunne.

Sellest kommentaarist oli mul suva, aga see missugust valukeha see minus esile tõi, pani mind tegutsema. Siinkohal olen ma südamest õnnelik, et olen enda jaoks leidnud vaimse tee, sest see on õpetanud mind mõistma, et MITTE MISKI EI JUHTU SINUGA, KÕIK JUHTUB SINU JAOKS. Me ei ole kunagi ohvrid. Ma ei ole selle heiteri halbade sõnade ohver. Tema oli hoopis sõnumisaatja, et näidata mulle, kus ma olen nõrk ja saaksin läbida õppetunni, et kasvada. Ja kui ma selle mõtteni jõudsin, muutus kõik. Ma ei body shame’i end enam kunagi. Ma teen hoopis midagi vastupidist! Ma tõestan kõigile teistele ja EELKÕIGE ISEENDALE, et minu keha on väärt! Et ma ei pea mahtuma iluideaali. Et ma ei pea teesklema olla keegi, kes ma ei ole. Ma võin ilmuda teie ette sada punni lõua otsas, tselluliit seeliku alt välja paistmas, reied kokku hõõrumas, kõht punnis jne. Ma ei pea otsima alati õiget nurka, mille alt parim välja näha, flexima ja peitma end riiete alla. Selline on mu keha ja ta on imeline!

Kõik minus viitas ainult ühele – ma ei olnud endaga kunagi rahu sõlminud. Ma pean aktsepteerima oma keha täielikult mitte selektiivselt  ja ainus viis seda teha, on tunnistada nii endale kui teistele, missugune on tegelikult minu suhe oma kehaga ja missugune ma ka kõige “halvema” nurga alt välja näen. Sotsiaalmeedia on nagu kunstigalerii, kuhu pääsevad ju vaid kõige imelisemad teosed, manades nii väga kunstliku reaalsuse.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-kaal-fitness-keha-kaalulangetus-paks-enese-armastus-kommentaar-aus-ehe-blogi-postitus

Ma pole perfektne. Ma pole paks. Ma olen mina.

Me kõik oleme inimesed ja meis kõigis on enamat kui välimus. Miks me ometi kritiseerime iseennast ja teisi selle põhjal, millised me välja näeme? Kes ütles, et me peame olema KÕHNAD? Nagu see kommentaar… kõhulihased tähendavad naise puhul ju seda, et sa oled kaloridefitsiidis (või on geneetiline soodumus). Kes ütles, et keharasv on ebatervislik, kui naised vajavad seda, et kasvatada oma kõhus last ja imetada? Kes ütles, et ma ei ole vääriline olema fitness- ja terviseentusiast, kui mu tervisenäitajad on parimas korras, ma magan hästi, olen energiline, positiivne ja alati terve? Kes ütles, et ma olin rohkem väärt siis, kui ma kaalusin 20 kg vähem, olin pidevalt näljas, tegin ebanormaalselt palju trenni, olin minestamise äärel, tujukas ja alati väsinud? Miks meid defineerib kaal nii väga? Miks meid defineerib meie taljeümbermõõt? Need ajad on nii möödas ja inimesed on ärkamas sellest pimedast illusioonist.

 

“Ma sulgen oma blogi!”

Sellest unetust nutusest ööst sai minu jaoks justkui mingisugune epiphany (ingl. k ilmutus). Ma tundsin sügaval sisimas, et miski kutsub mind. Minus leidis aset järjekordne little death (ingl. k väike surm), mis õpetab mulle järjekordse suure eluõppetunni, et kasvada paremaks ja tõelisemaks inimeseks. Ma tundsin, et ma võin lõpuks saada vastuse oma viimase poole aasta suurimale küsimusele: “MIDA MA TEGELIKULT TEHA TAHAN?”.

Nimelt pole ma viimane aasta aega nautinud blogimist… Miks? Sest pärast kohutavat meediasõda, halvustavaid kommentaare, heiti, kuulujutte jpm sai mul avalikust elust totaalselt siiber. Ma olin alati armastanud südamepõhjast kõike, mida teen, kuid ma ei kannatanud seda valu enam välja. Ma otsustasin Paljas Porgandile teha rebrandingu – ma tõmbasin brändist Merilini välja. Paljud teist on kindlasti täheldanud (kas teadlikult või alateadlikult), et ma pole ammu enam endast, oma tunnetest, mõtetest kirjutanud ega rääkinud. Ma olen pikemalt juba bloginud VÄGA HARVA ja väga umbisikuliselt. Iga kord kui ma kirjutasin harjumusest sisse oma emotsioonid, tunded ja arvamused, siis proof-readingu käigus said need ka eemaldatud. Ma püüdsin teha end meediale ja heiteritele kättesaamatuks.

Kui ma seljatasin oma suure ja purustava depressiooni, millesse langemisest ma ka väga põgusalt kunagi blogis juttu tegin, siis sain ma kohe tunda isikliku teema jagamise (mu IGTV video minu kogemusest, kuidas depressiooni seljatasin) eest neid valusaid vitsasid. Mind tembeldati nii kohutavaks idioodiks, kes ajab noori enesetapuni… Minu südamest jagatud üliraske haavatavuse peal talluti seni, kuni ma otsustasin, et MITTE KUNAGI ENAM. See oli ka minu kõige viimasem kire”sõnum”, mis ise voolas minu seest sõnadesse. Justkui mingi higher calling, mis minus põleb ja tahab, et ma sellega teisi soojendaks ja abistaks. Ever since on mul peas keerelnud üks mõte: “Kas ma peaks blogi sulgema?”. Sest mul puudub see põhjus, miks ma seda ülal pidasin in the first place.

 

Ma leidsin oma elutee

Nutuööst järgmisel päeval otsustasin ma teha läbi pika meditatsiooni, et jõuda arusaamani, kuidas leida oma südametee ehk mida ma siin elus korda soovin saata. Otsustasin teha läbi guided meditationi, pannes Youtube’i otsingusse “Guided meditation how to find life path“. Listist suunas mind sisetunne valima välja hoopis hüpnoosi “Hypnosis for Finding Your Life’s Purpose (Higher Self Guided Meditation Spirit Guide)“, mis oli nagu rusikas silmaauku. KÕIK, mida seal puudutati oli täpselt see, mida vajasin. Hüpnoos viis mind sügavale ja vastused justkui ilmutasid end mulle. Väljudes hüpnoosist tahtsin ma rõõmust karjuda: “Ma sain vastuse, mida olen otsinud viimane pool aastat!”

Ma mõistsin, et minu töö juures oli mu suurimaks tasuks inimeste tänu, kui ma sain kedagi aidata, inspireerida ja toeks olla. See oli hapnik, millest leek mu sees toitus. Ja ma lämmatasin selle, kui ma lõpetasin iseenda jagamise. Hüpnoos aitas mul ka mõista, kuidas saan lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ehk sõlmida rahu nii oma keha kui oma kutsungiga. Selle asemel, et toimida hirmust, ma lülitan end ümber täielikult armastuse energiasse. Ma soovin näidata teile kõike endast – nii tugevusi kui nõrkusi, õnnestumisi kui ebaõnnestumini, rõõmu kui valu, lihaseid kui pekki, ilu kui inetust. Ma ei soovi enam olla selektiivne selles, MIDA ma jagan, sest sel viisil aktsepteerin ma ka iseend selektiivselt. Justkui üks osa minust ei vääriks jagamist, vaatamist ja tunnustust. Ja kuidas ma seda teha saan? Kui ma hakkan taas blogima täie südamega. Ma ei hoia enam tagasi oma uskumusi ja arvamusi, sest kellelegi need ei sobi. Ma teen rahu sellega, et ma ei meeldi paljudele. Ma teen rahu sellega, et ainus, kelle armastust ma tõeliselt vajan, olen mina ise. Ja ainult siis õpin ma end armastama, kui ma aktsepteerin enda IGA TAHKU ja olen unapologetically ME.

Olen jaganud juba oma esimesi storysid ja postitusi oma kehast, kus olen autentsem ning samas ka haavatavam kui kunagi varem. Ma pole kunagi tundnud sellist VABADUST enda sees ja ARMASTUST enda ümber. Jah, olles otsustanud hakata kajastama oma keha ka “ebamugavate” nurkade alt ja avaldades oma ebakindlusprobleeme Instagramis @paljasporgand, lendas unfollow hulk lakke, kui ma inimeste mulli ainult perfektsest minast purustasin, aga kui paljud naised on mulle sealjuures kirjutanud: “Just seda ma vajasin! See on kõige tõelisem inspiratsioon, mida sa saad pakkuda. Ma tänan, et näitad meile, kui väärilised me oleme, olenemata mis teised arvavad!”. Olen otsustanud Instagramis hakata kajastama oma enesearmastuse teekonda rohkem kui kunagi varem ning ei muretse seepärast, et minu ümbert kaovad ära kiimased isased, #fitspo inspiratsioonihundid ning heiterid.

Ma tunnen, kuidas mu südamelt on langenud kivi, millest ma enne isegi teadlik polnud. See enesehäbenemine oli minusse nii sügavale juurdunud, et see oli minu jaoks omamoodi norm, kuid kehale pidev stress. Ma oskan head paralleeli tuua ühest olukorrast, mis mul sama päev oli… Avastasin alles õhtul riidest lahti võttes, et mul oli rinnahoidja õlapael terve päev lahti. Ma ei pannudki seda kordagi tähele. Kui siis lõpuks selle kinni panin, tundsin KUI PALJU mugavam ja toekam oli kohe olla. Sa ei tunne ebamugavust enne, kui sa õpid tundma mugavust. Ja minu jaoks TÄIESTI USKUMATUL kombel, alanes mul käsivartel juba järgmisel päeval paistetus OLULISELT, mida ma märkasin siis, kui esimest korda mu käekell käsivarrel logises lausa ringi!

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-kaal-fitness-keha-kaalulangetus-paks-enese-armastus-kommentaar-aus-ehe-blogi-postitus

Kell oli mul tellitud täpselt käe ümbermõõduga ja oli alati ebamugavalt pingul. Õhtuks enamasti lausa soonis.

Nagu kõigega siin elus. Muutused leiavad aset siis, kui sa aktsepteerid praegust olukorda. Läbi vihkamise ei sünni kunagi midagi head. Armastage, armastage, armastage… iseennast, teisi ja kõike, mida te teete.

Ja vastus su küsimusele, kallis heiter, vot seepärast olen ma “paks”, et läbida oma elu kõige suuremat õppetundi, milleks on

ENESEARMASTUS!

165 Kommentaari

  1. Riri ütleb:

    Sa ei ole paks. Sa oled väga ilus noor naine. Tervislik, energiline – nii nagu sa ennast ise kirjeldad tänasel päeval. Sa ei piina end enam ja see ongi normaalne! Mul on nii kõrini neist võltsidest iluideaalidest, mida (sotsiaal)meediasnuksest ja aknast sisse tuleb. Terve ilutööstus najaneb naiste ebakindlusel. Luuakse mingi ebamaine saavutamatu iluideaal, mida levitatakse viisidel, mis panevad sind uskuma, et sa ei ole täisväärtuslik naine, kui sa sellele ei vasta. Nii tekitatakse meil ebakindlus ja viha enese vastu. Ja siis näidatakse, kuidas ühe või teise tootega või elustiiliga või toitumisega on võimalik seda ikkagi saavutada. See kõik on täielik bullsh**. Ma ei ole nõus enda õnne ja rahulolu iseendaga maha müüma mingi korporatsiooni või teise inimese rahalise edu nimel.

    Mina ka hilijuti lõpetasin sinu jälgimise instagrammis. Mitte et mulle su sisu ei meeldiks, aga pigem eelneva lõigu teemaga seoses. Otsustasin, et ma ei jälgi enam sotsiaalmeedias inimesi, keda ma isiklikult ei tunne. Otsin su ise üles, kui tuleb tuju uurida, millega vahepeal tegeled. Otsin sinu või mõne teise isiku üles, kui tunnen, et vajan inspiratsiooni või lahendust murele, millega sina võib-olla juba silmitsi seisnud oled. Tahtsin tunda, et ma ise kontrollin seda infot, mida ma tarbin, mitte et mingi IG algoritm söödab mulle seda 24/7.

    Kuigi mulle su sisu meeldib, siis ikka alateadlikult sinu pilte nähes hakkan end sinuga võrdlema. Nii ka teiste influenceritega. Ja nüüd ma teengi nii, et kui ma mõnel päeval tunnen end veidi ebakindlalt, siis ma ei ava mitte ühtegi sotsiaalmeedia äppi. Teen seda siis, kui tunnen, et olen iseendaga rahul ja kooskõlas. Siis ei saa mind mitte miski kõigutada. Olen seda praktiseerinud juba tükk aega ja mul on nüüd endaga nii palju tervislikum suhe. Ma armastan end , ei kritiseeri ennast ega teisi, ei võrdle end teistega, ma ei tunne, et vajaks kõiksugu ilutooteid või riideid nii nagu varem.

    Aitäh, et räägid sellisel teemal avameelselt. Kõike head sulle! :)

  2. Aive ütleb:

    “toitun igapäevaselt väga tervislikult, 95% ulatuses täistaimselt” MIKS? Oled kunagi proovinud animal – based toitumist? See teeb imesid !

  3. Meeri ütleb:

    Tasub olla ettevaatlik siin meessoost nõuandjate osas. Miks, sest neil pole kuupuhastust. Sellele järeldusele tulin 42 aastaselt. Tsüstide eemaldamise ja rohkete päevade tõttu soovitas arst paikse toimega hormoonspiraali paigaldada. See tekitas olukorra kus päevad muutusid pea aastaga olematuks. Kere läks keskkohast punni ja tselluliiti oli igal pool. Hakkasin verd loovutama ning pea üleöö oli kummardamine kergem. Sain aru, et rohked päevad oli minu organismi eripära ja pean verest aegajalt nö vabanema. Eluaeg olin olnud peenike ja söönud mida iganes aga jah, hormoonid, hormoonid..
    Muidugi teen trenni siis kui tuju tuleb, ikka 3 x nädalas, sellest juba saab hunniku õnnehormoone.

  4. Liina ütleb:

    Ma ei lihtsalt vaatan ja nii kena naine oled, palju palju ilusam kui fitness kehas. Nii ilus ja naiselik!
    Aga ma tean ise ka mida tähendab ebakindlus enda suhtes ja enda keha mitte armastamine. Olen eluaeg olnud pikk ja peenike. Tuttavad imetlesid ja soovitasid modelliks minna. Aga kes pole kunagi rahul olnud olin mina. Kõik see ebakindlus algas lapsepõlvest ja meeste suhtumisest. Kui keegi űtles minu emale, et sul on nii armas ja ilus tűtar, siis ema kohe vastu, et pole ta nii armas midagi. Esimene mees arvas, et ma polevat peenike midagi aga tissi võiks rohkem olla 177pikk ja 60kg olin siis. Peale lapse sűndi olin sama aga mehe arvamus ikka ka sama. Läksime aastaid hiljem lahku. Selle ajaga olin kosunud 70kg peale.Siis tekkis “mees sõber” ja tema arvas peaksin alla võtma ja tissid olevat nűűd suured. See suhtlemine jäi poolikuks aga ma ei läinud suvel randagi kuna häbenesin enda keha.
    Nu ma ei saa aru, oleks ma muutunud aga mõlema mehega sain tuttavaks ja olin selline nagu olin. Tahtsid minuga olla aga samas polnud rahul milline olin. Lõpuks sain natuke sinasõbraks enda kehaga ja täitsa nautisin 68-70kg. Kuigi kuklas oli, et nu mõned kilod võiks veel maha saada. Nűűd lõpuks olen leidnud mehe kes minuga igate pidi rahul. Isegi, et olen hetkel tänu haigusele 10kg juurde võtnud, seega 80kg ja see minu elu suurim kaal, isegi rasedana ei kaalunud nii palju. Ja ma tunnen kuidas ma ise ennast stressan ja häbenen. Ma ei suuda mõelda, et kõik ehk ajutine ja haiguse pärast. Ei suuda mõelda haigusest ja muretseda selle pärast. Mina muretsen, et olen paks. Mulle ei meeldi minus hetkel mitte midagi, tahan kasvõi oma 70kg tagasi.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Apppiii! Sellisele mehele ei tohiks ÜKSKI naine end anda :(

      Mis haigusega tegu on, kui võib küsida?

      • Liina ütleb:

        Diagnoosi hetkel pole veel saanud, mingi viga naiste poolepeal arvatavasti. Valud naba all ja paremal pool täitsa all,+ kiirgab selja kűlje poole. Aktiivne olla ei saa kuna siis lőőb kõhu täitsa punni ja valusaks. Olen valutanud nűűd neli kuud, lõpuks selle kuu lõpus tehakse laparoskoopia op kuna ultraheluga näib kõik korras olevat.

      • Liina ütleb:

        Arstid on lihtsalt erinevaid rohtusi mind täis toppinud. Erinevad valuvaigistid ja erinevad põletiku alandajad. Nii palju nűűd suudan olla, et nendest űgtegi rohtu ei tarbi. Valutab aga kui olen rahulik siis kannatab olla. Kõik see jama algas kui hakkasin Cerazette minipille võtma. Olen apsoluutset nűűdseks kõik ras. vahendid proovinud ja ei sobi űkski peale kummi. Kuna nűűd on kaaslane, siis arst soovitas korra veel proovida neod minipille. Ei sobinud, kõht oli koguaeg punnis ja valutas, avastati tsűstud, űks lõhkes. Olin haiglas mingi aeg. Igaljuhul igast jama.
        Lõpetasin pillide võtmise, valu ikka alles, pandi pillid peale tagasi, et äki endriometoos. Pillidele lisaks taheti hormoonspiraal panna aga sellest keeldusin(olen proovinud ja ei sobinud). Paari kuuga+10kg, hetkel seisab. Rinnad valutasid ja hullult paistes, igapäevased peavalud lisaks, nahk punniline, isegi kehale tekkisid punnis, keha tunneb end täispuhutuna. Kõhuvalud alles, nűűd lõpetasin pillide võtmise, keha tunneb end kergemana. Minu hormoonid on täiesti tuksi keeratud . Loodan leiavad vea űles.
        Kõige suurem hirm minu ajus siiski, et kaalu ka alla saaks🤦‍♀️

  5. Merike ütleb:

    Armas Paljasporgand , minu arust sa näed ääretult ilus välja ja olen alati Sind imetlenud. Paksust on asi kaugel, sa pole sinnapoolegi. Ma olen ise tapselt samamoodi 20 kilo nö raskem, see on kõik selle näljutamiste ja liigse kaloridefitsiidi pärast, usu mind seee läheb üle ja sa päriselt hakkad ennast taielikult armastama. Mina olen leppinud sellega, et ma olengi 20 kg raskem ja olen ikkagi ilus, kuigi ma ei näe pooltki niii kena välja kui sina, olen ka lyhike aga sinust tunduvalt lühem, tean et Sa oled ka suhteliselt lühike ja sellepärast võib ka tunduda et paks vms . Need inimesed, kes ykskoik mida syyes, paksuks ei lähe.. neil on kindlasti midagi muud, mis elus valesti jne . Ära mitte kunagi võrdle ennast mitte kellegiga, see on niiii mõtetu. Paks inimene on 100-300 kg kaaluv naine mitte sina !!!!! Sa oled perfektne ja vaga ilus naine. Sisenda endale igapäev, et Sa oled ilus ja usun et seda ütleb Sulle ka Roomet ! Pea püsti !

  6. […] sama kirjutasid mulle ka paljud naised pärast üle-eelmist blogipostitust. Mulle räägiti oma toitumishäiretest, mis tekkisid pärast õelaid kommentaare nende keha kohta […]

  7. Tean ütleb:

    Ma ei tea, kas oled seost märganud implantaatidega? Minu tuttav just eemaldas ja turse langes koheselt. Samuti tekkisid tal ülekilod. Tean, et oled õnnelik ilusa büsti üle, aga ma nii igaks juhuks vihjan.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei! Olen sellest blogis ka ise kirjutanud. Ja käinud sellega arstide vahet. Kahjuks ei saa selles kindel olla. Ise usun, et ennekõike mind game. Kui sisendan endale, et ma pole kunagi piisavalt “kõhn” ja “täiuslik”, siis mu keha tõestab seda mulle.

  8. […] ma ei tunne end ikkagi päris hästi. Miski hoiab mind justkui vangis”. Ja kui te lugesite mu eelmist postitust, siis te juba oskasite ise vastata mu küsimusele, mis see miski oli. See oli ebakindlus, mis […]

  9. Erik ütleb:

    Kõlab ebaintuitiivselt, aga kui kehatasva on rohkem, kui tahaks, aitab süsivesikute (suhkrud, riis, pasta, kartul, sai, jahu, jms viljad ja tärkliserikkad tooted) tugev vähendamine (v.a seedimatud süsivesikud e. kiudained).
    Vältida ei tohiks rasvast, v.a. tehislikke e transrasvasid (margariin, taimsed õlid v.a vähetöödeldud nagu vigrin oliiviõli, kookosõli).

    Kui süüa palju süsivesikuid (jah, ka ‘keerulisemaid’ kui puhas suhkur), siis veresuhkur tõuseb kiirelt ja tugevalt; keha reguleerib veresuhkrut insuliini taset tõstes; insuliin suunab veresuhkru rakkudesse, kus osa kasutatakse ära ja ülejäänu talletatakse keharasvana.

    Kui süüa vähem süsivesikuid, siis rakkudes veresuhkur kasutatakse ära ja puudujääk (enne oli ülejääk) võetakse varudest e. keharasvast. Sellega harjub keha ka üha enam rasvadest energiat ammutama (keharasvas salvestatakse ka ~5% glükoosiahelat, mida aju vajab).

    Trenn ja lihtne kalorite piiramine ei aita lõpmatuseni, kui süsivesikute sissesöödavat hulka ei vähendata. Kehal jääb energiat puudu ja ainevahetus aeglustub, ning kaal tuleb tagasi.

    Vähem süsivesikuid ja rohkem rasvasid: veresuhkur ei tõuse enam nii kõrgele, insuliin on samuti madalam ning rakud tarbivad suuresti olemasolevaid varusid. Vajalik sisendenergia tuleb rasvadest ja valkudest, mis saavad veresuhkruks ja aminohapeteks pikema aja jooksul ning ka näljatunne ei teki nii kiiresti ega nii tugev.

    Süsivesikute ja rasvade koguste muutmisega sarnase efekti annab paastumine, näiteks levinud 8/16, ehk igas ööpäevas 16 tundi järjest toitaineid ei tarbita; keha jõuab ära kasutada söödud ja kohe talletatud (insuliinireaktsiooni tõttu, nagu ülal kirjutatud) süsivesikute energia, aga jõuab pärast seda ka rasvavarude kallale.
    Lihtne variant on hommikusöök vahele jätta ja õhtul nokkimised lõpetada. Esimene nädal võib olla ‘võõrutusnähtusid’, kui keha ootab süsivesikuid ja ei ole harjunud rasvu kasutama, aga edasi läheb järjest lihtsamaks ja lõbusamaks.
    Vähem näljatunnet, selgem mõistus, vähem gaase, üleüldiselt kergem tunne, vähem stressi, kehakaalu langus ka ilma erilise tennita (liikumine ja väike pingutus on siiski alati hea), rohkem aega muudeks tegevuseks kui nälja rahuldamine.
    Lisaks on rasvade tarbimisel (nende mitte vältimisel) palju plusse; väidetavalt suureneb vastupanuvõime vähile, neuroloogilistele haigustele, vähendatud risk südame ja vereelundkonna haiguste osas, üldiselt pikem eluiga jne.

    Youtube: Dr. Sten Ekberg; Dr. Jason Fung

  10. Ott ütleb:

    Kaalutõusu puhul on insuliin oluline. Mine mõõda insuliin ära, tühja kõhuga. Ideaalis võiks see olla nii 2 ühiku kanti. Kuni 5 ühikut on ka okey (http://wholehealthsource.blogspot.com/2009/12/whats-ideal-fasting-insulin-level.html) Ilmselt sinul kõrgem, siis hakka seda langetama – intermittent fasting siin key (ja süsivesikute-fruktoosi vältimine). Siim Land tsekka järgi, tal paastumise teemal hulk materjali YouTube-is. Samuti Jason Fung. YouTube jällegi hea alustamiseks. Neil meestel muidugi raamatud ka.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Olen mõõtnud. Normis.
      IF on osa mu elustiilist juba mitu mitu aastat, aga aitäh :D
      Paastumiset, Jason Fungist on mul lausa eraldi pikk postitus kirjutatud ;)

  11. Mari ütleb:

    Mul on kahju, et naiste argielu ja enesega rahulolu on seotud niivõrd palju välimusega. Selline asi on omane tavaliselt noortele täiskasavnutele – no umbes kuni 24-aastastele. Sealt maalt alates võiks koos vanusega tulla enesekindlus, on juba piisavalt elatud, et aru saada, mis päriselt hinge helisema ja suu naeratama paneb. Sageli öeldakse, et ühiskond, seal hulgas sotsiaalmeedia nõuavad seda ning avaldavad survet. Tegelikult on võimalik rõõmsalt eksisteerida ka nii, et ei mõjuta.

    Kuidas olla enesekindel, kui välimuse puhul ei ole kõik päris nii nagu tahaks? Ole lahe inimene (see ei ole soovitus mitte sulle, vaid üleüldiselt – sa oledki lahe :) ).
    * Ole humoorikas ja võta asju lõbusalt.
    * Ole tark, õpi ja hari end. Haridus tõstab enesekindlust. Miks mitte õppida biokeemikuks, inseneriks või näiteks pedagoogiks. Kui valida endale huvitav eluvaldkond, kus on palju ajusid vaja kasutada, muutub ka maailmavaade ja sellised asjad nagu lisakilod kõhul tunduvad täiesti tühised. Siis hakkab aeg ja energia minema mujale. Tekivad teised eesmärgid.
    * Jätk eelmisele – ole milleski spetsialist. See aitab kohe eriti enesekindlusele kaasa. Inimestel on suva, milline sa välja näed, kui sa just ei haise või kui liiga pikad ninakarvad silma ei riiva. Neid huvitab, mida sa suust välja ajad, kui huvitav ja kasulik on su jutt.
    * Ole kõneisikuks või arvamusliidriks millegi muu kui keha osas. Elus on niii palju valdkondi. Sotsiaalmeedia konto ei pea ju olema üles ehitatud figuurile.
    * Käi lahedalt riides. Cool stiil tekitab mingi mõnusa tunde. Ma ei mõtle sitse-satse, sellikuid ja kontsi. Mulle tundub, et enamus mõjuisikuid tahavad oma piltidel olla seksikad – ükskõik mis riietes ja olustikus. Miks peab riietus alati seksikas olema?
    * Ja mis kõige tähtsam – liigu sellises seltskonnas, kes on kõike seda, mis ma üleval pool kirjutasin. Kui mu beibe-sõbrannad asendusid loovagentuuri tööle minnes hoopis huvitavate ja tarkade inimestega tundsin ise ka, kuidas kadus minu enda poolt peale pandud surve olla alati seksikas.

    Mulle endiselt meeldib hästi riides käia, sest mulle lihtsalt meeldivad riided. Ma ei ole muutunud karvaseks hipsteriks (kes on ka ägedad ja ma natuke kadestan osade hipsterite peent maitsekust). Ma maksan vahest liiga palju juuksuri eest ja ostan imetablette, mis peaksid juuksed kasvama panema. Aga välimuse eest hoolitsemine ei peaks juhtima sinu elu, vaid olema selle üks väike osa.

    Mul on sinuga sarnane keha. Ma armastan oma vähe kogukamat tagumikku ja reisi. Ma tean, et ma ei ole saledaid vorme armastava inimese jaoks parima figuuriga – ilmselt olen tema jaoks isegi paks ja kui ta tahab seda mulle öelda, siis miks see peaks mulle korda minema, kui mind huvitab hoopis minu elukaaslase arvamus – ja tema armastab mu tagumikku rohkem kui ma ise. Mõne asjaga elus peab ka lihtsalt leppima. Mul on paganama nirud juuksed mu meelest, aga see eest pikk kael, kui ma need üles kinni panen. Kui keegi peaks küsima minult, miks mul nii mõttetud juuksed on, siis ma ilmselt ütleks, et mai tea, ma proovin nende eest hoolitseda, ma söön vitamiine ja kasutan häid vahendeid, aga nad ei kasva – mis seal siis ikka, vähemalt võin ma sulle rääkida geenitehnoloogia valdkonna viimastest läbimurretest ning vaat seda küll omale pähe kasvatada ei saa, vaid seda tuleb ikka vaevaga õppida.

    Sa olid ilus bikiinifitnessiga tegeledes ja sa oled ilus ka praegu. Just nii nagu sa olid ilus punaste juustega ja oled ilus ka heledama peaga. Aga tead, veel ilusam oled sa siis, kui sa leiad endale elus selle ühe valdkonna, milles sa õpid end spetsialistiks ja milles sa tunned end enesekindlalt.

    • Aivi ütleb:

      Lihtsalt LIKE :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei! Vinge kommentaar, aitäh! Aga jääb mulje nagu sa arvaksid, et minu elu loetleb keha ümber. Jah, toitumishäirete käes see keerles ja kuni veel eelmise aastani, mil ma alles tegin tutvust spirituaalsega. Kuid võin öelda, et olen juba leidnud oma tee (millest ka kõige uuem postitus annab kiire ülevaate). Ja ma usun, et kool ja diplom ei ole mitte ainsad kohad, kus end harida. Minu jaoks on selleks reisimine, päevast päeva sadade uute nägudega vestlemine, meditatsioon, raamatute lugemine jms :) Kuid müts maha inimeste ees, kes aastaid õpivad ja omandavad kõrget kraadi spetsiifilises valdkonnas, sest tean, et see pole minu elutee. Vähemalt praegu mitte :) Aa, ja õnneks pole beibesid minu kõrval olnud aastast 2014, hehe.

  12. Raili ütleb:

    Sa oled lihtsalt naine ja see, mida sa koged on normaalne. Sinus on kõik tunded nagu igas inimeses – need ongi õppetunnid kuidas õppida olema see kes sa oled. Sa oled väärtuslik ja armastusväärne ning veelkord sa oled naine. Niimoodi ( teiste kriitikaga ja arvamusega ja solvangutega) jõuadki lähemale päris endale ja hakkad elama enda väärtuste poole ja jah – aktsepteerimine on võti 🥰 sinul pole midagi viga. Sa oled lihtsalt naine . Aktsepteeri et on inimesi kellele meeldib solvata teisi jah neid on läbi elu. Aktsepteeri et sa ei meeldi kõigile – see on ok. Armasta ennast nagu sa oled, anna endast parim ja liigu selle poole – milline inimene sa tahad olla. Tagasilöök pole muud kui kogemus, mis õpetab. Edu ja tugevus on see, et liigud oma teed mööda.See ei tähenda, et sinu teel poleks emotsioone ja enesehaletsust, on ja vahest rohkem vahest vähem, kuid sa klopid põlved puhtaks ja liigud edasi 😋

  13. Eliise ütleb:

    VÄGA ilus ja südamlik postitus! ❤❤
    See, et julgesid kõik nii avameelselt kirja panna, on VÄÄÄÄGA suur julgus! Tõeline respect! 👌💕😎
    Selliseid julgeid naisi on meie ühiskonda rohkem vaja, sest te motiveerite, inspireerite ja meenutate meile, mis on tegelikult õige ja et ennast peab armastama, sest igaüks meist on ilus ja imeline just sellisena, nagu me oleme 😊.
    Tänapäeva meediast põhjustatud “iluideaalide” tõttu tunneb ilmselt 95% naistest end aegajalt mitte piisavalt ilusana ja see on nii fucking kurb!
    Oled väga ilus ja armas naine!!! Eeskujudeks väga paljudele 💕👍💕 KEEP GOING!

  14. Maili ütleb:

    Oled ilusa kehaga, tahaks ka sellist

  15. Madis ütleb:

    Suht postituse alguses tuleb välja mis sul (ja enamus naistel) viga on. “Ilmselgelt on igal naisel vahel raskusi end piiritult ja tingimusteta armastada – ikka võiks ju olla edukam, ilusam, kõhnem, lihaselisem, positiivsem, nunnum ja mida kõike.”
    Need naised kes ennast peeglist vahivad ja muretsevad enamuse ajast oma välimuse pärast on seespoolt tühjad.
    Enese juures võiks hinnata oma teadmisi, oskusi, võime ühiskonnale midagi anda, olla kuidagi siin planeedil vajalik jne. Kui see on on olemas on täiesti savi mida inimesed sinu välimusest arvavad, või noh tegelikult täiesti savi mida ükskõik kes arvab ükskõik mis teemal.
    Kui oled oma eriala proff, lisaks omad tohutut skillseti muudest valdkondadest, oled laia silmaringiga jne siis pole kellegi arvamus tähtis. Kahjuks seda koolis ei õpetata

  16. Ege ütleb:

    Ilmselt ideaalselt kõlavalt avalauset jääksingi otsima, kuid lugu on tegelikult järgmine: WOW, Sa oled teinud imelise arengu!
    Pean tunnistama, et varasemalt olin Sinu sotsiaalmeedia jälgija, kuid mingi moment see ei kõnetanud mind enam. Mitte paha pärast üldsegi, aga see liigne “ideaalsus” ei olnud minu jaoks. :) Kuid nüüd oma “päris looga” said mulle armsaks ega saa seda mainimata jätta.

    Olin ise viimased 10 aastat seltsinud raskekujulise toitumishäirega (anoreksia), millele aja pikku lisandus sügav depressioon ning omakorda täielik kokkuvarisemine. Raskematel päevadel langes kaal nii madalale, et pidin pikki kuid haiglas veetma.
    Näpuga näitajaid ja kommemnteerijaid, kes tegelikult asjast midagi ei adu, jagub siiani. Tavaliselt kipub nii olema, et hukka mõista on lihtsam ja kiirem variant kui mõista.
    Kogu kupatusele depressioon otsa liita, pigistas minust viimase jõuvaru välja. Ärkveloleku aeg võis kujuneda täielikuks piinaks, mil enda varjugi ei kannatanud. Korduvalt käisid peast läbi kõige hullemad negatiivsed kurjad mõtted, kuidas enam lihtsalt ei jaksa ja soovisin kõigele (sh oma elule) lõppu. Kõik ketras nagu õudusunenägu- kaal oli nii madal, et ei jaksanud riideidki vahetada, pükse üles tõmmata või voodist tõusta. Kuid peas käis üks ja see sama katkine plaat: “Mine liigu, mine tee trenni.. muidu oled veel väärtusetum ja mõttetum- vaata ennast!” Söömist ma ilmselgelt ära ei olnud teeninud. Olin vähem kui sent surmale võlgu.

    Aga siis sain ma aru, kui nii sügavale auku suutsin koperdada ja seal iga kui viimse nurgataguse läbi vaadata, siis suudan ning saan sellest ka välja tulla. Nii mu restart alguse saigi. Tänaseks päevaks olen iseenda suurim sõber ja motiveerija. :)

    Usun siiralt, et vähe haaval oma lugude jagamine aitab vabandeda nendest valedest kujutluspiltidest, mille ühiskond või sotsiaalmeedia loonud on.. Kui keegi sellest innustust saab, et endas “kord majja lüüa” või luua positiivset rütmi enda päeva, siis oleme topelt eesmärgi täitnud. :)

    Minu jaoks ei ole oma kogemusest rääkimine/jagamine kuidagigi häbiväärne ega tee mind “nõrgemaks”.. pigem vastupidi- annab just jõudu ja indu juurde märkamaks, kui friiking kaugele olen jõudnud! :) Nagu ühe eelneva kommenteerija “K”ga kirjutasite, et kui peakski tekkima idee n-ö team up’da, siis olen all in! Ja selle järgi on ka tegelik vajadus olemas.

    Uskumatu, kui õelad ja kurjad võivad inimesed olla sellistes olukordades.. Mul on südamest kahju, et ka Sinuni need täiesti ebavajalikud kommentaarid ja kirjutamised jõudnud on, mida Sa ilmselgelt ära ei ole teeninud.
    Läbi selle valusa kogemuse oled lähemal iseenda tõele ja kutsumusele. :)

    Loodan ja olen kindel, et Sinu kõige päikselisemad päevad täis inspiratsiooni (ja kõike muud head) alles ootavad ees!

    Be You, be good! :) ☀️

  17. Riin ütleb:

    Sinu postituse lugemise ajal tuli pisar silma. Sinu postitus läks mulle väga hinge, sest ma olen kimpus igakuise aknega lõual ja mitte ideaalse kehaga. Puhastan nägu korrektselt ja püüan iga nädal trenni ka teha, ikka ja jälle seisan nende probleemidega silmitsi ja ei tunne ennast hästi. Raske on ennast armastada sellisena, nagu oled.
    Aga Sa inspireerisid ja andsid jõudu tegeleda edasi nii enda mõtlemise kui ka välimusega. Ma ei saa ehk kunagi ideaalsesse vormi (mis iganes see ka poleks minu peas), aga vb õpin ennast armastama.
    Sain sellest postitusest palju enesekindlust ja motivatsiooni.
    See “instagrami ilu” on tihti petlik. Ja mul on hea meel, et järjest rohkem julgetakse näidata tõelist ilu. See loeb palju rohkem. Lisaks on meie ümber liigagi palju vihkamist. Keegi meist pole ideaalne.
    Aitäh Sulle selle avameelse postituse eest! ❤️

  18. Merilin ütleb:

    Sinu postitus on nii aus ja siiras. Hea on lugeda seda, mida inimene päriselt tunneb ja päriselt mõtleb. Olen arvamusel, et sinu välimus on hetkel 1000 korda naiselikum ja seksikam kui 2016 aastal. Olen su blogi aeg-ajalt lugenud, kuid viimaseid postitusi loen suure huvi ja rõõmuga, sest sellest kajastub siirus ja PÄRIS elu, mitte insta elu. Niiet GO paljas porgand!

  19. K ütleb:

    Ma olen vaimselt ja füüsiliselt nii läbi, sest olen toitumishäirega kimpus juba 10 aastat. Anoreksiast BED-ni ja tagasi anoreksiasse, mõtlen kaloritest konstantselt, kaalun isegi kurki. Kui üks päev trennita jääb vahele, olen paanikas ja nutan ja tümitan end vaimselt maa põhja. Jah, olen ka professionaalset abi otsinud, aga siiani on see kui hane selga vesi. Peegleid väldin, sest vahet pole, mis see kaal näitab, ma ei salli seda pilti. Väldin sotsiaalseid üritusi, et sööma ei peaks, suhtes on raske olla; kogu see võitlus on mind emotsionaalselt tuimaks muutnud. Mul on raske kedagi ligi lasta ja enda meelest ei oska ma armudagi. Minu jaoks on kompliment, kui keegi ütleb, et olen liiga kõhn või et mu roided paistavad. Võtsin aastaga 10 kilo juurde vigastuse tõttu treeningust eemal olles ja depressioonis õgimissööstudest. Kui jälle reele sain (loe: korralikult kaloreid piirama hakkasin), kaotasin selle 10 kilo alla kahe kuu. Jätkan nüüd samamoodi, hullumeelselt joostes ja minimaalselt süües. Kaalun end mitu korda päevas, valetan lähedastele, et kõht on täis, sest ma enne sõin (vahel unustan nt ära, et olen selle inimesega terve päev koos olnud ja siis jään vahele). Üks kord ütlesin isegi, et ei aitäh, ma sõin juba eile.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Isssand kui valus on lugeda. Mida me küll teha saaksime, et sind aidata? Ma mõtlen reaalselt, kas peaks tegema toitumishäiretega inimestele mingisuguse vestlusringi. Kas sa ütleksid täiesti ausalt, et kui ma teeks, kas sina nt mõtleksid tulla? Julgeksid? Viitsiksid? Tahan teada, kas sel oleks ilmet. Sest toitumishäiretega inimesed ei taha tihtipeale, et teised teaksid…

      • K ütleb:

        Teoorias jah, oleksin nõus, kuid ilmselt nõuab üsna palju julgust ja tahtejõudu. Kui asjal on jumet ja oleks inimesi, kes üksteist aitaksid, siis kindlasti oleksin käpp…

      • huviline ütleb:

        Oleksin ka huvitatud sellisest vestlusringist vms.

  20. Arne Sildnik ütleb:

    See praegune naiste iluideaal on päris kindlasti naiste enda (ja ehk ka gay disainerite) loodud. Meestel sellega küll pistmist pole. Kui meessoost tuttavate tegelikke maitseelistusi kuulata, siis need ei kattu üldse moeajakirjade piltidega.
    Miks sellised ”ideaalilähedased” naised meestel palju tähelepanu saavad on ma arvan pigem seotud sellega, et oma ”ideaalile” lähedale jõudnud inimene lihtsalt on rohkem enesekindel ja tunneb end väärtuslikuna. Kui on kõrvuti kaks inimest, üks on enesekindel ja teine mitte, siis enamasti rohkem huvi pakub enesekindel. Teda hakatakse alfaks pidama ja alfat looduslikult kardab või tahab igaüks.

    Sama meestel, et nii mõnigi arvab, et naiste saamiseks tuleb end võimalikult üles pumbata. Tegelikult see ei taga mitte midagi ja enamus mehi ei tea, et isegi idamaade filosoof Anu Saagim on öelnud, et lõpuks teeb naise õnnelikuks ikkagi mehe mõistus.

    Ma arvan, et see sinu jutt on väga tark ja heameel on kuulda, et keegi naine on end sellest napakast teiste poolt dikteeritud ideaalist välja murdnud. Kui sa oled ise enesekindel ja tead mida teed, oled kindlasti rohkem alfa, kui mingeid võõraid norme täites.

  21. Liina ütleb:

    Hei, olen 18 ja suht lame, mu nägu on aknet täis ja kõhu all on “lott”. Vaatasin su vanu pilte kus veel fitnessiga tegelesid ja mõtlesin et võiks lasta ilu operatsioone teha ja ise ka rohkem treenima hakkama. Mul on väga väga väga madal enesehinnang ja seda peetakse halvaks sest ma tahan kaalust alla võtta (184cm pikk ja kaalun 63kg). Aitäh et oled jaganud oma mõtteid ja elu(kui nii tohib öelda).

    Nägin su storyt, ei saa aru inimestest kes ütlevad et sa paks. See pole paksus vaid vormikus. Mehel peab olema kuskilt kinni võtta. Kindlasti on ka peenemad naised ilusad. KÕIK KEHATÜÜBID ON ILUSAD!!!
    Aitäh et oled olemas! <3

  22. Marta ütleb:

    Ma olin ka kunagi anorektik (14 aastat tagasi). Hull vangla oli see, iseenda vangla. Aga ma teisi kommentaare ei viitsinud lugeda, tahtsin öelda, et see on tõesti naljakoht, et sa paks oled :D Sa ei ole paks- isegi mitte sinnapoole. Ja see, milline sa fitnessi ajal välja nägid_ sorry, aga see pole väga ilus. Praegu on 10000000000000 korda ilusam.

  23. Ailika ütleb:

    Minu meelest oled küll väga kena naine. Paks sa kindlasti pole. Kui sa nii arvad, siis sa pole paksu inimest näinud, et võrrelda. Sul on just Ilusad parajad vormid. Elu näitab, et meestele meeldivad sellised naised rohkem, kui kõhnad, rääkigu nad mis tahes. Ja need, kes õelutsevad, pole ka nemad ideaalsed ja arvan, et nad on su peale lihtsalt kadedad, et sa nii kena kehaga oled.
    Teinekord on asi ka hormoonides, et inimene juurde võtab. Kõik ei pea olema pilpad, usu mind.

  24. S ütleb:

    Olen aastaid pidanud võitlust iseendaga, et mitte langeda äärmustesse. Teismeeas olin vahva pontšik. Teismeeas veidi kogukam olla vist polegi teab, mis veider nähtus aga eks eakaaslaste kommentaarid panevad soovima, et oleksid ka üks nendest “normaalsetest”, kõhnadest tüdrukutest kelle järgi kõik veidi vanemad koolivennad jooksevad. Sealt sai alguse ka minu söömishäire – anoreksia. Minu kaalu ja pikkuse suhe oli mingil hetkel niisugune, et 174cm juures kaalusin ma 41kg. Siis läks tervis kehvaks, otseloomulikult. Pereliikmed ja sõbrad muudkui seletasid kõrval, et “uih ja aih, sa oled nii õudselt kõhn ja kole, võta nüüd ometi juurde!” aga need sõnad mõjusid justkui kütus, mis toiduarvelt saamata jäi. See andis kujutletavat lisaenergiat veel üks päev ennast näljas hoida, sest “ma olen lõpuks kõhn!”. Tagantjärele sellest eluetapist pilte vaadates, tuleb mulle kananahk ihule. Sain arstide abiga ennast tagasi veidi vähem enesehävitusliku elustiili juurde (aga ma pole tänaseni terve) ning kosusin järgneva paari aastaga. Olin küll ka siis väga saledakene aga hakkasin kuulma siiski kommentaare, et olen juurde võtnud ja mis juhtunud on. Justkui te ei oleks näinud ja teadnud, et ma olen haige ja kõlgun elu ning surma vahel. Nüüd, kui mu füüsiline mina mind uuesti läbi elu suudab kanda leiate teie, mu lähedased, et on hea hetk teha märkus mu kosumise kohta. Ja hakkas jälle otsast peale. Seekord õgides ja oksendades. Tänaseks ma jälle taastun. Üritan. Väga. Ma olen normaalkaalus, lähedal alakaalule aga miski mu kuklas endiselt tuletab mulle koguaeg meelde, et olen paks. Olen paksem kui teised. Ja ma ei ole. Aga sellised on tagajärjed. Ilmselt saab sellest elukestev võitlus aga ma olen valmistunud ning loodan, et sõbrad ja pereliikmed ei tee enda kallite elu keerulisemaks kui see olema peaks. Olge kõrval, olge olemas. Alati ei pea tingimata midagi ütlema. Lihtsalt. Olge. Olemas. Ilma kommentaarideta.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Ohjeebus. Ma tean täpselt, mida tunned. Ka mulle andsid need sõnad “Nii kole peenike!” metsikult jõudu juurde jätkata. Sest tegelikult ei taha anorektik olla kole, vaid kuulda, et ta on ILUS ja AKTSEPTEERITUD. See aga ei tule KUNAGI väljastpoolt, vaid saab ainult tulla seestpoolt, et saaks toimuda muutus.

      Mul tulid pisaraf silma lugeda: “Olin küll ka siis väga saledakene aga hakkasin kuulma siiski kommentaare, et olen juurde võtnud ja mis juhtunud on. Justkui te ei oleks näinud ja teadnud, et ma olen haige ja kõlgun elu ning surma vahel. Nüüd, kui mu füüsiline mina mind uuesti läbi elu suudab kanda leiate teie, mu lähedased, et on hea hetk teha märkus mu kosumise kohta. Ja hakkas jälle otsast peale. Seekord õgides ja oksendades.” Sest mul jällegi täpselt sama lugu ja see on niiiiiii valus.

      Mina igaljuhul usun sinusse. Olen olnud seal ja vaata, kus ma olen täna :) KÕIK on võimalik. Raskeid osa on seljatatud, usu mind, ülejäänud on kökimöki selle kõrval. Palju armastust ja suur kalli sulle!!!

    • G ütleb:

      Mul on täpselt sama pereliikmetega. Ema teeb justkui võistluse alati kes rohkem suudab alla võtta, ta ise pole endaga rahul ja juba noorest saati tõmbas mu sinna enese vihkamisse kaasa . Iga päev muust ei räägi kui kehakaalust ja kas ja mida süüa jne. Pikka aega kannatasin buliimia all, õnneks seda pole tükk aega nüüd enam juhtunud, aga mitte keegi sellest ka ei tea siia maani, ma pole julgenud kellelegi öelda. Ma olen emale öeldud et palun ärme räägi enam toidust ja kaalust kogu aeg sest ma tean kui kahjulik see mulle on, aga ikka kuidagi jutt läheb sellele tagasi. Tunnen nagu orav rattas selle teemaga.

      • Paljas Porgand ütleb:

        Nooo deeeeem nohh. Ma tahaks natuke sakutada neid naisi, kes oma lastele toitumishäireid põhjustavad. Ilmselgelt ei tee nad seda meelega, vaid nad ei oska paremini. Nad on ise ebakindlad ja laps õpib ju ennekõike vanematelt. Tore kui lapsed vähemalt on ise piisavalt mõistvad, et näha, et see pole ok ja otsustavad seda ebakindlust endasse mitte lubada.

  25. Tuuli ütleb:

    https://leht.postimees.ee/6879817/miks-esivegan-sandra-vungi-pohlak-jalle-muna-ja-kala-soob?

    Võibolla sinu keha vajab ka rohkem loomset toitu? Võibolla võiks proovida vähem taimset toitu ja see sobiks kehale paremini? Lihtsalt järsku tekkis see seos, sest olin hiljuti just lugenud seda artiklit :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Mu keha on ilus just nii nagu ta on. See oli mu mu vaimne seisund, mis peegeldus mu kehal. Mul on väga hea mõistmine, mis mu kehale sobib ja mis mitte. Ja praegu ta thrivib taimse toiduga. Loomset on ka väga harva, seega pole ka null. Ja teadmiseks, siis me keegi ei tea mis Vungi teema taga tegelikult on. Sest on ka teada, et ta paljud retseptid sisaldasid valget suhkrut, nisujahu ja õli. Me ei tea, mida ta ise igapäevaselt sõi, palju end liigutas jne.

      Aga see on kindlasti sulavale, et taimsel toidul ei saa inimene hakkama. Kui inimene toitub teadlikult, siis saab ta kõik vajaliku kätte :)

      • Tuuli ütleb:

        Et sinu arvates on siis see artikkel vale ja ta valetab? Pole varianti, et kellegi kehale oli selline mõju? Võibolla natuke rohkem avatud suhtumist :)
        Ja loomulikult su keha on väga ilus nii nagu ta on, ma polegi vastupidist üldse väitnud. Su blogipostitus ju lihtsalt väga pikalt rääkis sellest, et sul oli tunne, et sa ei mõista, miks su keha niimoodi käitub kuigi sa teed trenni ja toitud tervislikult. Sellest tuli ka minu pakkumine, et võibolla võiks rohkem tasakaalustatult toituda… Ja see oligi lihtsalt ainult pakkumine. Ja tasakaalu all ma ei pea silmas toitumiskavasid, vaid lihtsalt täiesti tavalist tervislikku toitu ja mitte kalduma äärmustesse.

        • Paljas Porgand ütleb:

          Hmm, kust sa küll selle välja lugesid? Ma just ütlen, et me ei tea täit lugu, millele ta keha reageeris jms. Ja muidugi on igaühele oma. Isegi kui ta otsustaks üleöö hakata ainult lihast toituma, sest tahab, siis on see ka täiesti okei. Meil kõigil ongi õigus elada oma elu täpselt nii nagu me tahame. Ma ei mõista, miks niimoodi võtsid seda? :/

          Aga selles asi ongi, et ma pole kuskil äärmuses. Mu toidulaud on väga kirju ja tervislik ning sinna kuulub kõike :)

          • Tuuli ütleb:

            Minumeelest see artikkel kirjeldas suht detailideni tema lugu ja ma selle põhjal ei ütleks, et me ei tea täit lugu, et justkui ta jätaks midagi rääkimata? Tundus küll väga aus ülestunnistus ja ei tundunud, et see lihtsalt tuli.
            Sa ütlesid, et see on sulavale, et inimene ei saa taimsel toidul hakkama – siit ka mu küsimus, et kas siis Vungi valetas? Sest tema keha ju ei saanud sellega hakkama lõpuks. Loomulikult ei tähenda see, et keegi ei saaks, aga ma sain vist siis eksklikult aru, et sa viitasid sellele, et tema valetab.
            Ja mulle isiklikult tundub, et 95% taimne toitumine on siiski veidi äärmuslik :) Aga ei, igale ühele oma! Tõesti! Ega ma ei suru midagi peale, lihtsalt väljendan oma arvamust ja kuna sul justkui tundus, et oli muresid oma kehaga hästi läbi saamisega (ja ma olin seda artiklit just värskelt lugenud), siis lihtsalt viitasin sellele, et äkki… Aga see tõepoolest oli nii lambi pakkumine. Võibolla nüüd saadki oma kehaga rahu sõlmitud. Ma ise tahaks seda ka :D

          • Paljas Porgand ütleb:

            Hei!

            Ma kordan, et ma ei ütle, et ta valetab. Kindlasti on aus ülestunnistus. Kui me nüüd aga analüüsime seal kirjeldatut, siis tema puhul olid probleemiks kiudained. Miks mitte hakata tarbida siis väiksema kiudainesisaldusega taimset toitu, mis on täiesti olemas. Ka taimselt saad sa süüa valget nisujahu, valget saia, valget kartulit. Mind painab enim, miks ta valib endale laktoosivaba juustu ja rõõska koort, kui taimsed juustud ja koor on täpselt samamoodi ilma kiudaineteta. Miks ta valib valguks kala, liha ja muna, kui tegelikult on väga kättesaadavad ka kiudaineteta taimsed valgupulbrid, tofu, tempeh, nisuvalk jms.

            Ma pole absoluutselt vegan ega ühegi teise kindla toitumise pooldaja, aga ma ei mõista sellegi poolest, kuidas on taimne toit äärmuslik? Lehmapiima asemel kaerapiim, tavajäätise asemel kodune banaani või kookose jäätis, juustutoodete asemel taimne juust, loomse valgu asemel herne, riisi ja soja valk. Kust otsast on see äärmuslik? See on nii põnev mu jaoks, miks inimesed seda nii vaatavad.

            Kuna mulle meeldib elu vabalt võtta, siis minu jaoks ISIKLIKULT oleks äärmuslik tunnistada end strictly veganiks, sest see ei sobitu nii lihtsalt mu elustiiliga, kus teen palju toidu reviewsid jms. Aga elada elu põhiliselt taimsel toidul on lihtne, maitsev, mugav, tervislik, mitmekülgne ja igati mitte äärmuslik :)

  26. Dagne ütleb:

    Aitäh sellise postituse eest!
    Oled lihtsalt super!
    Sa pole kuskilt otsast paks, vaid sa oled NAISELIK.
    Naiselik keha pole kaks konti ja kusehais, naiselik keha ongi mõnusalt veidikese pehmendusega. Ja see pole veel paks.
    Ma ikka ütlen,et ilus naine ongi paari ülekiloga,sest ilu ju kontide vahele ei mahu.
    Aitäh!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei, ma tänan!

      Aga praegu jätab see kommentaar väheke ülekohtuse mulje inimeste suhtes, kes on väga peenikesed. Ka sellised naised on imekaunid ja ma usun, et enamus ei vaidle vastu. Pigem on asi selles, et me KÕIK oleme imeilusad. Teise kehatüüpi maha tegemine, ei tee enda oma ilusamaks. Seega naiselik ja ilus on pigem see, kes tunneb end oma kehas hästi, ükskõik mis vorm see ka poleks. :)

      • lizka ütleb:

        Nii hea vastus.. millegipärast on kujunenud kuidagi nii, et peenikeste kohta võib kaks konti ja hais öelda (mis on minu arust eriti inetult öeldud), aga trullakamale nt paks põssa ütled, siis on see räige solvang…

      • Dagne ütleb:

        Jaa, kindlasti.
        Issand,ei mõelnud üldse maha teha mingit kehatüüpi või kaalunumbrit.
        Mõnele lausa sobibki see hästi sale olek, teine kannab mõne lisakilo jube hästi hoopis välja.
        Lihtsalt tahtsin öelda,et arvataksegi, kui mõni ülekilo või volt kuskilt üle on,siis kohe nii nii nii paks,et lausa kole vaadata.
        Igaüks on ilus, kui ta end hästi tunneb (ka tervislikus mõttes) omas kehas, olles siis 40-60-80 kg.

        • Paljas Porgand ütleb:

          Tean, kullake, et sa nii ei mõelnud :) Seepärast igaks juhuks täpsustasin, et mõni ei saaks valesti aru, kel on just ebakindlus ehk kõhnema keha pärast :)

  27. Keidi ütleb:

    Ausalt, seda Sinu enesearmastuse teekonda on tegelikult olnud pikalt näha (et püüdsid perfektsust taga ajada ja siis võitlus enesega jne). See on nii oluline kogu ühiskonnale, purustada see perfektsuse mull. On okei tunda end halvasti, hästi, seksikana, paksuna jne. Meil kõigil neid aegu. Ilmselt need heidivadki, kes otsivad teistes vigu, et enesega ei peaks tegelema. Mul nii hea näha, et just Sina seda enesearmastust teistele nö propageerid, rääkides ausalt ja avatud kaartidega. Sest oleme ausad, kui ennast ei armasta, siis on elu nagu piin nii meile kui meid ümbritsevatele, kes meid armastavad. Palju armastust ja jõudu Su teele! Aitäh Sulle! :)

  28. Reku ütleb:

    Inisejaid on palju ja õelaid veel rohkemgi, sest oled tihti väheste riietega. Seepärast muudkui nagu kuulsustelt nõutaksegi perfektset figuuri – lame kõht, suurem kikkis rinnad ja hullult prink tagumik…. Kui reaalses elus on raske neid hoida, sest elutempo ikka mõjutab nagu ületöötamine, probleemid, suhted jne.
    Sa oled tubli, et julged end haavatuna avalikuse ette tulla, sest kahjuks nn raisakotkad just toituvadki sellest – need, kes sind on mõnitanud. SA EI OLE PAKS VAID KENA NAISELIKU KEHAGA NOOR AKTIIVNE SÄRASILM!
    Mis puutub enesearmastusse, siis see ei teki kiirelt,enda kogemusest juba tean. Eriti kui pole rahul oma kehaga, seepärast tulebki leida asju, tegevusi, mis sulle rõõmu valmistavad. Kui nendega tegeleda, teed trenni seda uuesti funnyna ja naudinguga( sest trennid keha ju iseendale), seikled oma kallimaga( laste kõrvalt tulevikus enam nii ei saa) – siis tuleb ka enesearmastus! Näit mina ise- olin 13 aastat tagasi enda jaoks ideaal kaalus, parajalt lihastes ja kõhulihaseid oli ka näha, olin püss naine. Siis jäin lapseootele, läksin paksuks ning tubli 2,5 aastat olin paksu. Kuid lapse ja kiire elutempoga kaal iseenesest vähenes, kuid mu enesearmastus enda keha pärast puudus. Mida aastaid edasi ma hakkasin käima karate, tantsimis ja kickpoksi trennides läbi aja, mis pakkusid mulle lapse ja elu kõrvalt rõõmu ja energiat ning parandasid mu figuuri… Ma hakkasin end ja oma olemust armastama.
    Nagu konkreetselt praegu-olen 10kuuse beebiga kodus, maakodus vaja remonti teha, suutsin ise laup maakodus varbaluud murda ning jalg kipsis ja karkudega, vahel pubekaeas vanem preili ülbitseb jne. Vot on masekas pluss keha on õudus kuna beebi saamisega lötendab siit ja sealt. Ma leidsin lahenduse, (need mis beebi öö ja päeva vahetusega tekkinud magamatusest stressi põhjustas) ma hakkasin käsitööd tegema – kudusin, heegeldasin,lugesin raamatuid kui aega leidsin.
    Tänu oma vanema tütre, abikaasa ja beebi olemas oludele ja oma lemmik asjadega tegelemine – aitaski end taas armastama hakata isegi koos oma praeguse pontsu kehaga. Mul on põhimõte, et kui ma ise olen positiivne ja armastan, austan end(kuigi vahel see raske😉) – on ka mu lähedased ehk mu pere rõõmus ja positiivne.
    Oma jutuga, soovin sulle jõudu ja jaksu ning kuula oma südant, tee seda mis rõõmu sulle pakub ning keha jamad kaovad ehk siis “terves kehas, terve ja tugev vaim” 👍

  29. Mnjah ütleb:

    Merilin, kui su elus on palju stressi (kõrgenenud kortisool), siis on täiesti võimalik et sööd isegi tervislikku toitu rohkem. Ma räägin seda enda kogemusest ning tuginedes sellele, kuidas stressihormoonid töötavad. Eriti kuna sa ei loe enam kaloreid (mis on õige, et sa neid ei loe). Minul on eksamite perioodil hormoonid lausa nii sassis, et menstruaaltsükkel kestab 28p asemel 36-38p, kõrgenenud progesteroon mis tekitab veepeetust ja turseid, kaalutõusu (+ rindade valulikkus). Peale stressi vähenemist mu kaal püsib (või natuke langeb). Kuna sa oled kindel, et veepeetus tekitab kaalutõusu, siis peaks tegelema sellega. Muide – su kaal ON täiesti normis ja sa näed hea välja. Mitte su kaal pole vale vaid ühiskondlikud ootused ja sotsiaalmeedia süvendavad naiste ebakindlust. Ideaalid on toredad, aga isiklikult kustutasin insta ära, sest nägin et tekitas depressiooni. Sinule ma seda soovitada ei saa, aga lihtsalt üks vaatepunkt.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei. Mul on väga vähe stressi ja ma tean, et ma ei söö palju :)

      Aga nii ongi. Mu kehal polegi midagi viga. Kindlasti on paar kilo, mida ma otseselt ei vaja. Aga las olla. hoiavad mind nälja ajal elus, kui peaks midagi juhtuma 😅 Ma arvasin et on, sest ma kuulsin seda enda keha kohta teistelt nii palju ja see muutis mu reaalsustaju.

  30. Helen ütleb:

    Väga imeline postitus! Harva kommenteerin, aga nüüd kiidan küll takka. Tihtipeale ongi inimestel raskusi jälgida enda sisehäält ning see, mis ärritab, on tegelikult kõik väline peegeldus enda sisemaailmast. Ka ise tunnen naisena, et oi kui raske on aegajalt oma keha aksepteerida ja teen samuti sinuga sarnaselt sellega tööd. Selles teemas pole sa kindlasti üksi :) Pärast lapse sündi on tegelikult uskumatu tõdeda, kui imeline on meie keha..ja tegelikult need kurvid teevadki meist naise ja tohutult naiselikuks. Vahel mulle tundub, et lihtsalt sotsiaalmeedia “tahab” tekitada meis stressi..ja kellel veel keha aktsepteerimisega raskusi, siis hakkavadki võrdlema..ja võrdlemine ongi see, mida me inimestena ei tohiks teha. Igaüks on oma loominugus ja olemises unikaalne. Palju edu sulle ja rohket enesearmastust! :)

  31. Krissu ütleb:

    Olen Sinu blogi jälginud juba ammu ning just on meeldinud sellised postitused, kus sa kirjutad kas iseendast, iseenda sisemisest maailmast vms.
    Mis puudutab aga sinu välimust, siis tea et näed väga hea välja, olen ise kunagi olnud väga lahja, niiet mõned kondid juba paistsid välja, aga tead see polnud ilus, kohe üldsegi mitte. Alati on ilusam vaadata neid naisi, kellel on veidi kumerused või väiksed pekikesed😄 niiet ära pane negatiivseid kommentaare tähele, see annab neile veel enam jõudu juurde.
    Oled super naine täpselt sellisena nagu sa oled! ☺️💪

  32. Mees ütleb:

    Naised ikka ussid, no ei saa kuskil rahulikud olla. Kui enda kehaga rahul ei olda, siis salvame teisi, et endal parem tuju oleks. Joppenpuhh. Ja pole Teie kehal, Porgand, häda midagi. Täitsa Naiselik. 😊
    Pea püsti ja sära silma.
    💪

  33. Eve ütleb:

    Vot siis…
    Paks sa ei ole, hoopis terve mõtlemisega ja endast lugupidav naine oled.

    Kunagi followsin sind, aga siis otsusrasin sots meediaga koomale tõmmata, sest fitness pildid ei mõjunud mu motivatsioonile eriti. Pigem tekitasid minus negatiivseid emotsioone, et kuidas mina nüüd siis hakkama ei saa selle ilus olemisega. Vahel küll harjumusest vaatasin, et kuidas porgandil ka läheb.

    Kipume ikka unustama, et internet ei ole päris elu. Me kostitame oma alateadvust järjekindlalt infoga, mis meid tegelikult tasapisi hävitab sisemiselt. Kõige parem oleks telefon käest panna ja päriselt kohal olla ja märgata. Liialt palju defineerivad nii naised ise, kui ka ühiskond naisi kaalunumbri järgi ja sots meedia on vingeks võimendiks. Kui sa pole ülekaalus (ülekaal enamasti siiski hakkab kaasa aitama tervisehädade tekkele), oled terve, enesekindel ja hoolitsetud välimusega, siis oled sa ilus naine ja peaks ikka üsna suva olema, mis see kaalunumber täpselt näitab.

    Porgand, terve ellu suhtumine ja austus enda vastu on väärt omadused ja viivad meid palju kaugemale, kui six pack.
    Mina panen nüüd oma näpu “follow” nupule ja elan kaasa!

    Cheers, tervete ja õnnelike naiste auks!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Aitäh! Suurimad tänusõnad 🥰 Sest kui nüüd mõelda, siis sotsiaalmeedia väärastab meie alateadvust. See on nii põnev teema, et läheb mu postituste listi. 🤔

      • Eve ütleb:

        Ka mina arvan, et see on midagi millest peaks rohkem rääkima. Sest me hävitame end alateadvuses. Pealtnäha võime ju öelda, et mul on suva ja mind see ei mõjuta. Täpselt nagu reklaamidki. Aga kas ikka on nii?!

        Jõudu! 😊

        • Päevalill ütleb:

          Me peaks rääkima rohkem sotsiaalmeedia mõjust??? Are you kidding me? Seda teemat on reaalselt küll uksest ja aknast sisse tulnud tonnide viisi ja mul on reaalselt kopp ees sellest halast! Ja ma tõsiselt ei saa aru miks naised selles teemas nii tundlikud on ja ei suuda nüüd vaadata ùhte ilusat vormis insta naist või ükskõik kus seda naist. Meestel küll sellist probleemi pole, mulle tundub et naised on need kes on reaalsustaju ära kaotanud ja arvestades just ülekaalulisuse propageerimist ehk body positivyt just naiste osas. Miks te siis jälgite instagramis neid modelle, seal on nii palju muud ka. Te käitute nagu teid sunnitakse neid jälgima ja siis olema täpselt sellised. See on teie enda peas kinni et te peate olema täpselt sellised! Kas te vaatate nt tippsportlasi ka ja mõtlete, et te peaks olema sellised? Ei vaata ju sest te teate et nad on tippsportlased ja mida nad selleks teevad. Naisena on küll raske olla, sest ühiskond on ju kõige süüdi eks.

          Mainin ära selle, et mu kommentaar polnud kuidagi mõeldud selle postituse kritiseerimiseks. Tore, et sa, Merilin olen endaga rahu teinud endale sobivatel meetmetel. Pigem oli see otseselt sotsiaalmeedia kommentaari kohta, sest seda on tõepoolest juba loiga palju ja mulle tundub et inimestel puudub vime iseseisvalt mõelda!

          • lizka ütleb:

            Lisaksin veel omapoolse arvamuse seoses sotsiaalmeedia mahategemisga. Olin 20ndates, kui Instagrami veel polnudki ja ka siis samamoodi oli naistel oma enesehinnanguga probleeme- enamus mu sõbrannad proovisid pidevalt küll mingeid 13-päeva dieete, keefiri dieete jms, et kaalust alla saada. Koguaeg oli mingi kaalu teema..Lihtsalt sel ajal ei teatud nii palju tervisliku toitumise kohta, aga tänapäeval on see saamas aina populaarsemaks ja teadlikkus on kõvasti tõusnud. See on ka tänu sotsiaalmeediale. Kui palju inimesi on motivatsiooni ja inspiratsiooni kaalu langetamiseks/tõstmiseks saanud just nn influenceritelt (kes ju ka instas tegutsevad). Kui keegi tõeliselt oma keha armastab, siis ei hakka ta seda vihkama pelgalt mõne insta tüdruku pildi peale. Ja nendel fitness tüdrukutel on instas järjest rohkem tervislikumad ja ilusamad kehad, tihtipeale söövad nad rohkem, kui trullakamad. Olen kuulnud, kuidas sportlikule tüdrukule parastatakse, et oii sa ei söö vist kunagi kooki, mis elu see on, kui peab piirama koguaeg jne… Tegelikult nad söövad regulaarselt ja tasakaalukalt ja lubavad endale kõike. Tänu jõutrennile on neil tugevad lihaselised jalad, ilus tuhar, selg.. Mõned vb on jah liiga madala rasvaprotsendiga, aga üldiselt on sellised, kas fitness võistlustele minejad või teised geneetiliselt madalama rasvaprotsendiga. Ei tasu Instagrammi maha teha ja süüdistada oma madalas enesehinnangus, see madal enesehinnang on arvatavasti koguaeg olnud. See on lihtsalt minu arvamus :)

      • Kiks ütleb:

        Aga mis mõte on promoda trennitegemist-tee midagi kasulikku-nii kaob ka teistel mott, kes kord nädala trenni teevad aa, miski ei aita. Ma jalutasin 3 kilomeetrit päevas üles saja aasta, et lapsele koolieed õpetada ja seelik keerles peale teist nädalat seljas.. mis mõte on trennil ja “tervislikul” toidul, kui ikka mingit muutust pole. Sry kui taimetoit tagaks saleda keha kui muidu ei saa on ok, aga miks muidu.

        • Paljas Porgand ütleb:

          Ma ei promo trenni tegemist. Ma jagan oma elu, mille suureks osaks on trenn. Ma armastan trenni :D See on minu jaoks lausa meditatiivne tegevus. Mul on õnnehormoon pärast trenni laes ja tunnen, et olen enda keha liigutanud.

          Ja kui lugesid vähegi postitust, siis ma armastan tervislikku toitu. See on maitsev, paneb mu keha ja tervise õitsema ning on igapäeva osa mu elust.

      • Karolina ütleb:

        See on põnev teema tõesti. Vääriks uurimist ja lahti kirjutamist. Ma alles praegu panin follow instagramis, tänu sellele “paksu-postitusele”. Sa pole kaugeltki paks loomulikult. Kõik see, mida meedia kultiveerib alateadvuses tekitab paljudes kompekse. Eriti noortes, teismelistes, kellel veel pole enesehinnang välja kujunenud ja keha ka alles muutub. Sellest sünnib palju halba nii paljude jaoks. Ja nii mõnedki ei saa sellest veel aasta(kümneid) üle. Mis pildil võib olla ilus ei pruugi olla sugugi pilvitu seal taustal. Rohkem rõhku sisule ja tervikule kui välisele pakendile. Samas terves kehas terve vaim nagu öeldakse, et tervislikult toituda ikkagi tasub ja ennast liigutada, ka sel viisil armastada, aga sellest ei peaks saama elu mõtet ja kinnisideed, vaid need peaksid olema nauditavad, liikuda on ju mõnus ja samuti on hea toit maitsev ja peaks tekitama valdavalt häid emotsioone, mitte vangis oleku tunnet. Oluline on kuskil mujal. Väga tore kui selline mõjutaja ja blogija, nagu sa oled kirjutab sellises võtmes asjadest. #normalisereality #normalisefemininity #normaliseselflove #normalisehonesty #thisisrealbeauty

  34. Heleri ütleb:

    Ka mina võitlen nn body dysmorphia käes täpselt sama kõhuloti pärast, sest selle omamine tänapäeva fake filtrite maailmas ju saatanast 😁. Eemaldasin kõik pealiskaudsed miinimum keharasvaga ilueedid oma sotsiaalmeediast, sest ma tunnen, et mul pole nendega mitte midagi ühist. Nüüd kui nad mul enam kuskil feedis ei mölla, on ausalt palju rahulikum, ei teki ka negatiivseid mõtteid. Fakt on see, et sa oled endaga vaimselt palju tööd teinud ning see on see, mis viib edasi. Minul käis see nõks läbi kui tundsin, et minust ei saa asja ja teen alati halbu valikuid aka kui oled purjus ja passid ennast peeglist ja küsid endalt why am i like this😂. Elumuutev otsus endaga sõbraks saada ja ka enda ümber mõtestamine, et ju pidigi nii minema 😁. Avanevad uued uksed ja võimalused, why stress about it?
    Igatahes mu jutu point on selles, et ma samastun sinuga ja ilmselt ka veel väga palju inimesi. Need kes sinu juttu ei mõista, suure tõenäosusega ei mõista ka veel ennast ja kas hakkavadki.

    You do you girl! You only got one life, so make it your own and live it with no regrets😉.

  35. Sanna ütleb:

    No ma ei tea, kus kohas inimesed sinus paksu näevad 🙈. Ma saan aru, et ilu on vaataja silmades ja iga ühel on enda iluideaalid, aga PAKS on minu meelest ikkagi midagi muud. Ma hakkasin sind instas jälgima alles hiljuti peale Malluka posti, kus ta mainis su ilusaid pilte. Pidin vaatama noh😁. Ja kui ma nägin seda pilti, kus sa Tenerifel kivide peal seisad (läksin kohe kuupäeva vaatama: 9.01), siis mõtlesin nagu wow, dream body! Mitte korrakski ei tulnud mõtet, et paks või pekine.
    Inimesed ongi erinevad, kellele meeldib 6pack, kellele mitte🤷🏼‍♀️. Ja mõned võiks aru saada, et paljud ei tee trenni, selleks et alla võtta, olla fitt, omada väljapaistvaid lihaseid jne.
    Aga sulle soovin edu edaspidisel eneseavastamisel!

  36. Airi ütleb:

    Sa oled ilus tüdruk ja ilusa kehaga.
    Armasta ennast sellisena nagu sa oled. Õpi ennast vaatama positiivselt ja armastust täis silmadega.
    Kui sa endas rahu leiad, ja suudad aktsepteerida ennast sellisena nagu oled ja enesehinnangu veidikenegi kõrgemale lükkad siis hakkadki nägema seda mida enamus inimesi/ mitte neid õelutsejaid/ – et sa oledki üks väga kena tüdruk. Kena kehaga. Loomulik.

  37. Paxu ütleb:

    Hei! Nii ilus ja vajalik postitus, aitäh sulle! Ka mina olen see suurem neiu ja tead on raske, tahaks ikka kõhult mõned voldid kaotada ja käed võiks saledamad olla, kintsudest rääkimata. Olen proovinud smuutisi rohkem juua, väga palju (sidruni)vett, isegi fitlapi tellisin, kuida midagi ei aita.
    Siia tuli aga suvi, olen kooliõpilane, ja kadus stress. Ka NELI kilo kadusid KOHE. Seega lase vabaks, muu siin ilmas ei aita :)
    Hetkel proovin olla mina ise, puhata, looduses liikuda ja teha asju mis mulle meeldivad. Vahel vaatan ikka peeglist et oi nii kena, kui mõnikord on ikka nõmedad päevad kus pisilesed iluvead enesekindlust tapavad.
    Veelkord aitähaitähaitäh selle postituse eest, keep going girl!!!! ❤

  38. Mirjam ütleb:

    Seda lugedes tundsin ma armumise tunnet! Nii ehe, aus, sügav ja imeklus :’)
    Aitäh, Merru! Mu usk inimestesse taastus.

  39. :) ütleb:

    Ma usun, et paljuski on põhjuseks stress: pidev enesepiitsutamine, reeglid, käsud-keelud, piirangud. Mul on elus olnud küll vaid 1 kord, kui üritasin paar kilo alla saada, aga see oli väga õpetlik. Keha mulle meeldis, aga püksid lihtsalt ei läinud jalga enam hästi. Ja ei saanud alla seda 2-3kg! Seepärast, et see muutus kinnisideeks ja põhjustas stressi. Kui lasin mõttel minna, normaliseerus kõik iseenesest mõne ajaga.
    Teine õppetund: viimased 3a on olnud vaimselt väga rasked ja pole trenni teinud. Kuna olen lapsest saati olnud väga sportliku kehaehitusega ja oma keha sellisena armastanud, oli alguses muutunud kehaga raske leppida. Otseselt kaal pole muutunud, aga lihased on asendunud rasvaga, väike voldike siin ja seal. Aga lõpetasin enda piitsutamise ja tegelikult tunnen ka uue kehaga ennast vägagi hästi. Sest paar volti vähem või rohkem ei muuda mind inimesena paremaks ega halvemaks. Keha võib muutuda, aga rahulolu ja armastus oma keha vastu ei muutu.
    Toitumise osas: kuna on geneetiliselt õnnistatud üpriski hea ainevahetusega, olen saanud terve elu päris lõdvalt võtta. Muidugi praegu juba 30+ ja natuke peab ikka jälgima ka, aga ma ei keela endale magusat. Iga päev söön suhkrut. Sest tahan ja mind ei huvita, et on valge surm ja mis iganes. Suurem surm on pidev stress ;) Toit on minu jaoks üks elu suurimaid naudinguid ja ma ei loobu millestki, sest see pole “tervislik” või on liialt kaloririkas.
    Söön intuitiivselt, mille järele on parasjagu isu ja toitumises toimuvad lainetused: vahel viitsin rohkem kodus erinevaid toite teha, vahel jälle vähem ning toiduaineid, mida rohkem tarbin, on pidevas muutuses. Absoluutselt ei mõtle ei makrode ega vitamiinide peale. Kellaajad on suvalised, kui tahan söön ka vahetult enne magamaminekut. Kuulan, mida keha ja isud ütlevad. Vereproovid on väga ok.
    3. õppetund oligi hiljuti, kus vaimselt ränkraske sündmuse tõttu langesin väga korralikku magusalõksu, aitas ärevust maha võtta. Aga vereproovid olid vastupidiselt kardetule paari kuu möödudes elu parimad! Usalda ennast ja oma keha, ära piitsuta liigselt ja vahel lihtsalt ole. Laisalt ja ebatervislikult :)
    Usun toitumise, trenni ja vaimu koostöösse- kõik peab olema tasakaalus. Kui vaim on väsinud, ei aita ka detailideni jälgitud toitumisest ja trennist. Keha on tervik ja tihti jäetakse vaimne pool liialt tähelepanuta. Ka paljud haigused ja terviseprobleemid on psühhosomaatilised.
    Sööme selleks, et elus püsida, ei ole mingit mõtet toitumisest elu keskpunkti teha. Sama ka trenniga. Liikumine on keha loomulik tegevus. Ka jalutamine, aiatööd jm on trenn, ei pea regulaarselt jõusaalis käima.
    Esivanemad elasid täitsa ilusti ära nendele teemadele mõtlemata :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei!

      Täiesti nõus. Kirjeldasid siin ühtlasi ka minu suhtumist trenni ja toitumisse viimased 3-5 kuud. Võtan nii vabalt ja kuulan täielikult oma keha. Minu puhul ongi prolly olnud asi selles, et olen häbenenud oma keha teiste eest ja see põhjustab metsikult stressi.

  40. lizka ütleb:

    Olen ka sellise kehaehitusega, kogun rasva põhiliselt jalgadele ja kätesse. Olen pmt 10a tervislikult toitunud ja regulaarselt trenni teinud, aga kaal oli ikka alati sama. Tahtsin u 5kg alla saada, et end nii pehmelt ei tunneks. Unistasin sellest aastaid ja mis minu puhul hakkas mõjuma lõpuks see, kui loobusin makrode jälgimisest ja hakkasin natuke ebatervislikumalt toituma, naljakas jah :D Aga sain aru, et tervislikust toidust sõin end pidevalt üle, sest täiskõhutunnet oli raskem saavutada. Kui lisasin oma menüüsse tagasi pasta, aegajalt kommid/shoksi, siis sõin üldiselt päeva jooksul vähem ja lõpuks olingi väikeses defitsiidis ja kaal langes sinna, kus ma end kõige paremini tunnen. Oleksin võinud ju endale sisendada ja pähe taguda, et vahet pole milline ma olen, love yourself and blabla, aga fakt on see, et see 5kg oli minu jaoks liiast ja nüüd tunnen end paremini hoopis. Mul läks 10a, et see 5kg alla saada ja nüüd on see püsinud juba pool aastat. Selle avaliku elu pahupool ongi see, et paraku ei saa kõigile meeldida ja pole võimalik ainult kiitust saada. Kindlasti trennis mõni vaatab mind ka, et issand mis koledad paksud sääred (kahjuks sääreümbermõõt ei vähenenud minul isegi 5kg alla võttes) ja eks ma arvestan sellega. Kui oleksin avaliku elu tegelane, siis arvatavasti saaksin selle kommentaari postkasti endale, aga jah tuleb sellega leppida :D Mina olen sind trennis näinud ja mulle meeldib täiega sinu kann näiteks, tahaks ka sellist, aga jah siis peaksin vist paar kg juurde tagasi võtma :D

    • Paljas Porgand ütleb:

      Oioi, aitäh komplimendi eest.

      Ja ma loodan et ka mul ükspäev kaovad need kilod mis ma tunnen et pole justkui minu omad. Aga senikaua (või järsku forever) armastan ma neid täiega!

      • Minna ütleb:

        Loodad kilode kadumist ja samas armastad neid täiega? Kui me midagi täiega armastame, siis me ei looda nende kadumist. :)

        • Paljas Porgand ütleb:

          Mkm. See on sama nagu sul on akne. Sa võid õppida seda aktsepteerima, aga sa ei hoia pöidlaid, et see sinuga eluks ajaks jääks. Sa ei häbenme seda ja armastad end olenemata aknest, aga ikkagi toitud tervislikult, hoolitsed oma naha eest ja uurid variante, kuidas oma nahka tervendada.

          Kuna ma tean, et mul on keha üpriski palju vett täis ja liigne vesi ei ole kehas vajalik, siis jah, ma loodan, et ma saan lõpuks jälile, milles probleem on. Seni ma aga aktsepteerin mis on :) Ja kui ka väike kõhuke peaks tahtma kaduda, siis ma ei pane muidugi kätt ette ja ei söö selle arvelt rohkem, sest ma ju armastan oma keha sellisena nagu on. Meie keha on meie sisemaailma peegeldus ja usaldan, et kõik mis PRAEGU on, on vajalik :)

  41. Mai ütleb:

    Palju edu!

  42. km ütleb:

    kullakene, ära lase kaarnatel enda kallal nokkida. Koerad, karavan ja need teised sõnad :)
    Sa tegutsed, pingutad ja ka aeglane progress on edasiminek. Vaadates su pilte (eriti naha-alune kerge turse) kahtlustan, et sul võib olla insuliini resistentsus. Hästi tüüpiline on ka see, et just väike punu on ees ka siis kui parasjagu kaal eriti hull ei tundu olevat. Mõtle keskealiste meeste peale, kellel on peenikesed käed ja jalad, aga kõht ees nagu rasedal – nemad on eriti tüüpilised insuliini resistentsuse näited. Kui arvata, et trenn sellele mõjub, siis võiks ka küsida miks nt. Kaia Kanepi pole just piits-peenike. Ole vapper!

  43. Eva ütleb:

    Nii hea postitus! Aitäh selle eest!
    Mul on sinu kehaga sarnane kehatüüp. Rasv ladustub jalgadesse ja ükskõik kui palju treeniks või näljutaks, ei saa ma kunagi kauneid pikki peenikesi sääri. Saan hoopis põlvepekid haha.
    Sinu bikiinipilte vaadates näen enda keha aga vähem lodevamana (väikese beebi kõrvalt ei ole trenni väga jõudnud). Sinu keha nähes vaatan ja imetlen, et nii ilus naine nii ilusa kehaga. Aga oma kehaga ei julge mehega spa’sse minnagi. Lisaks siis ka mu akne…
    Mu akne ka kehakaalu põhjus on ilmselt ka teada. Mul on polütsüstilised munasarjad, millega kaasnebki akne ja kaalutõus.
    Hetkel ma näen ka vaeva, et oma keha üle rõõmustada, et ta suutis ilma abivahenditeta lapse ilmale tuua. Minu 8 üleliigset kilo tundub mõttetu mure selle kõrval, et mõni naine on viljatu.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Suur aitäh et meiega oma lugu jagad. Ise kahtlustasin ka lõpuks seda, aga õnneks ei ole.

      Muidugi pead oma kehale tänulik olema. Milline imeline uudis!

  44. Rebane ütleb:

    Ma esimest korda puhtalt huvi pärast sattusin sinu blogi lugema ning esindan sugupoolt, kes pärast paugu saamist jalge vahele peavad kandadel hüppama – võin käsi südamel väita, et see ei aita!

    Samuti imestan siiralt, et tänasel päeval elavad inimesed endiselt väärarusaamaga mullis. Sotsiaalmeedias aktiivselt figureerimine ongi ülimalt keeruline töö/tegevus/valdkond millest elatuda. Sa avad oma igapäevased toimetused sisuliselt tervele Eestile ja eeldad, et inimesed kes su toimetustele peale sattuvad neelavad lihtsalt tatti ning on vaimustuses alati mida näitad ja ütled? Ideaalis oleks see muidugi tore aga kahjuks see nii pole. Iga asi on vaja enda jaoks lahti mõtestada ning seejärel seda analüüsida – tulem peaks olema lõppkokkuvõttes enese rahulolu. Samamoodi nagu kasutavad elukutselised sportlased tulemuste paranemiseks psüholoogide abi peaksid minu arust kasutama sotsiaalmeedias figureerivad inimesed. Seda kriitikaga toime tulemiseks, kui selleks on vajadus.

    Kurb on muidugi lugeda, et võõraste inimeste sõnad niivõrd korda lähevad. See tundub isegi absurdne. Pooletoobised, kes usuvad ja postitavad pilte oma seinale motiveerivate tsitaatidega peaksid teadma igipõlist või vaat, et esiisade esimest ning kõige kurikuulsamat mõttekõlksu – “Haters gonna hate”. Ma ei mõelnud siinkohal postituse autorit, vaid üldist populatsiooni. Kui sa lõpetad blogimise ära, siis kallikene arvesta, et ka muudes elulistes olukordades tuleb seda ette, et keegi ütleb sulle halvasti. Sellepärast ei saa nüüd silmi maha visata. Kuna sa oled aktiivne sotsiaalmeedias oma 50k jälgijaga, siis see osakaal inimestest, kes on võimelised halvasti ütlema ning kelleni sinu tegevused jõuavad on lihtsalt nii palju suurem, mistõttu esineb seda tihedamini.

    Muideks infomõttes ullikestele! Ma ei suuda hetkel tsiteeritavat teadusartiklit üles leida, aga see on tegelikult teaduslikult ära tõestatud, et igasugu inspireerivad/motiveerivad tsitaadid ja postrid reaalse elu pikas perspektiivis ei tööta. Tõsi, lühikese ajavahemiku jooksul võivad anda need mingi impulsiivse tõuke ennast soovitaval moel muuta, aga üldiselt pole neil nii palju mõjuvõimu, et tekitada püsivaid muutuseid. Ehk siis põhimõtteliselt loovad need justkui mingi väära lootuse ja tunde, et nüüd midagi muutub, aga reaalsus on sisuliselt alati veidi kurvem.

    Jätkan sotsiaalmeedia osas – saage aru, et see on laias pildis nii massiivne ning ühtset nimetust selle nähtuse seletamiseks ei olegi. Mitte keegi ei oska prognoosida, mis on selle tagajärg inimeste psüühikale. Ainus mida see praegusel hetkel robustselt pakub on väärarusaamade loomine mingisugusest putsis ideaalsest elust mida tegelikult ei eksisteeri. Kogu sotsiaalmeedia tarbijaskond on sellest sõltuvuses. See on konkreetselt samasugune sõltuvus nagu suits, mokatubakas või mõni droog. Kujutage ette pilti, et lähete üksi kohvikusse, tellite toidu ning lihtsalt istute ja ootate ilma ühtegi feedi kerimata. See pole enam võimalik, sest hakkab igav või tuntakse ennast imelikult. Mõniaeg tagasi, nii umbes 15-20 aastat tagasi oli see normaalsus. Mõelge selle üle natukene.

    Võibolla kogu see jutt on negatiivses alatoonis aga ma püüdsin vormida reaalse arusaama millest oleks ehk kasu ning mis tekitaks arutelu kohta.

    Aa ja lõpetuseks – minu arust oled sa ilus ja heameelega spooniks sinu kaisus paar tundi!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Ma mõistan mida siin öelda püüad. Aga teemast praegu ikka väga kõrvale. :/ Ei tea kas ei lugenud postitust üleni läbi või ei seostunud, aga kogu teema keerleb enesearmastuse ümber mis tuleb MINU seest mitte teiste kommentaaridest. Nagu ka kordi mainisin – sellest kommentaarist oli mul suva. Aga minus tärkas mu ravimata valukeha. Ja ma esimest korda elus tundsin nii suurt tungi olla täiesti avatud ja haavatud kõigi ees. Siia ei puutu üldse mingid kommentaatorid või et ma nende pärast nutaks. Ma peaks sel juhul iga päev padjapüüri vahetama.

      Ja lihtsalt märkuseks: kui sa tahad kunagi ühtegi naist spoonida, siis pead veel KÕVASTI vaeva nägema naiste poole pöördumisega. Ma natuke oksendasin kurku kui selle kommentaari lugemisega lõpule jõudsin 😂

  45. Je ütleb:

    Jaaa, sellised postitused ongi kõige huvitavamad ja inspireerivamad. Me kõik vajame seda.
    Minu meelest on tänapäeval läinud kuri märksa kurjemaks ja hea kohe väga heaks. Õnneks on nii palju toredaid, tarku, eluterveid, arusaavaid, empaatilisi ja positiivseid inimesi. Tuleb valida, millisesse leeri soovid kuuluda ja siis tõmbad ka ligi endasuguseid ☺️☺️

    Kahju inimestest, kes ei saa asjadest aru ega suuda näha suuremat pilti ja mõelda kastist välja. Nad on nii väiklased. Justkui peaksid olema kõik samasugused. Ei mõisteta, miks on inimesed erinevad, miks esineb kellelgi midagi, mida teisel pole, miks üks käitub ja mõtleb teisiti kui teine jne.
    See on nii tobe ja minu meelest on need ühed “väikesed” rumalad inimesed. Selliste inimeste elu on raske, sest iga väiksemgi muutus nende endi välimuses/elu keerdkäik mõjub neile nii negatiivselt ja tuju muutvalt. Nad on tegelikult ise väga tundlikud ega saa asjadest enne aru, kui elu ise tuleb õpetust andma.

    Ole edasi meile inspiratsiooniks!

  46. Helika ütleb:

    ❤❤❤

  47. Laura ütleb:

    Minu arvates on see nii vale ja juurdunud suhtumine, et kaal defineerib ilu ja enesetunnet. See kaaluosa ei kehti küll sinu kohta, aga üleüldiselt maailma kohta. Olen ise aastaid olnud teistest pisut suurem. Ei, ma ei ole üldse paks tegelikult. Mu kehamassiindeks on ideaalne. Aga teiste väga peenikeste kõrval tekib paratamatult siianigi kuidagi selline halb enesetunne ise kurvikam olles. Samas, pean tõdema, et kaalu langetusega mul probleeme pole, aga just praeguse kaalu juures tunnen end niivõrd energilisena. Jõusaalis tulevad kükid suurte raskustega nii palju kergemalt. No ausalt – mille pärast veel põdeda? Tugevus peaks olema uus seksikus. Tööl käies (mul on füüsiline töö) ei väsi ma üldse ja terve olen ka kui purikas. Ma jaksan elada ja asju teha. Näiteks need naised, kes pidevalt dieete teevad ja kõhnemad on, nad tihtipeale ei jaksagi midagi teha tegelikult, on väsinud ja jõuetud. Ise ka kaloridefitsiidis elades olen tundnud end nii väsinuna. Kui lõpetasin kaalu pärast põdemise, hakkas kõik iseenesest paika loksuma. Vahel on raske peeglist end vaadata, aga endaga tuleb olla sõbralik. Mitte halbadel päevadel end maha teha. Just leida seda head, kasvõi algul sundida end seda head leidma.

    Sind vaadates näen tâiesti tervet noort naist, kellel elu särab silmades ja nâos on jumet. Mul on hea meel, et oled vaikselt liikumas parema suhtumise poole, see ei tulegi paraku kergelt. Arvan, et oled väga tugev inimene, ma ei kujutaks ettegi sellise sotsiaalmeedia surve all elada. Tuleb meeles pidada, et läbisaamine iseendaga ja oma kehaga on kõige tähtsam. Austan sind väga, et julged nii normaalseid asju (mida sotsiaalmeedias tabuks peetakse) jagada, ka oma nõrkuseid.

  48. Kaidi ütleb:

    Vahel ma tunnen, et elu oleks lihtsam kui poleks internetti ja neid teisi elusid, kommentaare ja mõtteid. Aga sulle head enda armastamist!

  49. Marta ütleb:

    Aitäh sulle, Merilin, selle väga ausa ja tõelise postituse eest! Ma olen südamest õnnelik, et selle otsa koperdasin ja kõik läbi lugesin. Ma pole kunagi varem tundnud sellist kurbust ja rõõmu korraga nagu praegu. Pisarad lihtsalt hakkasid poole postituse peale jooksma ja kommentaare lugedes tuli järgmine sahmakas :) Üks hea ja õnnelik meltdown on täpselt see, mida mul praegu vaja oli. Siit edasi saab minna ainult paremaks <3

  50. Haaskler ütleb:

    Sellel planeedil on paraku olemas 2 väga jama nähtust. Üks nähtus on inimesed, kes kogu oma kaifi saavad vaid teiste kiusamisest. Teine halb nähtus on see, et miskipärast nende kius mõjub. Mulle on kah tänaval tuldud ütlema “kuule, su nägu on nii veider, mis sa ikka elad, mine ja uputa end ära ometi”. Mis parata, eks ma siis läksin leili, mõnele ütlejale soovitasin mõnd eriti perversset masturbatsioonimeetodit, üks ütleja andis seepeale mulle nuga :)…
    Probleem on ihatahes hulludes, kes usuvad, et neile on antud õigus kaasinimesi valimatult retsida.

  51. J ütleb:

    Meie ühiskonnal on ikka nii pikk maa veel minna. Mehena võid sa olla väga erinevates suurustes ja kehatüüpides ja ikkagi olla “normaalne”. Naiste puhul on justkui üks kehatüüp ja kõik. See on hästi ebaõiglane ja karm ja täiesti jabur. Kõik naised tunnevad seda survet. Loomulikult on oluline ise end armastada ja aktsepteerida. Aga me oleme ka sotsiaalsed olendid ja muidugi meid ümbritsev mõjutab meid. Naistel on õigus olla just sellised nagu nad on! Ja me ei pea mahtuma mingitesse kastidesse. Uuh! See on justkui viis kuidas aina rõhutada meeste ja naiste erinevusi ja mitte lasta naistel lennata sama vabalt. Kui üks sugu võib olla selline nagu ta on ja teine peab tegema 100 asja enne, kui ta on aktsepteeritav (raseerima, meikima, deieeditama, iga päev erinevaid riideid kandma, kontsakingi kandma jnejnejne), siis on see ju täiesti kohutav. Kui sa armastad end ja oma lähedasi, siis sa oled ILUS. Ja isegi kui sa vahel ei suuda end armastada, siis sa oled ikkagi ILUS. Nii lihtne see on. Vahel ma vaatan neid seksikaid vanu maale ja skulptuure, kus KÕIGIL naistel on pehme kõht ja ma unistan maailmast, kus minu mõnusat pehmet kõhtu vaadataks sama kirega, kui nende kunstiteoste autorid neid naisi vaatasid. Aga ma siis alustan iseendast ja oma armastatust. Täna vaatan oma pehmet kõhtu kirega ja näitan seda oma kallimale ka täie kirega! Küll maailm järgi jõuab.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Nii õige! Just üks päev rääkisin Roometi ja ka sõbrannaga samal teemal. Ja jõudsime ka nende maalideni välja :D Ma usun, et ühiskond on aina kiiremini vaimselt avarduv ning üsna pea ei oskaks keegi ettegi kujutada, et eksisteeriks ühtegi iluideaali :)

  52. V ütleb:

    Kallis Merilin, mul on öelda vaid ühte: sa oled absoluutselt võrratu inimene! Nägin su story’t just mõne tunni eest ja mõtlesin, kuivõrd ilus sa oled ja samas kuivõrd inimlik sa oled. Mul on nii villand sellest sotsiaalmeedia manipulatsioonist, mis paneb end tundma väärtusetult. Ma olen olnud aastaid kinni selles enesevihkamise tsüklis ja olen alles nüüd avastamas, kuidas end armastada. Mul on ühtaegu nii kurb mõelda, et ka keegi nii imeline kui sina võib tunda sellist valu, aga samas on mul hea meel, et ma pole ainus. Nii nii südamest suur aitäh selle postituse eest! Saadan sinu poole palju palju positiivsust ja jõudu. Sa oled absolutely awesome! :)

  53. K. Di ütleb:

    Küsimus on, kellele elada. Ja tihtipeale elame teistele, jättes enese tagaplaanile. Unistame “paremast” tulevikust, (nt kergemast meedia “ettejoonistatud” kehast, nägusamast printsist valgemal hobusel, piiritust rikkusest, teiste tingimusteta heakskiidust, sh laikidest ja feimist), samal ajal lõhkudes soovide ja tahtmiste maailmas elamisega enda terviklikkust ja (vaimset) tervist. Õnneks vanus ja elukogemus üldiselt kingib tarkust… ja ka kurve :) Oled ilus. Ja kui jääd endale kindlaks, elad hetkes ja rahulolus, tajudes enda tegelikke vajadusi, muutud veel ilusamaks. Jätkuvat meelerahu!

  54. Triinu ütleb:

    Nii ilua pesu. Kust pärit?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Olen sellele mõelnud. Juba siis kui ise kirjutasin BII postitust :(

      • Linda ütleb:

        Kusjuures terve postituse lugemise aeg mõtlesin sama, et ehk ei sobigi sulle just nimelt rinna implantaadid. Nendega on nii palju negatiivseid juhtumeid.. kunagi ei tea. Samas mõistan ka, et ka rinnad on üks enesehinnangu boostimise viisidest ja karm teekond sellega läbi käidud ja kergelt nö proovida, et kas läheb paremaks, ka ei taha.
        Soovin igatahes, et kõik su soovid täituksid! :) Oled oma aususega imeline eeskuju.

  55. D ütleb:

    Selle avameelse postituse ja loo moraal ei ole vist niivõrd see, et naised ei pea olema perfektsed, vaid pigem see, et internetis fassaadielu elada on enesepettusemull. Nõus?

  56. Kai ütleb:

    Olen lugenud, et silikonrindade pärst ka ei lange kaal!
    Bikiinifitnessi foto peal näed hea välja!

  57. K ütleb:

    “Maybe the journey isn’t so much about becoming anything. Maybe it’s about un-becoming everything that isn’t really you, so you can be who you were meant to be in the first place.”

    – Paulo Coelho

  58. KK ütleb:

    Oled väga kaunis ja naiselik. Õnneks liigub meie ühiskond vaikselt sinna, kus kurvikus ja naiselikkus on rohkem in. Olen ise normkaalus aga ülakehalt väga peenike, tahaks just juurde võtta, et veidigi naiselikum välja näha…

    Muideks mina olen tähele pannud enda puhul seda, et nii kui ma hakkan teadlikult vett endale sisse kalllama, lähen paiste. Kui õhtul enne magamaminekut joon kasvõi midagi, siis on hommikul nägu paistes ja kotid silmade all. Öeldakse küll, et iga päev mitu liitrit, aga minu kehale miskipärast ei meeldi vesi. Joon vaid siis kui tunnen tõesti janu.

  59. Moonika ütleb:

    Pikka juttu pole, aga tahtsin lihtsalt öelda, et oled väga ilus ja inspireeriv naine.

  60. Eliise ütleb:

    Aitäh selle postituse eest ja et näitad ennast nii reaalsena. Sa oled imeline naine ja suur eeskuju meile kõigile, kes kannatavad samamoodi ja on sellel enesearmastuse otsingu teel. Ma olen üks neist, sarnaste probleemidega ja tean, et tee ensearmastuseni on kõige raskem teekond aga ma usun, et see ongi õnneliku elu saladus. Ole sina ise!

  61. Kiti ütleb:

    . Aitäh ausa postituse ees. Kuigi olen “söön palju tahan aga ikka olen sale” tiimis siis pole kordagi môeld, et paks oled 😳 julm, kui ôelaid inimesi on ikka olemas aga olen ise alati seda meelt old, et ju siis on kadedad millegi üle . Ja Merru, sinus on palju mille üle kade olla, ka mina oled kade 🤫 Oled väga armas ja siiras, jätka olemast edasi sina ise🥰

  62. Mari ütleb:

    Täiesti uskumatu tegelikult, kui õelalt võivad inimesed kirjutada (kommentaar, mille peale murdusid).

    Mina olen ka otsimas oma keha ja toiduga head ning optimaalset suhet..
    Üks pool on jah rahu sõlmimine ja enese aktsepteerimine, armastamine, see on aga pikk teekond ja võtab aega.. ei tea kas üldse kunagi sinna täieliku enesearmastuseni jõuab selles elus.

    Teine pool on liikumine ja toit. Ma ei ole küll kõiki su postitusi aktiivselt lugenud, kuid on silma jäänud proteiinide pooldamine, mis on üldse fitness inimeste seas levinud. Mina aga enda puhul avastasin, et isegi kui ma teen trenni ja soovin paremasse vormi saada, siis see süsivesikute liigne cuttimine ei vii kuhugi. Stress, nälg, kaal ei lange, seedimine on aeglane, uimsasus, aju ei tööta justkui- on palju kergem tulema, kui süsivesikud on liiga madalal. Nüüd ma juba mõnda aega siin toitun nii, et pigem rasvad on madalal, proteiinidega ka ei liialda ja süsivesikuid on palju. Kaal langeb vaikselt, pildilt ja mõõtudelt on näha, et rasvaprotsent ka langeb, enesetunne on palju parem, naha olukord on parem. Süsivesikute hulgas on siis muidugi mitte tavalist suhkrut sisaldavad tooted, vaid ohtralt köögivilju, puuvilju ja marju. Rasvadena eelistan nö häid rasvu (avokaado, kookosrasv, pähklid, kookoshelbed jne). Liha söön üldjuhul vaid u 100-120 g. Palju on inimeste reviewsid, kus taimetoitlased on edukalt lihast kasvatanud. Mina küll ei plaani päris taimetoitlaseks hakata, kuid kahjuks toitumiskavad, mis olen varasemalt tellinud fitness proffide käest, siis seal on üks proteiin proteiini otsa… päevas lubatud heal juhul vaid üks puuvili. Nüüd ma neid kavasid ei jälgi, vaid söön julgelt süsivesikuid (puuviljad ja köögiviljad, teraviljaga vaid natuke pean piiri). Õnneks on veel ka toitumisnõustajaid, kes ei cuti nii palju maha süsivesikuid.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Süsivesikuid söön ma juba viimased paar kuud ka väga korralikult. Armusin taas puuviljadesse ja teraviljadesse ja enesetunne on mega! :) Rasvadega ka sama suhe nagu sul.

  63. Siret ütleb:

    Ei hakka kuidagi su välimust ja hingeelu kommenteerima, küll aga su sõnakasutust – see et sa MITTE KUNAGI pole tellinud pastat, pitsat, jäätist vms ….on ju lausvale. Sama ka kui sa ütlesid, et pole MITTE KUNAGI dieeti pidanud, aga samas oled varasemalt siiski end kõvasti piiranud just toitumisega. Ehk pole sa lihtsalt läbi mõelnud selliseid lauseid ja kõlab ägedamalt kui seda sellisel kujul öelda, aga torkab lihtsalt silma kui valetamisena. Tihti tunduvad ka su vastulaused kommentaaridele väga ründavad ja äkilised – kuna sa ise oled otsustanud sellise avaliku elutee endale valida, siis tuleb olla ka valmis selleks, et kõik ei kiida ja ninnu-nännuta, aga samas ei ole need sinu-jaoks-mitte-nii-positiivsed kommentaarid ka kohe HATER-ite poolt su poole teele pandud. On naiivne arvata, et soovides olla influencer ja avaliku elu tegelane, siis kaasneb sellega ainult suhkrune pilve peal olek – kõigile ei saagi meeldida ja ei peagi. Kahju, et kaaluteemad sulle ebameeldivusi elus valmistavad.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hmm. Ma ütlengi täitsa ausalt, et ma tõesti ei mäleta, et ma oleks kunagi tavapastat tellinud. Sama pitsaga. Mul sõbrad ja lähedased on küll tellinud ja siis olen võtnud ampsu või lõigu, aga endale pole küll kunagi. Ühe korra tellisin lillkapsapõhjal pitsa, aga jällegi, see rohkem köögiviljaroog, kui pitsa. Olen teinud isegi vegan pitsamenüü, kuid endale ei tellinud kunagi. Mind ei eruta pitsa ja rohkem gluteeni just nisust paneb kõhu valutama. Jäätist tellisin ma üle saja aasta endale esimest korda Itaalias ja üldse ei häbenenud, vaid jagasin seda ka saates. Enne seda ostsin endale ikka ainult suhkruvaba või valgujäätist või näiteks smuutikest. Jällegi on mul postituses ju jutt klassikalisest jäätisest.

      Kus oled öelnud, et ma pole mitte kunagi dieeti pidanud? Bikiiniprep oli paras dieet küll :D

      Mitte nii väga ründav või äkiline, vaid pigem temperamentne. :)

      Ma ei ole endale seda teed valinud ;) Ma tegin sõpradele ja perele reisiblogi, kui elasin eemal 2a, mis paelus paljusid teisigi. Seega lükkan ümber ka su väite, et ma soovin olla influencer ja avaliku elu tegelane. See on ikka minu olemuse ja töö tulemus, mitte eeldus.

      Ja pole ühtegi konstruktiivse kriitika andjat nimetanud heiteriks. Olen kindel, et nõustud, et blogis mainitud kommentaarid ei ole aga kuidagi võrreldavad konstruktiivse kriitikaga.

  64. Evelin ütleb:

    👏👏👏👏 Nii nõus kõigega! Minu meelest oled sa väga kaunis, särav, tervislik ja TERVE (kõige tähtsam!) inimene. Täiesti kõrini on sellest “teatud kehatüüpide” kummardamisest sotsmeedias ja kõige kurvem selle kõige juures on veel see, et paljusid kehasid, mida inimesed Instagramis kummardamas käivad, ei olegi üldse olemas, sest nii paljud töötlevad oma pilte. Aitäh, et julged olla sina ise ja seda teistega jagada!

  65. E4 ütleb:

    Kas BII ei võiks olla põhjusteks? Kaalutõusu algus ühtib kuidagi implantaatidega? Uuri igaks juhuks.

  66. :) ütleb:

    Mina kui mesomorfse kehatüübiga inimene vaatan jällegi sulle alt üles ja olen (õnneks) heas mõttes kade, sest minu meelest näed sa väga ilus ja tervislik välja. Saan pidevalt kommentaare stiilis “võiksid ikka natuke rohkem kaaluda”, “igal pool ainult kondid”, “sa paistad peaaegu läbi” – no mida kuradit? See ongi see, mille pärast ma tunnen süüd, kui näen treenivaid ja tervislikult toituvaid inimesi. Minul lihtsalt ei ole praegu aega selleks, mul on elus palju olulisemaid asju momendil. Ma tean, et saaksin parema vormi, kui tahaksin, aga mind tegelikult ju ei häiri oma keha – mina olen sellega harjunud, sest olen kogu aeg niisugune olnud – hoopis teistele jääb see ette. Miks ma peaksin oma välimust muutma sellepärast, et teiste jaoks parem välja näha? Kui ma aga mõtlen, kas tahaksin endale sellist näiliselt ‘perfektset’ elu, nagu neil, siis tegelikult oleks vastus ei. Mulle meeldib see, mida ma praegu teen ja millele end pühendan ega taha oma tähelepanu sellelt ära hajutada ebaolulistele asjadele. Mina ise ei ole oma kehaga obsessed, aga teised ja (sotsiaal)meedia paratamatult justkui suruksid selliseid mõtteid pähe, et ma peaksin olema. Jah, ma näen keha poolest välja nagu 15-aastane tüdruk, aga kuniks see mulle endale korda ei lähe, siis ei tohi lasta ka teistel enda minapilti kõigutada.

    • Liisi ütleb:

      Minul on samamoodi nagu eelneval kommenteerijal ja see on niivõrd naljakas minu jaoks :D Kui näiteks päriselt paksudele inimestele kunagi ei öelda otse näost näkku, et kuule sa nii paks, et võta alla, siis peenikestele öeldakse seda koguaeg just kui oleks õigus öelda. Ja alati on ütlejad naised, mitte kunagi mehed ei ole kommenteerinud halvasti. Mulle õnneks absoluutselt ei lähe need kommentaarid korda, vaid ajabki pigem naerma. Klassikalised ütlemised on näiteks midagi sellist: nojah vb kunagi kui ära sünnitad, siis oled naiselikum/ sa võiksid ikka juurde võtta/sa peaksid natuke ikka trenni tegema, et kintsulihast vormida, praegu nii pulk/ ma vaatasin algul, et sa 13a poiss/näidatakse oma väikest sõrme ja öeldakse et sa ikka nii kriips.

      • Paljas Porgand ütleb:

        Niii haige, et keegi üldse nii ütleb!? Otse näkku? Tuttavad? :O

        • Liisi ütleb:

          Väga nõme on jaa, aga õnneks tõesti selle kohapealt mul kriitikameel tugev, ei lähe üldse korda. Igalühel enesekindluses omad tugevad/nõrgad kohad, aga mõtlen, et kui kellelgi on see veidi hellem teema, siis teeks kindlasti haiget.
          Ja ütlejad on jah tuttavad või tuttavate tuttavad, inimesed keda üritan harva kohata :)
          Kui kunagi esimesi korda öeldi, siis kohkusin ära, et mis asi see nüüd oli :D aga edaspidi olen arusaanud, et tegu on inimestega, kes näevad oma kehaga väga vaeva ja näen ka, et otsivad kiituseid oma välimuse kohta. Seega tean, et pole midagi isiklikku, vaid et inimesel endal on selle teemaga probleem.
          Aga huvitav on see küll, et (mulle tundub nii) ühiskonnas on kujunenud nii, et kõhnadele võib öelda ja kommenteerida, et sellest pole midagi, aga ülekaalus inimestele pole viisakas öelda. :D

    • Paljas Porgand ütleb:

      Väga õige mõtlemine! Aitäh, et meiega ka loomult väga kõhna inimese vaatepunkti jagad :)

  67. A ütleb:

    Lõpuks ometi kirjutab keegi ühe õige postituse! Kui palju olen ma avanud instagram-i, vaadanud, kui ideaalne on keegi ja tundnud end nii halvasti, sest tunnen end peale seda inetu või paksuna.

    Ise vaevlen täpselt samade murede käes, seega sellest teemast avalik kirjutamine oli kindlasti väga raske.

    Aitäh selle postituse eest❤️

  68. Annika ütleb:

    Ma parasjagu loen üht raamatut Ürgnaisest olemise kohta. Ning paralleelselt Sinu selle postitusega olen oma raamatus just sellises kohas, kus öeldakse, et naise jaoks on pisarad tema hinge kaitsjad. Veel enam – nutmine hoiab tagasi ebatervet kihku endale võita seda, mis naise hävitab.
    Lihtsalt väike seos, mis kuidagi nii loomulikult tekkis.
    Sind aga tänan nii väga sellise ausa postituse eest. Tahaksin ise samuti endale nõnda ausalt öelda kõike. Usun, et eks ma lähiajal selleni ka jõuan.
    Kallid.

  69. kkl ütleb:

    ♥️ Oled inspireeriv! aitäh

  70. E ütleb:

    See postitus on Super! Aitäh Sulle! ❤️

  71. Kertu ütleb:

    Kas selle oled välistanud, et kaalutõusu põhjuseks võivad silikoonid olla? Üsna palju leiab internetis lugusid, kus silikoonid on lastud eemaldada, kuna need on põhjustanud kaalutõusu, depressiooni jpm.

  72. Laura ütleb:

    Ohjah. Teema, mis mulle endalegi aktuaalne, ehk veidi teise nurga alt küll. Olen teinud keskmiselt 5x nädalas trenni, toitun 80% tervislikult (st isegi ei piira end täielikult), aga somehow mu keha ei taha minuga koostööd teha. On päevad, kus söön vähem ja päevad, kus söön rohkem ja seda tasakaalu on nii raske leida. Tegelikult kõige suurema tõuke enda elu ja harjumusi muuta, andis see, et mul ei ole regulaarseid päevasid üsna pikalt olnud. Alates pillidest ära tulemisest. Ja mida rohkem teema kohta uurida, seda rohkem ma näen kuiii paljudel tegelikult see probleem on. Olen aru saanud, et tõenäoliselt ei ole ma ise lasknud enda kehal paraneda, tehes järjepidevalt trenni ja olles ilmselt tihti ka kaloridefitsiidis. Nüüd ütleksid kõik toitumisnõustajad et ei, sa ei ole kaloridefitsiidis, kui kaalust alla ei võta. Jah, pikaajaliselt ei olegi, sest siis tuleb päev kus isud on suuremad. Lihtsalt keha annab märku et kuule, feed me! Selline pidev jo-jo ei lase tulemusi näha, aga no keha nõuab. Ja ma LÕPUKS olen aru saanud, et mu keha ei tahagi hetkel defitsiiti. Ta ei tahagi mitte ühest grammist rasvast lahti lasta, sest üks funktsioon ju on niivõrd puudulik. Ja naise kehale üldse mitte vähetähtis funktsioon.. Ja natuke kurb on näha, et paljud toitumisnõustajad ja treenerid tegelikult sellisele asjale tähelepanu ei pööragi. Sel on väga suur mõju nii tervisele kui ka tulemuste nägemisele. First things first.

    Hetkel olen oma keha tervendamise teekonnal ja feel really good about it. Aga see ei tähenda, et sellega ei kaasneks ebakindlust või pidevat kahtlust. Ja siinkohal ma sinu looga samastungi. On raske endale tunnistada, et võibolla ma ei peagi selline välja nägema nagu ma arvanud olen ja nagu “ideaalseks” pean. Et elus on PALJU olulisemaid asju ja ma ei saa end võrrelda kellegi teisega. See on minu keha, milles elan ja mina pean iseenda prioriteetidest aru saama. Lihtsalt kogu selle teekonna vältel peab iseendale pidevalt sisendama, et see tee on praegu mulle õige ja parim.

    Sending you all the love, girl!

  73. Maile ütleb:

    Tõesti, nii kurb on see maailm kui igaüks võib internetis anonüümselt sõimata ja laimata.
    Minu meelest oled praegu palju palju ilusam ja loomulikum kui varem nn ideaalkaalu ajal, kui selliste asja üldse olemas on😌
    Kumb siis parem on kas kannatada söömishäirete all ja olla nn ideaalne. Või olla terve ja tunda hästi oma kehas ja olla LOOMULIK.
    See ajuvaba müüt kus kõik on nagu harjavarred, ei taha tõesti teada mis selle harjavarrenduse tagamaad on, mida need inimesed läbi elavad ja millega maadlevad. Eelistan loomulikku ja ehedat inimest.
    Las koerad hauguvad, karavan liigub ikka edasi. 😇

  74. H ütleb:

    Uskumatud inimesed ikka… kas tõesti on ilus naine see, kellel on väärtushinnangud paigast ära ja näevad välja nagu mõne mehe võtmehoidja lihtsalt? Mina olen sind alati imetlenud- siis kui olid megapeenike ja ka nüüd, kus oled kasvanud naiseks, kes on kontaktis oma sisemise naiselikkusega ja MINAga (NB! Sa pole paks). Oskaks ma seda ise ka kuidagigi saavutada, sest olen aastaid igast küljest omale ainult häbi sisestanud. Pole aastaid ennast “ilusa” inimesena tundnud ja eelmisel suvel suutsin ma selle kõige all kohutavalt murduda. Kui siiani pidasin depressiooni pigem oskamatust elada ja igavuse haigust, siis andis elu mulle selle kohta tohutu õppetunni. Elu viis mind hetke, kus tahtsin jätta kõik, sest nii tundus õige. Viimasel hetkel mingi sisemine hääl sosistas kõrva, et need ei ole sinu mõtted, need on haiguse mõtted. Sellel hetkel sain aru, et ma pean aja elus maha võtma ja andma endale rahu. Nüüd ma püüan õppida amastama iseennast ja aktsepteerima ennast naisena (lisaks emaks olemisele ja karjäärinaisena).
    Soovin sulle kõike kõige paremat ja ilus oled sa alati, muud halvustused on lihtsalt meeletu kadedus, sest oled ilus, tark ja osav. Ole sellest üle “las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi” ja loodan, et sinagi lähed.

  75. Meelika ütleb:

    ♥️🙏

  76. Anett ütleb:

    Aitäh aususe ja julguse eest. Kindlasti oli raske sellist postitust avaldada. Ära lase end häirida nendest, kes valetamises süüdistavad. Siinkohal mängib rolli see, kuidas keegi otsustab asju võtta või neist aru saada. Mina näen aga asja nii, et oled rohkem eeskujuks kui kunagi varem.
    Lisamõte veel seoses sulle öeldud kriitikaga, et miks rohkem lihaseid pole vms. Miks üldse tehakse trenni? Kas ainult selleks, et lihast kasvatada ja nende näol hiljem tõestada, et näete, käin trennis? See pole siiski nii ühetaoline. Trenni tehakse siiski eeskätt selleks, et parandada enda enesetunnet ja elukvaliteeti ning kui palju keegi treenib, oleneb tema kehast, elustiilist ja võimalustest.
    Seega, mitte keegi ei tohiks hukka mõista inimest, kes võitleb samasuguste hirmude ja probleemidega nagu enamik meist. Ainuke, aga märkimisväärne erinevus on see, et kui meil on võimalus nendega nö omaette või väikses ringkonnas tegeleda, siis Temal tuleb sellega avalikkuses silmitsi seista. Kuigi see (mulle vähemasti näib nii) pole isegi otseselt tema enda valik olnud, vaid õelad kommenteerijad on ta sellisesse olukorda pannud.
    Vabandan pika kommentaari eest, kuid ei osanud end antud olukorras lühemalt väljendada.
    Pea püsti ja julgelt edasi! 💪

  77. S ütleb:

    Mina hakkasin kaalu koguma ülikooli ajal. Olin tollel ajal suhtes mehega, kellega hakkasin kokku juba gümnaasiumi alguses, kes aeg ajalt ikka rõhutas, et olen paks. Teadsin seda isegi, ei olnud vaja koguaeg meelde tuletada.
    Peale seda suhet olin aastake üksi. Siis tuli teine peika. Tema keeldus mind lausa sülle tõstmast. Kui pildi tegemise jaoks palusin, et võtaks mind kätele, ütles tema, et sa oled nii raske ju, ma ei jaksa sind. No anna andeks, kui mees nii ütleb siis ma arvaks, et tegemist on nõrga mehega.
    Minu kaal gümnaasiumis oli 64kg ja tippkaal 76 kui mind sülle ei jaksatud võtta.
    Ka see suhe sai läbi, sest samal ajal hakkas mulle tähelepanu pöörama keegi teine. See teine mees kellega ma praegu olen koos olnud 7 kuud armastab mind täpselt sellisena nagu ma olen, kes ütleb iga päev kui ilus ja seksikas ma olen. Tänu kellele ma olengi õppinud ennast ja enda keha armastama.
    Paari aastaga ma olen tagasi saanud kaalu 65 peale, kuid rahul ma enda kehaga siiski ei olnud. Enesekindlust ma enne ülesse ei leidnud, kuni tuli mu ellu mu praegune elukaaslane.
    Mul on hea meel, et ka sinu R on sulle toeks, sest see tugi armastatu poolt on kõige olulisem. ❤️

  78. Triin ütleb:

    Sa oled imeilus!

  79. Birgit ütleb:

    Sa oled üks ilus inimene. Ja ausalt, Sa näed täna palju ilusam ja naiselikum välja kui paar aastat tagasi. Postitus pesus ja kõhu kumerusest oli aus ja õige. Igapäev me näeme kõikjal neid ideaale, kellepärast ka minusugune pallike tunneb tihti, et ükskõik mida teen, ma ei saa eluski samasuguseks ( ausalt ei soovigi olla ideaalne läbi üldsuse silmade,küll aga enda jaoks veidi kobedam).
    Aga Su ilus keha mis seal storys oli, näitas, et ideaalne pilt ja reaalsus on vb erinevad,kuid reaalsus on tihti ilusam. Aitäh🥰

  80. Hanna ütleb:

    Nii tugev ja nii tubli! Ma ise võitlen täpselt sama asjaga. Ma tean, et olen sportlik ja näen hea välja aga sisimas tunnen ikkagi piinlikkust ühe voldi pärast siin ja teise pärast seal.
    Ma kujutan ette kui karm oli seda kõike kirja panna. Aga wow, my respect! 💪🏼

  81. M ütleb:

    Kirjutasin sulle instagrami directi! :)

  82. Berit ütleb:

    You go girl! Nii õiged mõtted. Andsid praegu kuhjaga inspiratsiooni ja julgust! Aitäh!

  83. Keily ütleb:

    Usun ,et 99 % naisi mõistab iga sinu sõna väga valusalt. On see siis kehakaalu või mõne teise ebatäiuse pärast oma keha suhtes.
    Sa oled imeline naine ja panid praegu ka mind sammu võrra lähemale enda keha armastamisele.. olles 2 lapse ema 26 aastaselt tean ka ise ,et minu pehme kõht ei ole enam kunagi see mida ma ideaalis sooviksin ja sellega leppida on olnud raske.
    AITÄH SULLE ❤

  84. Pille ütleb:

    Mitte ühegi inimese keha ei taha süüa ainult 2h ööpäevas ja siis 22h nälgida. Nii kaua kui sa seda eitad, ei saagi su ainevahetus normaalselt toimida.

  85. Marks ütleb:

    Pole su blogi järjepidev lugeja ja samuti ei kattu minu ja sinu arvamused mõndadel teemadel. Kuid see postitus oli kui rusikas silmaauku! Nii väga oli vaja kedagi kes purustaks selle “ ideaalse” mis igapäevaselt sotsmeedias kajastub. Olen lõpetanud paljude selliste influencerite jälgimise, kellest jäi justkui mulje et nad enda elu kajastavad ainult head ja mitte seda reaalsust mis päriselt toimub. Meil kõigil on tõuse ja mõõnu ja seda tahaksingi näha, et pole ainuke. Hakkasin ca pool aastat tagasi jälgima YouTube-s kanalit Sierra Schultzzie ja peale seda kuidagi lasin samuti lahti sellest kaalu ja riidenumbri jälgimisest. Soovitan sul vaadata mõnda tema videot kaalu ja riidenumbri teemadel ( vb pole kõige profesionaalsem ja lähenemine lihtsam, kuid väga kaasahaarav). Ma võitlen ka +10-15 lisakiloga hetkel, kuid suudsin teha sammud tervislikuma toitumise suunas ning endaga rahu teha ja võtta ennast nii nagu olen. Sulle soovin aga et you do you ja kõike ilusat ja head :)

  86. Kris ütleb:

    ❤👏🙏

  87. Gerts ütleb:

  88. nakakk ütleb:

    Sa pead soola sööma hakkama! Palun palun, see soola vältimine on kõige lollim tegu, ma ei tea kust kurat sa selle võtnud oled. Soola söömine just aitab veepeetuse puhul. Palun vii end kurssi!!!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Ei väldi soola, aga ei tarbi liigselt soola. Lisan soola toidule, aga kui toidule on lisatud kastmeid või soja vms, siis hoidun järgmisel söögikorral soolamisest rohkem :) Olen soola olulisusega ja mõjuga väga hästi end kurssi viinud :)

      Aga mõnusalt ärev kommentaar, haha :D

  89. Lee ütleb:

    Kuidas sa isegi sellised postituses valetad??? Oled küll ju pastat tellinud jne, oled ise selle oma instagrami postitanud. Või valetasid hoopis instagramis?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Suvikõrvitsanuudlitest pastat tellin. Ja kodus kasutan ainult tatra või läätsepastat. Jutt on siin ikka traditsioonilisest nisujahupastast. Aga aitäh Sulle! :)

    • LeeLee ütleb:

      Ma loodan, et keegi nokib sinu kallal ka samamoodi!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga