Miks ma lõpetasin kalorite lugemise ja miks sellest hoiduda?

merilin-taimre-paljas-porgand-kalorid-makrod-iifym-toidu-kaal-toitumishäired-tervis-intuitiivne-toitumine-blogi-postitus

Kalorite lugemise esimesed mälestused ulatuvad mul aega, mil olin alles põhikooliealine, u 14-aastane. Proovisin ema moodi olla ja Kaalujälgijate päeviku järgi lüüa oma söögikoguseid kokku. Mäletan vist õigesti, et tatart võis süüa päris palju. Ilmselgelt polnud mul aimugi, mida kalorite lugemine tegelikult endas peidab ning kui libe rada see toitumishäireteni on. Aga näete, tegin algust juba siis, kui peeneid äppe selleks veel polnudki. Põhikooli lõpus ma juba uhkustasin sõbrannadele: “Sõin täna ainult 470 kcal”. Teadmata üldse, millist kahju ma oma noorele organismile avaldan. Kuigi toitumishäired ma küll seljatasin, siis omaette häire ehk kalorite lugemine jäi minuga aastateks… kuni veel 2018 aasta novembrini. Olin selleks ajaks juba 25-aastane, 10 aastat kalorite lõksus veetnud. Nii et mul on teiega palju olulist, mida sel teemal jagada, ja ma tahan loota, et ma saan oma kogemustega ennetada teie langemist samasse lõksu.

 

10 põhjust, miks ma lõpetasin kalorite lugemise:

 

1. See on läbi ja lõhki EBATÄPNE!

1) Mitte keegi teine ei tea öelda palju sina kaloreid vajad, veel vähem teab seda ükski äpp sinu pikkuse, soo, vanuse ja kehakaalu põhjal otsustada. Meie kõigi kehad on erinevad. Nii erineb ka meie baasainevahetus, ainevahetuse efektiivsus, hormonaalne tasakaal, vaimne tervis, stressi tase jpm, mida keegi arvesse ei võta, kuid mis mõjutavad oluliselt viisi, kuidas meie keha toiduga toime tuleb.

2) Toitude kaloraaž ja makrotoitainete sisaldus on samamoodi väga ebatäpne. Paljude äppide toidulogid on loodud teiste kasutajate poolt, mis teeb selle sama usaldusväärseks kui Vikipeedia. Lisaks sellele ei saa usaldada ka pakendite peal toitumisalast teavet, sest ka need on ebatäpsed ja liigagi tihti vigased. Veel hiljuti avastas Room ühe vegan toote, millel oli kirjas, et see sisaldab 100g kohta 62g valku. Alles mõni aeg hiljem kleebiti vigane etikett uuega üle. Kuid kui paljud üldse märkavad neid vigu?

3) Pealegi pole paljud kursis, et etiketil ei peagi olema 100% täpne teave. Toidu märgistamisel on lubatud umbes 20%-line eksimusruum (eri riikidel erinevad seadused selles osas). See tähendab, et 500 kcal snäkk võib tegelikult olla hoopis 600 kcal… Ja mõelda vaid, et ma ajasin 1 kcal täpsusega taga mingit numbrit, mida polnud tegelikult olemas in the first place.

4) Kuidas üldse saadakse teada, kui palju kaloreid on mingis toidus? Selleks viiakse läbi laboritest, kus toidu kuumutamisel, tõused seda ümbritseva vee temperatuur. Üks kalor ongi energiahulk, mis on vajalik ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra. Aga kas meie inimesed seedime toitu nii? Kas me oleme masinad? Ei, me oleme bioloogiliselt keerukad elusolendid. Meie keha ei saa toidust kõike kätte niikuinii. Näiteks maapähklite, pistaatsiapähklite ja mandlite puhul, ei saa me kätte kuni 20% kaloritest. Arvatakse, et põhjuseks on rakustruktuur ja viis, kuidas meie keha suudab neid lagundada. Kui toidu rakustruktuur on eelnevalt lagundatud selle töötlemise käigus, omastame me kaloreid palju kergemini. Seetõttu räägitakse ka sellest, miks kalor ei võrdu kalor. Kiiresti imenduva kalori (kõrgelt töödeldud toit, kiired süsivesikud jms) mõju meie organismile on HOOPIS teine täisväärtusliku toidu (köögiviljad, kaunviljad, teraviljad jms) puhul. Ka meie soolestiku tervis mängib olulist rolli selle juures, kui hästi me suudame toitu seedida.

5) Laboritesti teel saadud teave, mitu kalorit üks kindel tükike antud toodet sisaldab, ei kindlusta, et iga järgnev toode on täpselt sama kaloraažiga, sest kaloraaž oleneb mõneti ka tooraine kvaliteedist. Ei saa ju eeldada, et küpsem tomat on täpselt sama toitaineväärtusega kui toores tomat. Või et 100g rohelist banaani on täpselt sama suhkrusisaldusega, mis 100g küpsemat banaani. Eriti palju varieerub toitainesisaldus liha, kala jms puhul. Mitte üks siga ei saa olla täpselt sama rasvane, sama veesisaldusega jms kui teine ta kõrval. Ja vaevalt iga lihatükki laboris keegi testib. See kõik on n-ö Harju keskmine ning inimesed, kes ajavad grammi väel makrosid taga, teevad seal suure vea.

 

2. Kalorid sisse – kalorid välja ≠ kaalutõus!

Jah, me ei saa eitada fakti, et seal on seos, aga on väga kitsarinnaline panna sinna vahele võrdusmärk nagu kalorite jälgimise puhul tehakse, et kui sa sööd rohkem kaloreid, kui päeva jooksul põletad, siis sa võtad kaalus juurde. Meie kalorite põletamise võime oleneb palju rohkem stressi tasemest, hormonaalsest tasakaalust (ERITI naiste puhul), une kvaliteedist, veresuhkrutasemest, insuliiniresistentsusest, metaboolsest kahjust ja paljust-paljust muust! Mõni näine sööb 4000 kcal ja ta EI võta kaalust juurde, isegi kui ta ei põleta seda kõike ära.

 

3. Me vajame eri koguses kaloreid iga päev!

Nii nagu me ei astu iga päev sama palju samme, ei tee iga päev samal koormusel trenni, ei kasuta oma mõtlemisvõimet alati sama palju ja ka ei maga iga päev sama palju, nii ei vaja me ka toitu iga päev sama palju. Eriti naiste puhul, kes menstruatsiooni ajal on põhjusega palju näljasemad, sest nende keha peab tootma rohkelt uut verd ja vajab selleks kiiret energiat. Kalorite lugemine ei lase sul austada oma keha vajadusi ning surub sind raamidesse, milles sa pole loodud elama. Mõni päev jätad sa nii oma keha vajalikust energiast ilma ja teine päev toidad seda üle.

 

4. Toidust saab numbritemäng, mille sa pead võitma!

Läbiv signaal, mille sa endale kaloreid lugedes annad: ma võin süüa ainult X koguses kaloreid, et püsida oma kaloripiirides. Kui sa sööd kodus, siis võid selle järgi kaaluda välja oma toidu portsjoni suuruse. Või hullemal korral sobitada kokku toitu, mida sa muidu ei sööks, kuid mis sobituvad su makrodesse täiuslikult! Mul on enda ees lausa häbi tunnistada, et ma võisin suua jogurtit, tomatit ja sinki, kui võis juhtuda, et see on ainus viis makrodesse sobituda. Ma sõin kaloreid, mitte TOITU!

Kõige hullem on muidugi väljas söömine. Kalorite jälgija ei vali toitu selle järgi, mis teda isutab, mis talle maitseb ning mida ta keha vajab. Ta valib toidu selle järgi, kus on sobilikud makrod ja mitte liiga palju kaloreid. Mäletan aegu, kui ma käisin väljas söömas oma toidukaaluga või ma palusin kokkadel kõik tooraine ära kaaluda, et ma saaksin oma toitumispäevikut täita! Kas see pole mitte haiglane? Ma ei mäleta tagantjärele mitte ühtegi toiduelamust sellest ajast, sest minu jaoks oli toit kalor ja numbritemäng, mitte päriselt toit, maitseelamus või eluks vajalik kütus, mille eest tänulik olla. Toit oli rohkem nagu vaenlane!

 

5. Olenemata püüdlusest, kalorite jälgimine muudab su toitumise kõigeks PEALE oma keha signaalide järgimise

Vähe sellest, et sa ei söö enamasti vastavalt oma isudele, mis kõige hullem, sa ei söö vastavuses oma näljatundega. Kaloreid jälgides, oli mu kõht pärast söögikorda tihtipeale ikka veel tühi. Ning vastupidi, mul polnud kõht tühi, aga mul oli vaja veel kaloreid tarbida, et oma kaloraaži täita. Ma sundsöötsin end. Või kui mul oli lõhe isu, aga kava ütles, et pean sööma kana, siis kala isu jäi ikkka alles ning ma crave’isin seda üha enam! Igal juhul, kui sa hakkad kuulama, mida su keha sulle öelda püüab, siis sul on luba süüa, mida su keha vajab, kui palju seda vajab ja millal vajab. Sa saavutad vabaduse toidu ümber, mis on sulle sünnipäraselt tegelikult antud. Me oleme loodud oma keha kuulama.

 

6. Et makrodesse mahtuda, vahetad sa tervisliku toidu madala kaloraažiga ebatervisliku toidu vastu

Null-kalori joogid, suhkruvaba see, rasvavaba teine, zero kastmed ja kõik muu töödeldud jama, millest on raske eemale hoida, sest sa soovid ka elu nautida, aga sa ei tohi ju neid suhkruid ja kaloreid tarbida. Mul oli periood, kus mul oli külmikus zero moos, soolane ja magus kalorivaba kaste, erinevate maitsetega suhkruasendajad, zero joogid, proteiini jäätised jne. Ma olen selle raja läbi käinud, kus ma ei söönud enam putru ega smuutisid, sest süsivesikuid ei olnud mulle nii palju ette nähtud. Kus mul oli hirm süüa terve avokaado, sest seal on palju rasva. Ma ei söönud enam ühtegi teravilja, tärkliserikast köögivilja, puuvilja ega marja. Ma olin täiesti obsessed! Ma ARMASTAN puuvilju, bataati, kinoad, pruuni riisi, tatart, smuutisid ja putru (dah, “Mu süda kuulub ju pudrule”). Ja mul on nii kahju kui kaua ma uskusin, et mina ju EI TOHI! Ma vahetasin täisväärtusliku tervisliku toidu töödeldud tühja jama vastu, sest ma uskusin, et kalorid sisse peab võrduma kalorid välja… Ja ma ei kaotanud kunagi kaalu enivei.

merilin-taimre-paljas-porgand-kalorid-makrod-iifym-toidu-kaal-toitumishäired-tervis-intuitiivne-toitumine-blogi-postitus

Foto – Krooniku kodueri (Karli Saul)

 

7. See pole jätkusuutlik

Enamikel käib peas klõps ära siis, kui nad saavad lapse, nähes kui palju olulisematesse elutahkudesse oleks vaja oma energiat panustada. Teised aga väsivad sellest pidevast stressist, enda piitsutamisest ja toidu suhtumisse kui kalorisse. Ma pole veel näinud ühtegi vanemat inimest, kes viitsiks toitu kaaluda. Kui tänapäeva fitspod ka 70-aastasena kaloritel näpuga järge ajavad, siis kummardus neile, nad teevad seda tõesti, sest armastavad seda. Kui aga mitte, siis on see lihtsalt üks viis, kuidas end praegusel hetkel  kontrollida.

 

8. “Aga need kalorid ei loe” mentaliteet

Ma ei kujuta ette, kuidas teiste puhul on, aga minu jaoks pani kalorite lugemine alguse eriti salakavale käitumisele, mis pettis vaid mind ennast. Ma tahtsin end trikitada uskuma, et mingid kalorid ei loe. Ehtne näide oleks see, kui ma valmistan süüa. Siis sööki valmistades toidu maitsmine “ei läinud arvesse” minu jaoks. Ja mida rohkem ma seda uskusin, seda rohkem hakkasin ma toitu “maitsma”, kuni mul võis juba enne söömist olla kõht peaaegu täis. Või näiteks, kui ma olin endale lubanud süüa sünnipäeval ühe koogilõigu ja olin selle makrodesse arvestanud, siis ma ei arvestanud sisse ampse kaaslase taldrikust ega seda koogi “pudi”, mida ma näppudega taga ajasin serveerimistaldriku peal, kuigi seda võis olla mitmekümne grammi jagu. Kuna kõik oli nii grammidega arvestatud, aga ma ju ometi tahtsin rohkem, siis hakkas mu aju (mis on meil kõigil väga salakaval) otsima justkui salateed soovituni.

merilin-taimre-paljas-porgand-enese-armastus-blogi-postitus-toitumine-toidu-kaalumine-makrod-iifym-toitumishäired-anoreksia-buliimia-tervis

Foto – Roomet Poom

Vahel leidsin end kodus näksimas justkui igasugu nonsenss asju. Ala paari pähklit nosimas, müslipuru paki põhjast välja kookimas, jogurtitopsi seina “puhastamas”, šokolaadiruudu ümbrust näksimas nii, et järele jääb perfektne ruut, aga maitse saan suhu ikka, mahlast lonksu võtmas jne. Mida rohkem ma märkasin end niimoodi “see ju ei loe” snäkkimas, seda rohkem sain aru, et sellest on saanud justkui haigus. Ma häbenesin seda. Kui ma aga ei oleks endal keelanud süüa, mida ma tahan, ei oleks mul tekkinud ilget vajadust seda kõike teha. Ja ma olen kuulnud seda paljudelt! Sealt saab alguse salasöömine, mida teiste ja ISEENDA eest häbeneme. Ja see paneb alguse ka binge eatingule, kui asi läheb vähem või rohkem juba käest…

 

9. Libe tee toitumishäireteni

Igasugused kinnisideed toidu ümber ning suhtumine sellesse kui vaenlasesse, kes teeb sind paksuks, on omamoodi häire. Ütleme pigem hälve ehk kõrvalekalle normist. Ning mida kauem seda praktiseeritakse, seda intensiivsemaks see muutub. Toit ei ole enam toit. Minu jaoks ei olnud enam: “Mis me õhtusöögiks sööme?”, vaid: “Kuidas ma õhtul saan 300 kcal-iga piirduda? Millega seda täita?”. Kui elu hakkab käima numbrite ümber, siis on suur tõenäosus, et sama on ka kehakaaluga. Ei loe enam füüsiline heaolu, tervis ja väljanägemine, vaid see kaalunumber, millest on samamoodi saanud kinnisidee. Igahommikused kaalumised enne sööki pärast pissil (ja parimal juhul ka kakal) käimist on suur ohumärk. Kui kaalunumber ei ole rahuldav, siis langetatakse kaloraaži ning jälgitakse toitumist veel täpsemini ja rangemalt. See on spiraal, mis LIIGAGI tihti lõpeb enese näljutamise, söömissööstude ja toidu väljutamisega.

 

10. Sest ma tahtsin saada VABAKS!

merilin-taimre-paljas-porgand-kalorid-makrod-iifym-toidu-kaal-toitumishäired-tervis-intuitiivne-toitumine-blogi-postitus

Foto – Fotoraat

 

Intuitiivne toitumine

Minu pikk lugu toitumishäiretest kalorite lugemiseni ja tagasi toitumishäireteni sai lahti kirjutatud eelmises postituses. Nüüd räägime, kuidas ma samm-sammult jõudsin intuitiivse toitumiseni ehk oma keha tundma õppimiseni ja selle usaldamiseni. Kuna ma juba pikemat aega Roomi käe kõrval nägin, et kalorid ei pea sind üle võtma ning elu on ka väljaspool MyFitnessPali võimalik. Suur klõps mu peas käis Itaalia reisi ajal, kus kalorite taga ajamine grammi täpsusega muutus pea võimatuks. Ma tundsin, et kõik väljub mu kontrolli alt ja tekkinud ärevus oli next level. Kes vaatasid, see mäletab, et ma olin nutu äärel (tegelikult ma nutsin ka), kui sõin enda pudru asemel Roometi pudru ära, sest seal oli kaloreid pea topelt minu omast ja kõhutunnet, et ma olen liigagi palju söönud, ei osanud ma kuulata, sest ma võtsin kuulda ainult numbreid! Ma nägin Itaalia reisi ajal ka kui palju rõõmu võib pakkuda endale spontaanselt ühe hiigelsuure gelato lubamine… Selle pakutud elamus oli KÕIKI neid kaloreid väärt, sest siiamaani ma mäletan seda maitset, nautisin seda sajaga ja arvan, et see on olnud parim gelato, mis ma saanud olen.

Ma hakkasin vaikselt mõistma, et ma olen täielikult consumed by calories (ma lihtsalt ei leia sobivat eestikeelset vastet, ma vabandan). Ma hakkasin nautima toidukordi üha rohkem ja jätma neid äppi logimata. Tuli ette päevi, kus ma üldse ei jälginud kaloreid ja nautisin grilliõhtuid perega. Varasemalt oli mul alati kaasas kaaslane – selline must ja läikiv ning talle meeldis arvutada toidu suhet Maa gravitatsiooniga.

merilin-taimre-paljas-porgand-kalorid-makrod-iifym-toidu-kaal-toitumishäired-tervis-intuitiivne-toitumine-blogi-postitus

See kõik ei juhtunud üleöö, sest ma arvan, et ma oleks siis toidulauas olnud Paanika-Jaanika. Juba paari kuu möödudes, avastasin ma end kaalumas ainult kaerahelbeid, valgupulbrit, teravilju ja pastat. Ning mitte selleks, et neid äppi logida, vaid et ma teaksin, mis koguses süüa valmistada, sest need on ained, mille puhul on suur vahe, kas sa valmistad 20 või 35 grammi. Ma tutvustasin endale taas puuvilju, teravilju, tärkliserikkaid köögivilju jne. Mu suhe toiduga paranes üha enam ja mul kadus igasugune food craving ära! Instastoryde truud jälgijad mäletavad, et läbisin ka faasi, kus mul polnud sootuks söögiisu. See oli mu kehale justkui reset, et näidata, et toidu mitte kaalumine ei tähenda lõputut söögi ahmimist, vaid seda, et sa õpid austama on keha näljasignaale ja neid kuulama.

Ma ei keskendunud enam nii palju sellele, kui palju ja millal ma söön, vaid sellele, et ma täidaksin oma keha hea ja kvaliteetse toiduga. Ja tervislik toitumine ei tähenda tervisliku toidu SÖÖMIST, vaid see tähendab, et sul on tervislik SUHE toiduga. See tähendab tasakaalu kehale hea toidu ja vaimule hea toidu vahel. Ehk kui sa ARMASTAD šokolaadi ja sa tahad seda süüa, siis sa toidad oma vaimu selle šokolaadiga. Kui su keha aga ütleb, et nüüd aitab, me oleme saanud piisavalt ja rohkem ei tee meile enam head, siis sa kuulad ka keha! See tähendab, et sa võid mõni päev elada ka köögiviljade vabalt ning sa ei bashi end selle eest maatasa. See tähendab, et su elu ei keerle enam toidu ja kalorite ümber, vaid sa näed, et toit on kütus, mis pakub sulle võimalust elu täiel rinnal elada.

 

15 põhimõtet, mida ma rakendan kalorite lugemise asemel:

  1. Ma kuulan oma keha.
  2. Ma söön ALATI, kui mul on kõht tühi.
  3. Ma söön toitu, mille isu mul on.
  4. Ma keskendun toidule, mida ma söön.
  5. Ma olen tänulik IGA söögikogemuse eest, sest ma armastan toitu, mida ma söön.
  6. Ma märkan oma keha sensatsioone enne söömist, selle ajal ja pärast söömist.
  7. Ma ei söö vilksamisi, vaid võtan aja, et istuda maha ja süüa.
  8. Ma närin läbi iga ampsu, enne kui järgmise kallale asun.
  9. Ma tajun kõiki maitseid, tekstuure ja helisid, mis söömise ajal esinevad.
  10. Ma teen teadlikke valikuid oma toidulaual süüa täisväärtuslikku toitu, mis on lisaks ka maitsev mulle.
  11. Ma vahel valin süüa toitu vaid naudingu pärast. Isegi kui seda ei peeta “tervislikuks”, siis on see tervislik mu hingele.
  12. Ma vahepeal otsustan süüa rohkem, mis pakub mulle kõhus ebamugavustunnet, sest see toit maitseb tõesti hästi või ma tean, et mul pole võimalust süüa pikemat aega. Ma aktsepteerin seda ja ma ei karista end selle pärast hiljem näljutamisega või söödu maha treenimisega.
  13. Minu toidu ja koguse valikud on dikteeritud mu näljatundest, mitte kaloritest.
  14. Mu toitumisviis on jätkusuutlik ja nauditav.
  15. Ma USALDAN oma keha.

Kui mu point veel läbi ei jõudnud, siis kordan, et kalorite jälgimise lõpetamine annab sulle võimaluse kuulata oma keha ja pakkuda talle seda, mida ta vajab. Isegi kui sa loed kaloreid vähesel määral või ainult kaalud oma toitu, siis sellegi poolest on sul koguaeg kuklas mõte sellest, kui palju sa tohid ja peaksid sööma. Ainult siis, kui sa ei näe toidus enam numbreid, saad sa täielikult lülituda ümber oma intuitsioonile. Sellega kaasneb uskumatult vabastav tunne, kui me hakkame sööma nii nagu me oleme loodud sööma! Ja selle protsessi käigus leiab su keha naturaalsel viisil soovitud püsikaalu, mis on talle kõige mugavam ja tervislikum ning tema eesmärk on ise seda hoida. Sa ei pea oma kehaga võitlema ja suruma seda raamidesse, mis ei ole talle mugav ja jätkusuutlik. Ta teeb omalt poolt kõik, et vastu võidelda, sest tema eesmärk on tagada sulle parim tervis. On empowering mõelda, et meie keha teab kõige paremini!

Kõige vingem intuitiivse toitumise juures on see, et kuna meie keha tahab meile parimat ja kui me oskame seda tõesti kuulda võtta, siis sa märkad, et su keha ISE TAHAB, et sa sööksid täisväärtuslikku tervislikku toitu, mis paneb su keha õitsema. Kui varem hoidis kalorite jälgimine mu käsi eemal kapis seisvast šokolaadist või külmikus pesitsevast jäätisest, siis nüüd puutun ma neid veel väiksema tõenäosusega. Kui varem oli üle paarkümmend kalorit, siis ma tahtsin selle eest kohe ampsata šokolaadi, sest mul oli selleks VÕIMALUS. Täna on mul võimalus teha seda iga kell ja ma pole KORDAGI tundnud vajadust selle järele. Mul pole alates intuitiivsest toitumisest olnud MITTE ÜHTEGI söömissööstu, sest mu keha pole pidevas kalori ja mikrotoitainete defitsiidis. Ma olen tervem kui kunagi varem!

Kui sa tunned, et kalorite jälgimisest on saanud sinu jaoks sunniviisiline käitumine, siis tea, et sul on alati võimalik lõpetada ja sellest kenasti välja tulla ilma paksuks minemiseta või toitumishäiretes lõpetamiseta. Küsi endalt, millist elu sa päriselt tahad elada ja kas kalorite jälgimine aitab sellele kaasa või mitte? Ära kunagi unusta, et:

  • Kalorid pole muud kui ühikud
  • Meie keha vajab neid ühikuid, et meie süda pumpaks verd, et meie aju töötaks ja meie keha liiguks
  • Kalorid ei loe. Meie tervis aga küll.
  • Kalorite hulk, mida sa päevas tarbid, ei määra sinu väärtust. Sa oled rohkem kui number.

Kokkuvõtteks, ma ei kahetse üldse seda faasi (10 aastat – pigem nagu elujärku). Kuigi kalorite jälgimine kahjustas mind nii füüsiliselt kui vaimselt, usun ma, et see haris mind toitumisvaldkonnas väga palju! See on kindlasti andnud oma panuse, et tänasel päeval on mu intuitiivne toitumine nii tervislik, mitmekülgne, tasakaalukas ja teadlik. Olnud obsessed sellest, mis kui palju rasvu, valke ja süsivesikuid sisaldab, on rikastanud mu teadmisi oma keha toimimise kohta, mida täpsemalt mu keha mis hetkel vajab ja kuidas ma seda talle pakkuda saan.

Tänaseks kasutan ma kõiki neid teadmisi orgaaniliselt ja intuitiivselt ära enda kasuks, mitte oma kehakaalu vastu sõdimiseks. Ma usun, et see kõik on kasulik info astumaks teadlikule tervisliku elustiili teele, et mõista, kuidas meie keha toimib ning mida me saame ära teha, et see masin saaks töötada täiel potentsiaalil. Aga ma ei väsi kordamast, et minu viis ei pea olema sinu viis. Minu tõde ei pea olema osa sinu tõest. Me kõik oleme erinevad ja meil kõigil on õigus elada omal moel. Mu postituse eesmärk oli panna sind küsitlema, kas ma elan praegu viisil, mis minu õnne ja heaolu enim toetab, kas minu viis on mulle nauditav, stressivaba ja jätkusuutlik või pidev võitlus iseendaga, mis tekitab minus ärevust ja süütunnet? Ole enda vastu aus.

Kas sina oled kaloreid jälginud? Kas oled suutnud selle juures püsida pikemat aega või andsid sa selles alla? Miks? Ma tahan väga kuulda teie kogemuslugusid sel teemal.

PS! Soovin teiega jagada äärmiselt inspireerivat lugu Stephanie Buttermore’ist, keda ma olen Youtube’is väga pikalt jälginud. Kui ma otsustasin öelda head aega kalorite lugemisele, siis ma ei kannatanud teda enam jälgida, sest ta oli pidevalt dieedil. Väliselt paistis nii heas vormis, õnnelik ja justkui kõik kukuks talle sülle. Miski tundus mulle võlts ja mu vaimsele tervisele polnud sel hetkel kasulik tema teekonna juures enam olla. Ma hakkasin teda jälgima taas alles kuu tagasi, kui Room mulle ootamatult tema kaalutõusust tehtud emotsionaalset videot näitas. Ta avas lõpuks kogu oma makrode jälgimise telgitaguseid: kuidas ta kartis koguaeg juurde võtta, kuidas ta oli PIDEVAS näljas, oma söömissööstudest, ületreenimisest, pidevast väsimusest, menstruatsiooni ära jäämisest, elu ümber kalorite pöörlemisest jne. Ta oli lõpuks aus ja TÕELINE ja ta on saanud mulle suureks inspiratsiooniks. Ta lõpetas kalorite jälgimise ja läks ALL IN-i ehk siis hakkas sööma täpselt seda, mida hing ihaldas ja nii palju kui ihaldas. Esimene kuu sõi ta 5000 kcal iga päev. Nii suur oli tema isu pärast aastatepikkust kalorite piiramist. Tema eesmärk ALL IN-iga oli lahti saada täitmatust näljast, saada oma tervis korda ja lasta oma kehal ise otsustada, mis kaalunumber on temale kõige parem. Tänaseks on ta pidev nälg kadunud, isud vähenenud, algne veepeetus kadunud ning ta hakkab ilma kaloreid piiramata taas vaikselt alla võtma. Ta kehal oli vaja lisaenergiat, et paraneda ja taastuda ning ta võttis oma keha kuulda.

25 Kommentaari

  1. T ütleb:

    Mis paastumisest on saanud? See oli ka väga tähtsal kohal Sinu elus. Kuidas sellesse nüüd suhtud?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei :) Suhtun paastumisse ikka täpselt samamoodi. See on kehale väga kasulik, autofaagia on võimas protsess ja kui soovitakse kaalu alandada, siis oluliselt parem variant kui defitsiidis enda pika perioodiline põletamine :)

  2. Elli ütleb:

    …ja kõik need aastad õpetasid sa ka kahjuks enda noort lugejaskonda igasugu dieete pidama ning rõhutasid koguaeg kuidas “nii ja nii fitiks saab” :(

    • Paljas Porgand ütleb:

      Nii saabki fitiks. Ja toona oli see ka mu eesmärk. Täna olen targem ja näen, et fit ei võrdu õnnelik ja ei pea olema normaalsus. :) On igati normaalne, et naisel ka on keharasva.

  3. Mirjam .. ütleb:

    Ma pole kunagi huvi tundnud sinu blogide vastu ja täna vilksamisi jäi silma see blogi ja mõtlesin et hea küll loen läbi.
    Olen ka kasutanud MyFitnessPali ja kasutan praegu ka aga tead nutt tuleb kurku, jätan selle kindlasti maha JÄLLE!! . See kalorite jälgimine ajab täiesti hulluks peast. Lõpuks loed juba et jumala eest saaks aina vähem kaloreid … Olen ka aru saanud et elu on nautimiseks ja ma ei jäta õhtuseid näksimisi ja šokolaadi söömist ära sellepärast et MA EI VÕI SÜÜA, sest kaloraaž on täis.
    Hindan seda, et süvendad noortele, et on normaalne olla sina ise. Ma leian ka et väike kõhuke ei tee inimest koledaks vaid see ongi naiselikkuse üks osa.
    Loodan et suudad mõjutada väga paljusid inimesi ja eriti noori leppima oma kehaga ja olema iseendaga rahul.
    Muidugi olen ka kahe käega aktiivse liikumise, trenni ja mille iganes poolt. See tuleb ainult kasuks ja tänapäeval on normaalne olla aktiivne! Hindan inimesi kes on võtnud aktiivse eluviisi oma elu osaks 🤗😊😊

  4. Sanni ütleb:

    Aastal 2018 eesmärgiks otsustasin hakata kaalu langetama, alustasin treeneriga jaanuaris jöusaalis, kes mind viis kurssi ka toitumisega. Palus kirjutada ülesse, mis ma söön nädala jooksul, tegi toitumisloengu ja peale seda tutvustas MyFitnessPal’i. Lugesin aasta jagu kaloreid ja suutsin 20kg alla vötta, saavutasin portsjonikontrolli, kui palju koguseliselt süüa, millised on head rasvad jne. Avastasin, et mul tekib täisköhutunne tunnike peale söömist ning mind aitas see äpp ikka hunnikuga.
    Nüüdseks olen ka ise löpetanud kalorite lugemise, ma ei saa elulöpuni jääda kinni äppi ja kaaluda igavesti oma ampse. Eelmisel aastal vötsin 5kg juurde, aga lohutan end hea vormi ja tervisliku elustiiliga.
    Kalorite lugemine on hea neile, kes ei suuda toitumiskavast kinni pidada ja soovivad ise kokku panna meelepärastest toitudest. Mina ei loobunud ühestki toidust, pigem vähendasin koguseid ja kui ma midagi soovitaks n.ö dieeditamiseks, siis just kalorite lugemist.

    Mul on tösiselt heameel, et oled löpuks saavutanud enda jaoks tervisliku suhte toiduga, palju edu sulle edaspidiseks!

  5. Teresa ütleb:

    Selle Itaalia saate vältel paistis su ärevus toiduga ikka to the max teleekraanilt välja. Kuidas Roomet sinuga koos sellise suhtumisega hakkama sai? Kui raske see tema jaoks oli,et kannatust nö hoida ja toeks olla selle protsessi vältel (arvestades,et oled ta esimene kaaslane ja tal pole varasemalt selliseid kogemusi olnud)?

  6. Lilly ütleb:

    Ma alustasin sinu jälgimist millalgi, kui sa austraaliasse hakkasid minema ja mulle nii meeldis sinu olek kuidagi, kuigi paistis läbi, et psühholoogilisel skaalal olid sul probleemid (mul psühholoogi-arsti haridus). Vaatasin kõrvalt, kuidas sa pead lõputut võitlust. Võitlust millegagi, mida sa veel suures osas ise ei olnud endale teadvustanud ja adresseerinud. Võitlust, mille ma ise 100% sama moodi (!) olin läbi käinud. Ma teadsin, mis etapid sul veel on jäänud. Oli tõuse ja languseid ja ma lootsin, et ühel hetkel ka sina tuled sellest välja. Aga kui ma vilksamisi nägin, et oled hakanud tarvitama ainult valguprodukte, zero kastmeid ja jooke (olin ka selle etapi taas läbi teinud), oli mul sinust nii kahju, nägin, et oled jõudnud libedale teele. Ma nii lootsin üsna pea näha seda armast tüdrukut, kes ennast natukenegi kuulaks! Ja nüüd, lugedes sinu postitust, olen ma su üle uhke! Väga uhke!!! :) Kui ma vaid oskaks ise niimoodi sõnu ja sisu ritta seada, oleks ma ka ise mõnda aega tagasi midagi sellist üllitanud! Aitäh sulle, et sa oled peaaegu on track oma endise (still muutunud) minaga. Kui varem ma südames mõtlesin, et oh kõik vaesed noored, kes sust eeskuju võtavad (kõik see makrode lugemine, kõrgenenud valgu tasakaalu tagaajamine, ainult fitness on elu jms), siis praegu loodan, et just selliste tasakaalus postitustega (nagu 2 viimast) teed sa revolutsiooni ja normaliseerid naise keha (millest enamikul pole absoluutselt enam aimu, milline see füsioloogiliselt välja peaks nägema!!!) ka masside hulgas taas ära.
    Jõudu, tubli Merilin! Sul on ilus keha, vabandust, aga ma tahaks ka endale sellist (mitte välja näha nagu aastaid näljutatud niru). Jälgin sind selliste postituste hulgas hea meelega! :)

    • Paljas Porgand ütleb:

      Suur aitäh!

      Paljud “targemad” ütlesid, et mul on mingi häire ja see ajas nii marru ja tegi haiget. Ju ikka seepärast, et sisimas ma teadsin seda, aga ei teadvustanud endale. Olin nii obsessed selle fitness industryga, et ei osanud enam selgelt mõelda. Ja see kõik oligi saanud minu tõeks ja reaalsuseks, et nii peabki olema. Tundsin, et ma kuulun kuhugi. Oeh kui kurb on tagasi mõelda sellele, missugune ma olin ja kui väga ma end ikka vihkasin sel ajal 😔

  7. Kelli ütleb:

    Lõpuks ometi tundud Sa inimene nagu iga teine :) Varasemalt Su blogi aeg ajalt lugedes tekkis tunne, nagu ise, kes ma kaloreid ei loe, elan valesti ja saaks paremini. Seepärast ei tihanud väga siia vaatama tulla, tekitas komplekse. Ütleks veel nii palju, et kõrvaltvaatajana jälgides on näha, et Su elukaaslane mõjub Sulle väga hästi ja pani Sind armastama sellisena, nagu Sa oled.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Mhm! Meie teisel deidil ütles ta, et tal on minu elus oluline ülesanne. Kui küsisin, mis see on, ei saanud ta vastata, sest polnud õige aeg. Tagantjärele olen küsinud ja ta ütles, et see oli minu tervendamine. Ta tundis, et tema ülesanne on see armas tüdruk taas terveks teha. Kuigi ta ei teadnud minust enne midagi, tundus ta esimesel kohtumisel ära, et tal on minuga seotud eluõppetund. ❤

      Aga mul on nii kahju, kui ma panin kunagi kellegi nii tundma. See polnud KUIDAGI mu eesmärk. Ma ei teadnud paremini :(

  8. Ingrid ütleb:

    Ma olen vist maru loll, aga ma pole mitte kunagi osanud neid kaloreid, makrosid ja ma ei tea mida veel välja arvutada. Kunagi üritasin ka seda myfitnesspal äppi kasutada, aga no jäin mina sellega jänni :D Ühesõnaga enda õnneks olen loll :D

  9. Anna ütleb:

    Aitäh, et kirjutad minu jaoks nii elulistel teemadel. Olen üle 7 aasta kaloreid jälginud. Kuna olen suur magusasõber, siis tundsin, et see on hea viis, kuidas kontrollida, et ma sellega ei liialdaks. Mis muidugi üldse ei välista binge eating hoogusid, mil isegi 300 g šokolaadi rahuldust ei paku. Praegu seda kirjutades saan ise ka aru, et see on haiglane. Eriti kuna punkt 8 oleks nagu minu kirjutatud. Täiesti fucked up, et teatud kalorid “ei loe”…eriti just mehe rohkes õlis praetud leivast hammustatud ampsud :D
    Isegi ei tunne, et otseselt piiraksin end toiduga, vaid pigem häirib see, kuidas pärast päeva, mil sõin rohkem kui “ette nähtud”, tekitab see ekraanilt vastu vahtiv kalorite number mus räigeid süümekaid. Vahel päevi…nädalaid. Saan ise ka aru, et selline eluviis pole õige, aga olen selles nii pikalt kinni olnud, et ei oska lõpetada. Nii harjunud juba sellega, et tean, palju toitu tuleb, mitu päeva seda süüa saan jne. Ei usalda hetkel absoluutselt oma keha võimet aru saada, millal ja palju peaks sööma :( Aga sina (ja ka mitmed teised) inspireerivad siiski püüdlema oma ahelatest vabaks laskma. Kui see vaid lihtsam oleks…

  10. Elz ütleb:

    Ma siiani söön vahepeal ainult toitaineid, mitte toitu. A’la õhtul 2 keedumuna sest sealt saab valku ja peale selle söön mingi süsivesikulise ja võtan 1 viilu juustu sest sealt saab rasva. :D

    Ma grammi pealt kaloreid ei loe enam ammu,aga kuna ma pikalt seda suht tegin, siis peale vaadates ja kogustest juba enam vähem saad aru kas see toit pigem 100-200kcal või 500+ suurusjärgus. Sest no kui juba nii kaua igapäevaselt oled seda teinud siis mingid harjumused ja meeldejäämised ikka on olemas.

    Mul selline tunne et kui korra selles perioodis tugevalt juba olnud siis ega lahti on sellest raske lasta. Peas ikka löön üldiselt oma päeva kalorid kokku, et umbes hommikusöök võis sinna 300-500 kanti jääda, lõunal vast 500 päris ei tulnud ära, aga nüüd õhtul oli kindlasti need asjad kokku 100+400+200 näiteks. Ja selline üldine et suurusjärk jääks näiteks alla 2000, või et kas täna äkki sõin suurusjärgus 2000-2500 :D.
    Isegi kui ma ei taha siis ikka käivad need mõtted peast läbi.

    Ja selles et kõik räägivad kalorid sisse=kalorid välja on sul küll õigus. Oiii kuidas ma vaielnud olen ja ma lähen niiiii vihaseks kui jälle keegi selle jutuga tuleb. A’la no söö siis vähem ja tee rohkem trenni see on kõigile teada ja üldtuntud ja ammu ära tõestatud ja see on ainuke asi mis toimib!!!!!
    Ma ei tea palun olge natuke kauem ja sügavamalt selles maailmas sees, see kaaluteema on mega palju keerulisem kui nad arvavad. Jah ma saan aru 80% inimesi saabki Orgu ja Kalmuse kavaga -40kg, aga see ülejöönud 20% on niiiii individuaalne ja erinev. Ja reaalselt ma tean ka inimesi kes söövadki ca 3000 kcal ja no on 20kg kergemad kui mina, viimati käisid trennis vüibolla teismeeas.. ja mina kes 3x nädalas käin trennis ja ikka üritan vaadata et liigselt ei sööks….kaal jumala seisab või võtan 1-2 kilo kaupa juurde :) Ja siis tullaksegi jälle jutuga: 3 korda nädalas ei piisa trennist sa pead rohkem trenni tegema vaata oma toidulaud üle ju sa siis sööd liiga palju bla bla ma juba uuesti ärrritun nende peale haha.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Täiesti nõus kõigega! :D Kui oled 10a iga ampsu kaloritesse arvutanud, siis on raske täiesti neile mõtlemata läbi ajada. Aga usun, et ajaga paraneb kõik. Ma usun, et ma teadlikult kaloreid ei arvuta, aga olen KINDEL, et alateadvuses olen ma koguaeg teadlik , kui palju miski mulle “annab”. Püüan seda häält oma peas vaigistada ja näidata talle, et ma ei vaja teda :)

    • M ütleb:

      Kõik need toitumiskavad ei arvesta kahjuks inimese geneetikaga, millel on väga suur roll. See tingib ilmselt ka selle, et kõigi puhul ei toimi see “söö vähem ja liigu rohkem” mentaliteet (mis paljudel juhtudel siiski annab tulemusi).

  11. Grete ütleb:

    Ma loodan, et see ongi Su teekonna lõpp ja selline tervislik suhe jääbki. Olles ka kaloreid lugenud, proovinud Paleo, toortoidu jms suundi ja stressirohkel perioodil AINA juurde võtnud, ütles üks treener mulle et mu keha on mu peale solvunud. Siis käis klõps. Hakkasin taas juustu jms tavatoitu sööma, kohtusin oma abikaasaga, tegin elustiilipöörde, puhkasin kuni läbipõlemine oli seljatatud, leppisin lõpuks 25 aastasena, et ma ei saa endale karkjalgu, et 58-60 kg on mu 163 cm pikkuse juures mu keha mugavkaal, kus võin süüa suht kõike, aga eelistades enamasti tervislikku kraami ja liikudes parajalt. See oli aastal 2014. Lugedes su postitusi, kus kord promosid neid zero-proteiin vms maiuseid (mis talupojamõistuse järgi küll tervislikud pole), paaste jms oli kahtlus, et tegelikult Sul on ikka veel toitumishäire. Oma kogemusest. Nüüd sünnitasin 8k tagasi ja avastasin, et kuigi ma pole vâga peenike, tõmbas mu kõht hämmastavalt ruttu tagasi ja kilod kadusid kolinal (Vb sest liikusin ja toitusin mõõdukalt rasedana) ja ups, olen nautinud mulle imetamisega kaasnenud “priipääset” veel vabamale toitumisele. Ja suhtumine kehasse muutub veel küpsemaks, kui see on terve lapse sünnitanud ja toitnud ka veel. Edu ja hea meel Su üle! 😊

    • Paljas Porgand ütleb:

      Nii armsalt öeldud: “Mu keha on mu peale solvunud!” :D Ma hakkan seda kasutama, hehe!
      Aitäh Sulle :) Ma usun ikka, et paastumisel on oma koht ja kindlasti läbin seda jälle, kui keha seda KÜSIB (tuleb küll väga harva ette, ala pärast ränka söömingut või reise, et puhastuda), nagu seni olen teinud. See on tõesti tervendava mõjuga me vaimule ja kehale. Aga tõepoolest ma ei liigita end mitte ühegi suuna järgijana, vaid ma lihtsalt sööngi kui kõht tühi ja mida keha tahab :)

  12. Sandra ütleb:

    Mina jälgin kaloreid, alguse sai see juba 6 aastat tagasi ja kestab siiani. Ma ei pane enda toite äppi kirja, aga kaalun enda toitu ja poes käies alati valin tooted millel võimalikult vähe kcal.
    Mul on PCOS, krooniline soolestikupõletik ja kõigele lisaks tohutult aeglane seedimine, ükskõik kas söön vähe või palju, ei tööta see värk mul normaalselt. Kõik see teeb minu kaalulangetuse palju raskemaks.
    Tellisin endale toitumiskava (kava tegija teadis minu haigustest). Kolm kuud jälgisin toitumiskava 100%, lisaks käisin 5xnädalas jõusaalis ja ma võtsin kolme kuuga kaalust juurde 1kg (eesmärk oli siiski kaalu langetada)! See oli periood kui ma ei jälginud kcal, vaid toitusin nii nagu paberil kirjas, kuigi seda toitu tundus mulle liiga palju olevat. Isegi mu elukaaslane, kel pikkust 195cm sõi minust vähem.
    Nüüd olen tagasi selle juures, et toit = numbrid .. mida vähem seda parem ja väljapääsu veel ei paista.

    Igatahes, mul on väga hea meel Sinu üle!

  13. Liis ütleb:

    Jutt väga oige. Aga 1 asi jäi arusaamatuks-
    See jutt minu arust pigem neile, kellel ei ole kaaluga probleeme(vöhemasti mitte suuri). What about need inimesed, kes suures kaalus ja selle alandamiseks lihtsalt tahest tahtmata peavad kaloreid lugema, et tervislikku voi tervislikumasse kaalu saada?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei! See postitus on neile, kes kas jälgivad või kavatsevad hakata jälgima. Kaal ei puutu üldse siia :)

      Need, kes soovivad kaalu alandada, ei pea kaloreid lugema. Sest nagu ka terve postitus rääkis, siis kalorid ei ole kaalualanduses esikohal, need on ebatäpsed “vahendid”, mis tegelikult ei ütle väga midagi.

      Inimesed peaksid ennekõike end harima toitumise osas:
      1) Mida tasub süüa ja mida mitte.
      2) Missuguseid rolle täidavad erinevad makrotoitained meie kehas
      3) Kuidas luua tasakaalustatud söögikorda
      4) Kuidas õppida ära tundma näljatunnet jne

      Sest kui inimene hakkab kaalu alandama jälgides mingit numbrit ja teadmata toidust midagi, siis juhtubki nii, et hakkab oma keha laadima “tühja” toiduga. Jah, ehk võtab kaalust alla, aga esiteks tervise arvelt ja teiseks kui ta on saavutanud “soovitud kaalu”, siis ta peabki jääma sinna kalori jälgimisse, sest ta ei oska omal käel toituda ega jälgida oma intuitsiooni, sest ta pole võtnud aega, et seda tundma õppida, vastupidi lugedes kaloreid on ta sellest aina kaugemale triivinud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga