Meie keha pole mänguasi

merilin-taimre-paljas-porgand-keratosis-pilaris-medemis-clinic-ilu-kliinik-laser-foto-noorendus-ravi

Ma olen enamik eluõppetunde tänaseks päevaks saanud läbi oma keha. Eelmises postituses rääkisin akne teekonnast ja mis sellest lahti saamiseni viis. Olen jaganud teiega oma kaaluga seonduvaid muresid, kuidas olenemata pingutustest olen kaaluga pahuksis olnud. Olen saanud meeletult palju enesearmastusõppetunde, mille ainsaks lahenduseks on alati olnud aktsepteerimine. Nii ka järgneva looga – kuidas ma oma õlavarre ära põletasin ning sellega toime tulin?

 

Keratosis pilaris

See oli küll ammu, aga ehk mäletate postitust, kus jagasin teiega oma nahakonditsiooni keratosis pilaris? Tegemist on kosmeetilise probleemiga, mis iseenesest on ohutu. See väljendub punakate või nahavärvi karedate täpikestena õlavarte välimistel külgedel, kuid mõnikord ka reitel, põskedel ja otsmikul, harvem selja ülaosas. Tegemist on naha sarvestumise häirega, mille puhul karvanääpsujuha ääristavad rakud moodustavad sarvja korgi, selle asemel, et irduda naha pinnalt. See omakorda muudab poorid rohkem märgatavaks. Sageli võib nahapinna all näha keerdunud karva.

merilin-taimre-paljas-porgand-keratosis-pilaris-medemis-clinic-ilu-kliinik-laser-foto-noorendus-ravi

Pilt on illustratiivne (Allikas: Google)

Kõige tugevamini väljendub seisund puberteedieas, aga võib püsima jääda ka täiskasvanutel. Kooli ajal oli mul neid punnikesi õlavartel ikka ohtralt, ka reite tagakülgedel. Vanusega on probleem taandunud, kuid talvel madala õhuniiskuse tingimustes, mis nahka kuivatab, tulevad need ikka esile. Kaasa ei aita ilmselgelt ka mu komme nokkida kõike, mis küünte alla jääb.

Tolles postituses proovisin raviks keemilist koorimist, mille tulemus oli üllatavalt hea! Küll aga tuleks seda järjepidevalt teha paar korda aastas, et tulemust hoida. Medemise iluspetsialist soovitas mul proovida fotonoorendust. Nimelt peaks laserravi permanentselt aitama sümptomitel taanduda. Minu jaoks oli see tol ajal ka väga oluline, sest tundsin end halvasti iga kord, kui modellina need “punnikesed” ette jäid. Mäletan, kuidas üks fotograaf ütles, et nägi palju vaeva, et igal pildil need punetavad käed Photoshopis korda teha. Toona ei tulnud justkui kõne alla olla mina ise oma “vigadega” ning neid aktsepteerida ning häbenemata jagada seda osa minust ka maailmaga.

 

Iluprotseduur gone wrong

Mõtlesin, et miks ka mitte. Mis seal ikka valesti saaks minna, eksole? Tõesti uskusin, et kõik kliiniku töötajad on alati piisavalt pädevad, et viia läbi protseduure, mida pakuvad. Uskusin, et mind ka teavitatakse võimalikest ohtudest. Küll aga ei võinud ma sealt oodata ei üht ega teist. Asi läks suisa õnnetult! Sellise õlavarrega lahkusin ma kliinikust… ise korralikult šokiseisundis! Mis juhtus?

merilin-taimre-paljas-porgand-keratosis-pilaris-medemis-clinic-ilu-kliinik-laser-foto-noorendus-ravi

Esiteks ei tutvustatud mulle võimalikke kõrvalmõjusid, ega uuritud kas mul esineb sümptomeid, mis protseduuri läbiviimist ehk keelustaksid. Ühesõnaga ei palutud mul alla kirjutada ühelegi legaalsele dokumendile, mis oleks neid vabastanud vastutusest. Otsustasin protseduuri läbi viia vahetult pärast rinnaoppi, sest siis on treenimine, saunatamine, pesemine jms niikuinii keelatud. Lisaks viibisin ma 90% ajast voodis taastudes ning kui mu õlavarred oleksidki hakanud nahka ajama, siis polnuks mul sellest sooja ega külma.

Saatuslikul päeval, 14. novembril 2016 alustasime protseduuriga. Mäletan, et esimesed fotosähvatused olid vasakule käsivarrele tehtud, kui tekkis põletav tunne. “See peabki selline kuumutav tunne olema,” rahustati mind. Mida rohkem sähvatusi tehti, seda kuumemaks ja põletavamaks eelmised muutusid. “See hakkab juba täitsa valutama!” tekkis minus väike paanika. Seejärel suunduti teise käe juurde, et anda esimesele puhkust. Tehti paar sähvatust ning needki põletasid. Selleks ajaks lahvatas mu vasak õlavars aga leegitsevalt punaseks ning valu muutus väljakannatamatuks.

merilin-taimre-paljas-porgand-keratosis-pilaris-medemis-clinic-ilu-kliinik-laser-foto-noorendus-ravi

Ma võin 100%-liset öelda, et ma pole sellist valu pidanud kunagi kannatama. Ma röökisin üle kliiniku nii jubedalt, et mind viidi ruttu taha ruumi minema. Kui protseduuri läbi viinud ilutegija mu kätt nägi, läksid tal silmad suureks ning ta oli segaduses. Ma karjusin, et mulle midagi külma peale toodaks, mille järel oli mu ümber mitu töötajat, kes vaheldumisi külmageelikottidega mu käsi maha püüdsid jahutada. Prooviti küll jahutavat vahtu ja geeli peale panna, kuid miski ei aidanud. Ma tundsin nagu mu käsi põleks. Ma olin valust hüsteerias ja nutsin silmad peast, nina lorises ja sõnad ei tulnud enam suust. Mul oli tunne nagu hing jääks kinni ja panen pildi tasku või saan üldse sütameataki.

Lõpuks sattusin ma lihtsalt šokiseisundisse, mis aitas mul toime tulla valuga. Mind jahutati järjepidevalt üle tunni aja. Pärast protseduuri pidi veel mu sõber mulle järele tulema. Mäletan, et helistas mulle korduvalt, et kus ma nii kaua olen nüüd. Mina ei suutnud telefoni vastu võtta, sest ma ei tundnud oma käsi, veel vähem suutsin ma šokiseisundis rääkida. Töötaja võttis kõne vastu ja ütles, et on juhtunud õnnetus. Mäletan, et ma läksin kliinikusse kitsa pluusi ja kampsuniga. Pluusi ma ilmselgelt selga ei saanud panna. Mu käed mähiti üleni sidemesse ning sain imekombel kampsuni endale katteks peale panna. Seejärel viidi mind koju. Järgnesid minu kõige piinarikkamad paar päeva, mil nahk läks villi ja ma ei saanud reaalselt end ei pesta ega riidesse panna.

merilin-taimre-paljas-porgand-keratosis-pilaris-medemis-clinic-ilu-kliinik-laser-foto-noorendus-ravi

Töötajad olid küll mu tervise pärast mures ning ei osanud öelda, miks nii läks. Ise arvan, et masina sätted olid paigast ära, aga kes seda tõde teab. Paranemine ei võtnud nädalaid ega kuid nagu mulle lubati. Hirmust, et ma võin juhtunu kuhugi kaevata, palusid nad mul kuid hiljem allkirjastada see sama dokument, mis jäi neil minuga läbi rääkimata ja esitamata, et end võimalike tagajärgede vastutusest vabastada. Muidugi ma ei teinud seda.

Käisin dermatoloogi juures, kes vandus maha kliinikud, kus viiakse läbi protseduure, milleks neil tegelikult ei tohiks lubagi olla: “Vaid spetsialiseerunud nahaarstid peaksid selliseid protseduure läbi viima.” Nahaarst ütles, et mul polegi muud teha, kui jäädavalt hoiduda päikesest, unustada isepruunistujad, käsi pidevalt kreemitada, kasutada vaid naturaalset seepi jms. Taastumiseks pakkus ta paar aastat, sest laser olevat ulatunud mu sügavaimatesse derma kihtidesse, põhjustades püsiva pigmentatsioonihäire, mis tähendab, et mu nahk ei pigmenteeru enam laseriga ülekäidud kohtades. Igasugune päike toob seda vaid rohkem esile, sest põletada saanud koht jääb valgeks, samas kui ülejäänud nahk pruunistub.

merilin-taimre-paljas-porgand-keratosis-pilaris-medemis-clinic-ilu-kliinik-laser-foto-noorendus-ravi

See kõlas nagu õudusunenägu. Ma soovisin saada lahti kergest punetusest, kuid lõpetasin hoopis põletuse ja armidega. Ma varjasin enda käsi terve aasta. Trennis, pildistamistel, väljas käies… See oli ka aasta, mil ma ei käinud kordagi pärast trenni ühisduširuumis teiste juuresolekul pesemas, sest ma ei tahtnud, et keegi neid jubedusi mu kätel näeks. Aasta hiljem olid armid veel korralikult välja joondunud. See oli aeg, mil ma katsin õlavarsi pidevalt Vita Liberata Body Bluriga, mis ühtlustab naha tooni ja katab ebatasasused, kuid ei mõju isepruunistajana, sest selle saab maha pesta jälgegi jätmata.

merilin-taimre-paljas-porgand-keratosis-pilaris-medemis-clinic-ilu-kliinik-laser-foto-noorendus-ravi

Varjasin niimoodi oma käsi terve viimase aasta. Alati kaetud kas isepruunistaja või riietega. Ma uskusin, et need jäävadki minuga kogu eluks. Mäletan, et sel kevadel, mil ma Roometiga kohtusin ja temale kõik oma “vead” ette ladusin, sest meie suhe baseerub täielikult usaldusel ja aususel, siis mulle ei tulnudki kohe mu õlavars ja armid meelde. Ta polnud neid otseselt märganud ka. Ma ei tundnud vajadust enda “vigu” enam peita ja näida perfektne, kui ma ilmselgelt seda pole. Nagu viimases postituses kirjutasin, siis on see viimane pool aastat olnud mu elus pöördepunkt! Ma olen leppinud endaga sellisena nagu olen.

Nii olin unustanud ka armid oma kätel ja hoolimata sellest kas mul on seljal punnid või jäljed kätel, suutsin ma lõpuks olla käisteta, nii trennis kui väljas käies! Ma ei tundnud enam vajadust katta ja peita ennast. Ja viimases postituses kui lugesin teile kokku kõik “probleemid”, mis olen seljatanud tänu aktsepteerimisele, siis ma ei tahtnud sel hetkel seda veel jagada, et saaksin selle eraldi postituses lahti seletada, aga üheks seljatatud muredeks on mu õlavarred! Justkui üleöö oleks kõik suuremad armid kadunud! Ei mingeid jälgi enam… Ma olin selle unustanud täielikult ja seega ei saatnud ma sinna vihkamisest tulenevat energiat, vaid aktsepteerisin oma seisundit. Ma ei passinud neid põlastusega iga kord kui peeglisse vaatasin. Ja just nii tegid need armid minekut! Selline on mu käsivars tänaseks:

merilin-taimre-paljas-porgand-keratosis-pilaris-medemis-clinic-ilu-kliinik-laser-foto-noorendus-ravi

 

Hoiduge libaprofessionaalidest!

Kokkuvõttes tahan öelda, et tänapäeva ilutööstuses on nii levinud nähtus, kus üldkirurgid viivad läbi plastikakirurgiat, iluspetsialistid teevad laserravi, kodused salongitöötajad viivad läbi hammastevalgendust! See ei ole OKEI ning me ei tohiks soodsama hinna nimel või nende mesijutu pärast anda neile võimalust seada ohtu meie tervist. See oli minu jaoks suuuuurim õppetund ning jagan seda lootuses, et see hoiatus võib säästa nii mõnegi lugeja õnnetusjuhtumist!

Kas sinuga on läinud iluprotseduur õnnetult? Kas põed samuti keratosis pilarist? Oskad jagada nippe, kuidas seda kontrolli alla saada? Kas oled täheldanud, et aktsepteerimine ehk ongi parim “ravim”?

84 Kommentaari

  1. K. ütleb:

    Kus sa hiljem dermatoloogi juures käisid, kes sind selle probleemiga aitas?

  2. Marilii ütleb:

    Marilii

    Minul olid need samuti ( enamasti kätel, põskedel, tagumikul), ( hetkel on need tytrel, kes on pubekas). Peale esimest sünnitust need kadusid ( olen sama ka teiste käest kuulnud). Seega arvan, et tegemist on hormoonprotsessidega organismis, ja kahjuks kreemidega saame seda ainult leevendada.
    Aga jah kui jälgida enda elus igat punni ju siis on elu liiga lihtne!

  3. E ütleb:

    Hei ja edukat uut aastat! Mul on ka üsnagi palju muresid nahaga ja nüüd seda lugu lugedes, pilte nähes, tundub, et mul on ka sama asi nahal olnud. Küll aga on mul see kuidagi ise kadunud – ju vedas. Kena kuulda, et oled sellest taastunud! Ja aitäh, et oma negatiivsetki kogemust jagad! Minu meelest on täiesti mõistetav, et sellist asja ei taha üldsusega kohe jagada kui endal niigi seetõttu lisastress, kehva olla ja mure.
    Aga seoses postituse pealkirjaga tahtsingi mainida, et ma olen tiinekaeast alates soovinud, et mu nahk oleks ka suvel kena kuldpruun. Nagu paljudel teistel. Tol ajal lahvatas ka solaariumibuum, nii et sõbrannad kõik käisid ja enam-vähem naerdi välja need, kes ei käinud. Kummaline tegelikult, eks ole? Minu keha, minu valikud. AGA aastaid tagasi, kui ma olin umbes 14-15, põles mul segastel põhjustel päikese tõttu selg täies ulatuses nii karmilt ära, et nahk tuli maha (kõik kihid). Ikka nii, et veri väljas. Riided tegid seljas haiget, kogu aeg oli valus olla. Ma ei mäletagi enam, kuidas mul selg paranes või kuidas see aeg möödus aga nahaarstilt sain abi ja kanged ravimid peale. Paranesin. Seljal õnneks ühtegi armi pole. Nahaarst lugeski mulle sõnad peale, et ma ei tohi päevitada ideaalis rohkem kui 15 minutit korraga, pean kasutama tugeva kaitsega päikesekreeme… Solaarium on HUGE NO-NO-NO, kuna selle nahaarsti väitel on mul suur eeldus igasuguste päikesega seotud halbade haiguste tekkeks, sh muidugi nahavähk.
    Hetkel on tegemist pigem päikeseallergia/-talumatusega. Nii hull asi õnneks pole, et päikese eest end varjama peaks 🙂 Kuigi solaariumid arenevad, siis mina hoian neist eemale. Loomulikku päikest naudin ikka aga mõistuse piires. Päikesepõletust kogen suvel ikkagi üsna tihti.
    Lisaks oli mul kunagi ka probleem hüperpigmentatsiooniga. Minul väljendus see siis nii, et haavad/armid, mis paranesid, muutusid lillakaspunaseks just seetõttu, et said päikest. Eks siis vahel käisingi suvel pikkade riietega ja mind vaadati veidralt… Aga võhivõõrale ju ei seleta, miks mul on kuumal suvepäeval pikad püksid jalas või pikkade käistega pluus. Aastate jooksul on õnneks need ”iluvead” hajunud ja nahk on palju ühtlasema jumega, julgen juba näidata ka. Peale möödunut oskan oma naha eest palju paremini hoolt kanda aga selliseid protseduure mina endale kindlasti teha lasta ei tohi. Ka tatoveeringuid mitte :/ Hoian oma õrna nahka ja ei piina seda.

  4. Jan ütleb:

    Ma olen märganud küll neid punnikesed kätel ja seda, et elukaaslasel ja paljudel teistel pole aga ma pole isegi kunagi mõelnud, et see võiks mingisugune “viga” olla 😁 Nüüd kui ma tean, mis need on, siis natuke nagu häirivad – vaatan neid siin praegu telefoni ekraani valgusel 😬 Agaa…Las nad olla kui tahavad! 🤗 Ei loe tihti su blogi, aga see postitus oli hea ja informatiivne minu jaoks, aitähh! 😊

  5. Pole ütleb:

    Töötan esteetilise meditsiini spetsialistina tehes sealhulgas erinevaid laserprotseduure. Selline põletus tekib enamasti kolmel põhjusel – valed (valgustundlikud) ravimid millest enamusest tuleks hoiduda 2-4 nädalat enne protseduuri, päevitunud nahk (sealhulgas isepruunistavad kreemid) või sobimatud seaded. Kas enne protseduuri ei olnud mingit konsultatsiooni koos ankeediga mis sisaldaks küsimusti võimalike terviseprobleemide või ravimite kohta ja milles seletataks võimalike riskide ja after-care kohta?

    Sinu põletus tendub piltidel küll üsna tugev, aga kui enda naha eest korralikult hoolt kanda, siis enamasti sellised pigmendilaigud ajapikku kaovad.

  6. Heli London ütleb:

    Kòigepealt tuleb mòista seda, et kòik mis naha peale valja tuleb akne, vistrikud, ekseem, psoriaas, kõõm jne jne on sinu sisemise keha peegeldus.

    Probleem on kehas sees ja sageli just mustas soolestikus ja see kui probleem on tulnud nahale, on see jarelikult labinud kehas eelnevad kihid ja see protsess on vòtnud yksjagu aega.

    Nahk ise ei saa kuidagi haige olla, vaid probleem on tulnud nahale vàlja kehas see oleva probleemi tòttu ja ongi hea, et see yldse avaldus, siis vahemalt on vòimalik asuda probleemi lahendama.

    Lahenduseks saab aga olla keha pòhjalik puhastus ja see protsess ise vòtab aega ca 5-8 kuud, vahel ka rohkem.

  7. K ütleb:

    Dziis, kui kohutav. Ma ise tegin pôskedele seda samA laserit 5x kuu ajase vahega ja tänan ônne et minuga seda ei juhtunud. Tulemust väga ei olnud. Minult kyll kysiti iga kord kas vôtan mingeid ravimeid viimase kuu jooksul. Käisin 2018aasta.

  8. Karina ütleb:

    Vau, olen 25 aastat elanud sama nahakonditsiooniga, ning täna lõpuks, tänu su postitusele, sain teada, mis sellise seisundi nimi on. Mäletan, kuidas vanuses 12-17 kandsin kogu aeg pikki riideid, ka suvel. Olen heleda nahaga ning antud probleemi tõttu ei tahtnud ka päevitada või avalikus kohas oma kohutavat nahka näidata. Seega kokku olin ma aastaringselt megavalge pluss koleda täpilise nahaga. Käisin arstil, kes ütles, et midagi pole teha, ja elasin kogu aeg teadmisega, et nii ongi. Lihtsalt üritasin meeleheitlikult kreemitada – 0 tulemust. Mingi hetk vanemaks saades tekkis aktsepteerimine, hakkasin päikest võtma ja lühikesi asju kandma ja ei pööranud probleemile tähelepanu. Tänaseks on probleemi vaevu märgata ning lõpuks saavutan ka kena jume suviti :). Kui praegu hetkel mõtlen tagasi kõigele sellele, siis minu suurimaks päästerõngaks on olnud see, et hakkasin esiteks enda keha maailmale näitama, teiseks lõpetasin erinevate kreemide kasutamise ning vahetasin duššigeelid ja kreemid välja puhaste koorijate vastu, mis ühteaegu puhastavad kui niisutavad mu nahka. Seega koorin jalgu käevarsi praktiliselt iga päev (noh päris iga päeva full pesus ei käi) ning dušigeele/kreeme/õlisid/muid iluprotseduure jne ei kasuta oma kehal üldse. Noh nagu öeldakse less is more. Olen probleemi unustanud ning olen õnnelik, kuid tagantjärgi meenutades oli sellega nö pubeka eas tohutult raske elada. Lõpetuseks vist tundub, et aktsepteerimine ja mitte meeleheitlikult probleemidest lahti saamine (kasutades miljonit varianti ning katsetades kogu aeg midagi uut) on minu arvates parimad abivahendid.

  9. F ütleb:

    Juhtunu on väga kurb ja ei tohiks kellegile osaks saada. Aga mind siiski väga häirib, et miks sa järjepidevalt tahad luua endast ideaalset kuvandit? 2 aastat postitasid endast imeilusaid pilte instagrami ja tegelikkus on selline? Ma lihtsalt ei suuda mõista, mis sellise pooliku tõe point on? Ilmselgelt olid sellisest traumast nii keha kui vaim katki, aga instast vaatas vastu tervisest, õnnest ja ilust pakatav inimene? Sa vist ei anna endale aru, kui paljud inimesed võivad sellistest kuvanditest saada vale signaali, eriti noorem lugejaskond, sest 99% inimesi ei ole nii veatud kui sotsiaalmeedia pildid. Inspireeriv olekski ilus pilt sinust, aga kui juhtus kätega nii, siis ilma neid arme varjamata. See võiks päästa nii mõnegi noore hinge, kellel mingi iluveaga maadlemine käsil. Sa räägid pidevalt enesearmastusest ja -arengust, aga kahjuks jutt ja teod ei lähe kokku. Mis tuge leiab aknega maadlev inimene sinult, kui meik varjab ja pildid on kõik nii töödeldud, et aknest pole haisugi?
    Ma ei ole su blogi pidev lugeja ja seetõttu tuletad äkki meelde. Mis on su blogi eesmärk? Raha teenida võltsi müües või olla kellegile eeskujuks ja inspireerida? Siinkohal pean kahjuks tõdema, et samaaegselt neid eesmärke teenida ei saa, lõppebki sellise vastuolulisusega nagu su blogi on.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei, ma olen pikalt kirjutanud sellest, kuidas ma varem ei julgenud tunnistada end sellisena nagu olen. Enesearmastus on minu elu suurim õppetund, mistõttu olengi pidanud nii karme asju elus läbima.

      Ei ole jaganud otseselt ka poolikut tõde. Ilmselgelt ma oma armistunud kätt ei kippunud kohe välgatama igale poole. Kui ei lasknud sel ka oma elu segada. Tegin kõike täpselt sama innukalt ja rõõmsameelsena edasi. Kui käsi oli juba paranenud, siis katsin seda nahatooni ühtlustava kreemiga nagu ka postituses kirjas. Kes kaua passis, see nägi arme, kuid muidu polnud väga aru saada. Teadsin lihtsalt , et hoidun päikesest and that’s it. Ega see mind igapäevaselt kurvaks teinud või pannud end haletsema. Olin sellegi poolest õnnest, tervisest ja ilust pakatav kui nii öelda.

      Anna ka mulle palun hingamisruumi. Ma ju teen iga päev samme aina suurema enese aktsepteerimise poole. Ma olen näidanud viimase aasta jooksul vägagi ilustamata kõike. Rääkinud südamevaludest, aknest, käega juhtunust, kõõmast, jalanukkidest, u name it – KÕIGEST. Ma ei tea ühtegi inimest, kes niimoodi ennast, oma valusaid punkte ja oma elu teistega nii vahetult jagaks. Püüa panna ise enda suurimad “iluvead” netiavarustesse piltidega üles ja siis võid mind judge-ida.

      Kui sa pole järjepidev lugeja, siis sa ei saa öelda ka, et mu blogi vastuolus on. Sa pole lihtsalt selle arengu ja käekäiguga kursis. Hakka kuskilt otsast lugema ja saad tõeliselt aru, mis toimub. Kõike ilusat ja vähem teiste hindamist ning rohkem endasse vaatamist Sulle!

      • F ütleb:

        Aitäh põhjaliku vastuse eest!
        Eks meil kõigil ole oma õppetunnid. Kui endal selles elus enesearmastuse õppetundi ei ole, siis ilmselt raske mõista.
        Ma siiralt loodan, et edaspidi lähebki ainult paremaks sel teel, sest avaliku blogijana mõjutad sa rohkem inimesi kui esmapilgul tunduda võib.

  10. Anni ütleb:

    Ega te ei mäleta, kui vahetult pärast rinnaoppi protseduur tehti? Kui rinnaopi pärast võtsite näiteks teatud valuvaigisteid, siis võisid need sellist reaktsiooni põhjustada, sest osad on fotosensibiliseeriva toimega. Näiteks ketoprofeen (Keto), Deksketoprofeen (Dolmen), naprokseen (Nalgesin), Ibuprofeen (Ibumax, Ibumetin, Nurofen, Ibustar). Muidugi on kliiniku möödalaskmine, et seal sellist informatsiooni ei küsitud.

  11. x ütleb:

    Teismeeas pöörasin meeletult tähelepanu sellele ja varjasin alati oma käevarsi ja sääri. Vanusega olen täheldanud, et on paremaks läinud kuigi pisikesed täpikesed on siiani nähtaval.
    Niine Nahakliinikus käies uks väga tore arst soovitas kasutada Differini kreemi (talvekuudel, suvel mitte) ja utles, et ravi kestab aastaid…
    Kel huvi voib lugeda selle ravimi kohta rohkem:
    http://ravimiregister.ravimiamet.ee/Data/PIL/PIL_1011430.pdf

    Eks see nahakonditsioon mojutab kindlasti inimese enesekindlust, aga aastate jooksul olen oppinud leppima sellega ja leian, et tegelikult ei ole asi uldse nii hull ja ei tasu sellele nii palju tähelepanu pöörata. Mitte keegi kellega ma olen kokku puutunud ei ole mu nahka uurinud ja ära jooksnud, pigem olen ise see kes uleanaluusib koike ja peitu jookseb. Tuleb moelda positiivsemalt kuigi tean omast käest, et see on raske. Tuleb oppida ennast armastama 🙂

    Koike ilusat!

  12. G ütleb:

    Mul on nii kahju, et sul selline asi juhtus. Ma vaatasin pidevalt su insta storysid ja pilte ning mõtlesin, kuidas sa suudad kogu aeg pikkade varrukatega trennis käia. Nüüd saan täiesti aru. Nii tore, et see lõpuks ära paranes.
    Endal on ka sama konditsioon ja ma pole ausalt sellele väga kunagi tähelepanu pööranud. On, siis on. Pole isegi selle peale tulnud, et see pole normaalne. Ma pole eriline peeglifänn nagunii ja selja taga silmi ka ei ole. Küll aga olen ma märganud, et gluteeni vältimine teeb asja paremaks. Ära kadunud ei ole, sest ma ei suuda gluteeni ka 100% toidust välja jätta, aga parem on. Kuna ma olen alati aknega võidelnud (võitlen siiani), siis on nägu suurema tähelepanu endale saanud.

  13. Kats ütleb:

    Tõesti väga kahju sinust! Nii kurb kuulda. Emotsionaalselt oli see kindlasti väga keeruline! Olgem ausad, tänapäeva blogimaailmas mängib välimus suurt rolli. Oled väga põnevalt kirjutanud, et tekkis kohe soov kliinikut külatada.

    Ma hetkel ei mõista…
    Kas juhtunu oli 2016 aastal? Mäletan, et jagasid soovitusi 2017 aastal hoolduste ja fotoepilatsiooni osas. Soovituste peale käisin korduvalt 2017 just Medemises hoolduses ja fotoepilatsioonis. Jäin väga rahule ning kõik oli väga professionaalne. Peale seda insidenti julgesid neid veel külastada?!?

  14. Miiu ütleb:

    Sinu reklaamitud laserdepilatsioonikliinik näiteks rikkus mu tätoveeringu – ei katnud seda kinni, vaid sõitis lihtsalt tuimalt üle, ja minu valukarjatuse peale ütles “oih” ja lasi edasi.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Võtsid midagi nende vastu ette ka? Kaebasid kuhugi intsidendist? :O Mis sellest sai?

      • Miiu ütleb:

        Ei ole võtnud, teisele tehnikule rääkisin küll, mida eelmine tegi, aga sellele ei järgnenud eriti midagi ja ma ei ole viitsinud sel teemal jaurata. Aga väga ebaprofessionaalne küll 🙁

  15. Liis ütleb:

    Olen raisanud tuhandeid dollareid et keratosis pilaris’est Lahti saada. Kahjuks arstid isegi ei pakkunud sellise nahaprobleemi olemasolu välja ning sain ise Google abil teada mis mul viga on. Siiani on aidanud vaid ‘ skin needling ‘ ( kahjuks ei tea kas ka Eestis sellist asja pakutakse) ning igal õhtul enne magama minekut kookose voi greibi seemne õli nahale hõõrumine. Need viimased on ka kõige odavamad variandid. Kahjuks üle nädala vahele jätta ei saa, kohe läheb nahk jälle käest.

  16. Triin ütleb:

    Minu mehel ja lapsel on Keratosis Pilaris..nagu ma aru saan, siis see ongi geneetiline ja selle vastu ei saa. Küll aga teeb imesid nahaga see kui gluteen menüüst välja jätta. Osad väidavad, et Keratosis Pilaris ongi kergemal kujul gluteenitalumatus ja neil kahel on otsene seos.

  17. fanny ütleb:

    Oi, sa oleks pidanud ikka hüvitise saama medemisest! Tasuta muid protseduure näiteks.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Nagu ma julgeks seal ühtegi protseduuri enam teha 😀 Nad pakkusid küll, et püüda seda kuidagi mingite koorimistega parandada, aga dermatoloog oli rangelt vastu selle puutumisele enam.

  18. Alice ütleb:

    Minu abikaasal on keratosis pilaris. See on tänapäeval küllaltki levinud nahaprobleem. Kindlasti saab see alguse soolestikust. Enamus soolestiku probleeme tulevad nahal nähtavaks. Olen keratosis pilarise teemat iseseisvalt uurinud ja väga paljud välismaa nahaarstid väidavad, et nad ei saa teaduslikele allikatele viidata, kuna vastavasisulised longituuduuringud hetkeseisuga puuduvad, kuid nende klientidele on PRAKTIKAS täieliku tervenemise toonud ligi 100% juhtumite korral see, kui inimene on nisujahust loobunud (kompromissitult, st. kõik tooted, milles peidetud nisujahu menüüst välja). See kõlab loogiliselt. Põllumajandusega kursis olles saan öelda, et nisu pole enam ammu see nisu, mis ta vanasti oli.

    Teine asi, mis n.ö. tulekahju leevendamiseks suurele osale keratosis pilarise probleemi käes kannatajatele on mõjunud, on kookosõliga niisutamine. Mitu korda päevas. Siin soovitatakse palju ureat sisaldavaid kreeme. Enne ühegi kreemi kasutamist soovitan lugeda ingredient listi. Üle 10 aasta kosmeetikatoodete puhtust uurinuna julgen väita, et vahel võib kreemist rohkem kahju, kui kasu olla! Kookosrasv on toiduks sobilik kraam ja toetab ka nahka ning seda täiesti ohutul viisil.

    Soovin edu!

    • 25a naine ütleb:

      Kuulge lõpetage see gluteeni süüdistamine kõikides hädades. Ma söön eluaeg gluteeni ja liha, joon lehmapiima ja mu nahk on sile ja punnidevaba. See on rohkem seotud geneetikaga ja tõenäoliselt stressiga kui nisujahuga. Ka Merilin kirjutas, et gluteeni ära jätmine teda ei aidanud.

      • Paljas Porgand ütleb:

        See on esmalt tõesti geneetiline. Mõne puhul aitab kindlasti sümptomeid vähendada gluteenist loobumine. Minul see punnikesi aga ära ei kaotanud. Igaühele oma viis 🙂

      • :) ütleb:

        No aga gluteenitalumatus ongi ju geneetilise eelsoodumusega 😀 Nagu paljud muud haigused. Tasub natuke perekonda ja suguvõsa uurida tähelepanelikult ja saad paljudele probleemidele vastused.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Kookosõli teeb imesid tõesti, kuid probleemi ei kaotanud.

      • Vahur ütleb:

        Geneetika ei ole siin süüdi…geneetikine soodumus mingi haiguse puhul on ainult sütikuks.Sinu eluviis (kaasa arvatud stress,üldine vaimne tervis) ja toitumine on sellele päästikuks.

  19. Kerli ütleb:

    See postitus tegi pai mulle, et olen julgenud olla sellise naha ja pisikeste iluvigadega, millega siia ilma sündinud olen. Kuigi olen korduvalt mõelnud nii üht kui teist iluprotseduuri teha, mis lihtsustaks hommikust ilusaks saamist või leevendaks pigimendilaike jne. Siia ei ole julgenud ja ega ka raatsinud.
    Hiljuti aga broneerisin aja püsi kulmude tegemiseks, ilmselt on ka sellel uhkem nimi olemas. Nüüd seda postitust lugedes tekkis hirm, kas julgengi riskida.
    Kas sul on püsikulmud? Kuidas protseduur oli?

    • Paljas Porgand ütleb:

      See ka oleneb täielikult ilutegijast. Mul on püsikad jah ning olen rahul 🙂 Adriana Mänd teeb hoolega oma tööd.

    • Sigrid ütleb:

      Mina käisin kulmude püsimeigis üks päev pärast selle postituse lugemist. Kuna mul pole väga valutundlikkust ning läksin protseduurile menstruatsiooni keskel (mida üldse ei soovitata!), oli kogu protseduur nii valus ja kartsin, et see ei peaks nii olema ning terve aja mõtlesin Porgandi Medemise postitusele ning kuigi olin salongi hoolikalt valinud, kujutasin protseduuri ajal ette, et mu tehnik pole kindlasti professionaal ega tea, mis teeb. Samuti olevat mu nägu paiste läinud, mis ei pidavat üldse tavaline olema. Kui valu välja jätta, läks protseduur tegelt hästi ja ei jõua juba ära oodata, et koorikud ära paraneks ja lõpptulemust näeks!!! Näeb isegi koorikute all täitsa kena välja juba 😊

  20. KKK ütleb:

    Probleem tuleb keha seest. Ei ole mõtet niigi haiget nahka rünnata. Tegin kunagi II astme keemilist koorimist, 2X kui akne probleem oli lahendamata. Suht jube kogemus, nutsin valust, endal samal ajal hape näos. Ja kasu polnud suur, sest akne probleem, mis tulenes organismist kestis edasi. Järgnesid probleemid naha pigmendiga, mis kestisid aastaid.

  21. Liisi ütleb:

    Mõtleva panev lugu ja aitäh, et kirjutad sellest! Kliinik, juba see sõna ütleb, et peaks nagu väga professionaalse kohaga tegu olema, kus usaldad töötajaid täielikult. Huvitav, kas ja mis haridus peab sellise töö jaoks olema? Kas tõesti ainult koolitus, kus õpitakse masinat/aparaati kasutama, ei tahaks nagu uskuda.. 😏 Tegu ju väga vastutusrikka tööga.

  22. Ellen ütleb:

    Võitlen sama nahakonditsiooniga, näole tuleb eriti talvekuudel. Avastasin enda jaoks Deivia kreemi, panen õhtuti ohtralt näole – laigud küll natuke hommikul alles kuid karedus kadunud ja saab jumestuskreemiga peita 🙏

  23. Kreete ütleb:

    Õpin ise ka hetkel soomes kosmeetikuks ja tõesti see ala on nagu metsik lääs, iga inimene, kes on läbinud nädalavahetusel ripsmetepaigalduse või microbladingu koolituse, nimetab end kosmeetikuks..kooli õppesalongis täidetakse pikk baasinformatsiooni kaart haigustest/ allergiatest, aga tundub et päris töömaailmas see ununeb.
    Jube kogemus igatahes ja ei kujuta sellist situatsiooni ettegi 🙁
    Olen ise ka käsivartega kimpus ja soovitati samuti uurea sisaldusega kreeme, mis niisutavad sügavuti. Ei lahenda küll kogu probleemi, kui aitab ja teeb väljanägemise paremaks 🙂

  24. Ketu ütleb:

    Ma ei saa aru, miks sa igast sitta enda peal katsetad. On punnid, siis on, vähem suhkrut ja läheb ise korda, mõttetu hakata enda peal mõttetuid protseduure tegema, täpselt nagu see hormoonravi jalgadega. Enne ja pärast pildil ma vahet ei tee. Ära otsi endas igat pisiviga. Ole rahul endaga.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Esiteks tasub mõelda ka, mis alal ma töötan. Kõik blogijad proovivad uusi asju, mida siis lugejatega jagada. Ja uskusin, et kui see ongi lahendus mu probleemile, saan aidata tuhandeid kannatajaid.ilmselgelt ei oleks ma kunagi uskunud et nii läheb.

      Hormoonravi jalale oli väga vajalik. Mul oli tugev põletik sees ning kude paksenes, põhjustades valu ja ebamugavust. Ja vot aitas! Sain probleemist täielikult lahti.

      • Ketu ütleb:

        Tänan vastuse eest! Kas sa edaspidi valid hoolikamalt mida enda peal katsetad?

        • Paljas Porgand ütleb:

          Ikka. Näohooldustoodete katsetamisega olen mõnda aega juba lõpu teinud. Ka olen ära öelnud viimatistele pakkumistele proovida igasugu kehahooldusprotseduure.

    • M ütleb:

      Vau kui rumal vastus, et on punnid ja jäta suhkur ära ja ise läheb korda. Kas sa ise ei arva, et kui see nii lihtne oleks siis kellelgi ei oleks aknet????

      Mis värk viimasel ajal sellega on, et inimesed presenteerivad enda arvamusi nagu tõsiselt võetavaid fakte. Kui sellepeale midagi kosta, et ei ole nii tuleb vastuseks “aga mina tunnen enda sees nii”. Sorri, aga selle suhkru ja punnide vahel ei ole MITTE KUNAGI statistlist seost leitud, seega siinkohal sa küll eksid.

      • Ketu ütleb:

        Hoia oma arvamus endale “M”.

        • M ütleb:

          Sina oled ju see kes enda arvamust nagu fakti kuulutab. Kui sa julged kommenteerida, siis julge võtta vastu ka vastuargumente. Miks peaksin hoidma mina enda arvamuse endale, aga sina võid seda julgelt kuulutada?

  25. Liis ütleb:

    Mina olen ka käinud Medemises fotonoorenduses, aga mitte selle nahaprobleemiga ja mitte kätele, vaid näole ja olen alati väga hea efekti saanud. Kahju, et sul nii läks, aga tõesti tore on lugeda, et nüüd kõik korras.

  26. Mariliis ütleb:

    Minul on ka jalgadel, tagumikul ja õlavartel küllaltki märgatav keratosis pilaris ja mind on märgatavalt aidanud urea kreemid, eriti hea on eucerini 10% ja 20% urea kreem. Kasutan rohkem suvel ja kui igapäevaselt piirkonnale peale kanda teeb imeaid ja on ka muidu nahale väga mõnus ja niisutav. Muidugi kui kreemi kasutamine järgi jätta, siis olukord taas halveneb.
    Aga see ilusprotseduuri lugu on küll kole, nad võiks vähemalt omalt poolt selgituse anda, et mis juhtus, kas nad on uurinud seda ja mida nad ette võtavad, et teistel nii ei juhtuks. Saan aru jah, et kohtuprotsess pole parim lahendus, aga mingi lahendus, ilma pahatahtlikkuseta, võiks ikkagi olla.
    Jõudu ja edu Sulle! 🙂

  27. Mevelis ütleb:

    Olid ka minul need täpid. Muutsin toitumist – liigne suhkur, gluteen ja laktoos menüüst välja, ning minu nahk on korras. Kaalu kadus 45 kg.
    Lisandus energiat, õnne ja eluisu.

    • A A ütleb:

      Mul sama kogemus! Piim,nisu, suhkur menüüst välja ja kreemita uurea sisaldusega kreemiga.
      Olen samuti keemilist koorimist teinud, aga “probleem” tuleb keha seest.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Kahjuks ei kehti igaühele üks valem. Mis sobib ühele, ei sobi teisele. Olen olnud 100% gluteeni, laktoosi ja suhkruvaba toitumisel. Punnid jäid

    • M ütleb:

      See, et sa olid 45kg ülekaaluline ja see ülekaal kaotades sul kadusid nahaprobleemid ütleb pigem seda, et sa tarbisid tõsiselt omega-6 rasvhappeid enne allavõtmist üle. Oomega-6 rasvhapped on väga tugevad põletikumediaatorid ning ka seetõttu on ülekaaluliste inimeste nahk tihti korrast ära.

  28. Anette ütleb:

    Väga tore, et sul kõik korda sai!

  29. Liina ütleb:

    Kas sa palun kirjutaksid veel postitusi enda enesearmastuse õppetundidest? Need on tõesti huvitavad ja ma poleks kunagi osanud arvata, et nii pealtnäha ideaalsel inimesel tegelikult selliseid muresid on olnud. Su eelmine ja eriti käesolev postitus on pannud ka mind sellest vaatevinklist oma probleemidele vaatama. Näiteks et kas nabaneedi arm võib olla tagajärg enesearmastuse puudumisele. Et äkki oli mul seda neeti vaja väljastpoolt enesearmastuse leidmiseks. Või pidevalt kahjustatud näonahk, sest tunnen vajadust kõik väiksemadki komedoonid välja pigistada. Valutavad jalad, sest olen neile terve elu vihkamist saatnud. Ja muud asjad.
    Kas sul on rinnaopi ja nabaneediga samuti mingeid katsumusi ja enesearmastuse õppetunde olnud? Nii ootan nendest asjadest veel postitusi!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Rinnaopiga oli selles osas, et algul mulle tulemus ei meeldinud ja põdesin megalt üle, et jäävadki nii punni rinnad. Kartsin, et tegin vea mingi aeg ja siis hakkas ka valu rinda lööma, mis ei lasknud mul isegi joosta. Isegi kirurg ütles, et rahu, sinuga on kõik korras, aga ikka kahtlustasin, et midagi pahasti. Olin mõni aeg isegi päris ebakindel oma rindade osas, sest inimesed kirjutasid mulle, et ma olen kole nendega, miks nii lahku istuvad, miks nii kõrgel istuvad, nii feik jnejne. Lõpuks sain ma sellest lahti ja hakkasin armastama neid just sellisena ning leppisin nendega. Leppisin ka armidega, mida lootsin, et ei jää või mis ära kaovad. Ja täiesti uskumatu! Mu rinnad on maailma kõige ilusamad nüüd. Pole üldse aru saada, et oleks suurendatud, ei hoia üldse kõrgel ega lahus, vastupidi kenasti pringid ja väga ilusa kujuga. Armid häirisid mind pikalt ja alati katsusin ja vaatasin neid. Ning kui selle lõpetasin, siis vast mingi 3 nädalat tagasi avastasin, et ma pole neid kuid vaadanud, sest Roomet on minusse tohutult enesekindlust süstinud oma vahetu olemusega. Ja ongi kadunud! Ma ei suutnud uskuda, kui märkamatuks need muutunud on. Ja rinnad on pehmemad kui kunagi varem 😀 Me mõlemad armastame neid väga, hehe 😀

  30. E ütleb:

    Minul sama asi õlavartel ja soovitan kuningakepiõlikapsleid, tõesti on aidanud!

    (Kuningakepiõli koos E-vitamiiniga kasutatakse antioksüdandina. Kuningakepiõli sisaldab gamma-linoleenhapet. See aitab võidelda kõigi põletikuliste probleemide ja eelkõige nahahaiguste vastu. Atoopilise ekseemi ja dermatiidi korral vähendab põletikku, kihelust ja kestendust. Kuningakepiõlil on veel vererõhku langetav, allergiavastane ja menstruatsioonieelset valu vähendav toime ning positiivne mõju südame- ja veresoonte-, neeru- ja maksahaiguste, allergiate,viirushaiguste, skisofreenia ning vanadusnõtruse korral. Õlis sisalduvad polüküllastumata rasvhapped toimivad skleroosi vastu. Allikas: https://www.sudameapteek.ee/toode/actavit-kuningakepi-õli-kapslid-1000mg-n60/)

  31. K ütleb:

    Ka minul on see nii kätel kui reitel. Ei ole küll nii palju, nagu sinul esimesel pildil, kuid siiski on see olemas. Ideepoolest nagu ei häiri aga suvel, kui kanda lühikesi pükse, seelikut või kleiti, vot siis häirib jubedalt. Samuti on jalgadel nö “strawberry skun”. Nii kurb, et selle vastu ei ole midagi 🙁

  32. Kairi J ütleb:

    Postitust lugedes tekkis äratundmishetk. Minul on tänaseks sinnasamusesse läinud tätoveeringu eemaldamisest armid. Kusjuures mulle oli tehtud praeguseks tuntud ilukliiniku Decuse poolt koostööpakkumine, et nemad eemaldavad mu tätoveeringu ja mina kajastan protsessi blogis. Kui alguses tundus, et pilt hakkab vaikselt heledamaks minema (aeglasemalt kui ma lootnud oleks ja aeglasemalt kui nad esialgu välja pakkusid), siis peale teist-kolmandat seanssi hakkas eemaldamine järjest valusamaks muutuma ning viiendal-kuuendal seansil läks midagi totaalselt valesti. Suured villid, peale koorikute eemaldumist madalamad kohad nahal, mis ajapikku muutusid kõrgemateks armideks. Peale viimast seanssi hakkasid ka tulema vabandused, et nemad ei saa enam tasuta teha, et on toimunud juhtkonna vahetus jne. Nüüd käin ringi osaliselt heledama, pooleldi “eemaldatud” tätoveeringuga ja koledate armidega. Kunagi tulevikus püüan vast leida kogenud tätoveerija, kes suudaks sõnaotseses mõttes IMET teha. Peita mu koleda tätoveeringu ja armid.

  33. Triin ütleb:

    Olen sama probleemiga, ei suuda näppe paigal hoida ja nokin käsivarred armiliseks. Iga jumala suvi ma kirun, et ei saa kanda oma lollusest õlapaeltega kleite vms 🙁
    Kas mingeid kreeme ei oska soovitada, mis asja paremaks teeb ?

  34. Leanika ütleb:

    Ma ei leia selle kliiniku nime?
    Isegi kui ei taha kuhugi kaevata, siis ma leian, et peaksid jagama oma lugejatega mis kliinik see oli. Ning kes oli see ebapädev töötaja.

    • Paljas Porgand ütleb:

      On kirjas… Medemis

      • Laar ütleb:

        Paljukiidetud Medemisega on ka minul halvad kogemused. Käisin nende juures konsultatsioonis, sest nägu on väsinud ning soovisin ka mõnest kortust lahti saada. Pakuti välja, et fotonoorendus on parim lahendus ning nähtavate tulemustega. Protseduur maksis kokku vist ligi 300 eurot, võin ka eksida. Käisin kohal 2 korda ning ootasin kuni 3 nädalat tulemusi, absoluutselt mitte mingit vahet ei olnud. Käisin veel korra (tehti tasuta ja imestati, miks tulemust ei ole). Lõpuks jäi asi nii, et ju siis kõigile ei mõjugi.
        Olin ilma rahast aga seeeest kogemuse võrra rikkam ….

  35. Tuuli ütleb:

    Uurea 10% kreem aitab ajutiselt. Ehk nii kaua, kui viitsid kreemitada -> nii kaua püsivad käed pehmed ja olukord paraneb. Viimasel ajal ei ole uureaga kreemi kasutanud, aga pesukindad aitavad ülihästi + tavaline niisutav kreem. Pesukinnas on mõnele vb liiga kare, aga julgen soovitada. Sobivad kõige odavamad (paarieurosed) pesukindad, mis on kahekaupa pakis.

  36. L ütleb:

    Päris kohutav! Kindlasti tuleks selline asi panna suure kella külge. Arvestades, et asi pole veel aegunud, soovitan sul kindlasti pöörduda kohtusse, et kaitsta end ja teisi isikuid sellise asja eest. Ma loodan, et said vähemalt hüvitist.

  37. Birgit ütleb:

    Põen sama haigus, kuid kõvasti hullemana… mõlemad käed ja jalad paksult kaetud, mitte miski ei aita. Suvel ja hoolega kreemitades on nahk veidi pehmem, kuid vahe siiski minimaalne. Olen käinud ca 10 arsti läbi, kuskilt abi ei saa. Olen kuulnud vastust alates sellest, et a’la 40-aastaselt võib iseenesest kaduda kuni selleni, et ootaksin, kuni komeet maale langeb ja siis olen imeväel terve.
    Mina ei ole suutnud sellise nahakonditsiooniga leppida ja ei tea, kas suudangi. Aastaid on mu enesehinnang selle all kannatanud ja algul ei lasknud ma oma elukaaslasel end puudutadagi, sest põdesin seda, kui kare mu nahk on. Nüüd enam eemale ei tõmbu, kuid iga kord tõmbub midagi sisemuses endiselt kokku.. Lühikesi varrukaid ja pükse kannan vaid siis, kui tõesti enam palavusele vastu ei pea.

    • :) ütleb:

      Dr. Margit Allik Niine Nahakliinikust. Kui pole tema juures käinud veel, tasuks proovida. Superarst!

  38. Kats ütleb:

    Mis salong see siis oli ja kas pidid maksma ka midagi?

  39. Gerda ütleb:

    Ehh, mul ka pubekast peale olnud käed sarnased nagu sa kirjeldasid. Küll väga minimaalselt, aga on. Pole kunagi häirinud. Ma isegi pole osanud sellele nime panna, pole kunagi sellele mõelnud. Ka pubekana saadud venitusarmid puusadel ja teise rasedusega tekkinud armid tagumiku ja reite peal ei morjenda mind. Aga vot 2 järjestikku rasedust mu kehakaalule küll halvasti mõjunud. Väiksem tüdruk 9k ja alles nüüd hakkan ma olukorraga leppima, selles mõttes, et teadvustan endale hetke olukorda ja üritan endaga ära leppida. Kuna trenn hetkel luksus, siis olen viimased kuud rohkem rõhku söömiselr pannud. Trenni jõuan vast 2-3x nädalas. Esimesed tulemused on silmaga näha. Aga ikka tahaks kiiresti ja kohe. Viimased päevad olen sellele palju mõelnud ja sain aru, et ei tohi ennast piitsutada, liigun tasa ja targu edasi. Ennast vihates ja endaga pahuksis olles ei muutu ka siis midagi, kui ka metsikult trenni teeks ja g pealt toitu kaaluks. Kõik hakkab pihta ikka enesearmastusest. Lisaks põhjustaks endale veel liigset stressi, lastega leidub seda niisamagi küllalt. 😊

  40. Kelly ütleb:

    Ma põen sarnase naha haiguse kallal, olen 17 ja sellega on nii raske olla. Ma kannan väga vähe lühikeste varukatega asju, kuna tunnen end lihtsalt nii halvasti ja ebamugavalt. Neid tuuakse esile ka mulle pidevalt, küsitakse et mis need on jne. Ei pane kunagi paremini tundma. Need on mul tihti lugu isegi, et tume punased ja külmaga muutuvad lillaks.

  41. Helena ütleb:

    Nii kaua kui ma mäletan, siis mul on olnud need täpikesed ikka väga väga pikka aega. Paiknevad nii õlavartel, kintsudel kui ka säärtel.
    Nahaarstil käies, siis on mainitud ja räägitud väheke lähemalt neist, aga pole teinud mingit ravi vms nende osas. Olen harjunud, et need osake minust ning pole seganud sedasi, et miskit ette võtta nendega. 🙂

  42. Carolyn ütleb:

    Käisin Medemises punetuse laserravis ja kapillaaride eemaldamises. Olen ise tulemusega väga rahul ja siiani on kõik hästi olnud, aga nüüd enam teist korda ei julge minnagi 😯

  43. Evelin ütleb:

    Väga kohutav postitus ja ükski naine ei vääriks sellist kogemust. Ei ole küll mingi fänn aga ikka aegajalt jälgin sinu postitusi. Eelmine ja praegune postitus läks mulle isiklikult väga hinge, sest aasta 2018 oli ka minul väga raske. Aga meie naised ei ole allaandjad. Tõesti väga kahju, et oled nii palju kannatanud ja soovin sulle edaspidistes tegemistes palju jõudu ja edu. 🙂

  44. E ütleb:

    Apppppppi 😨😨😨😨

  45. Ave ütleb:

    Väga kohutav.. mina isiklikult oleks kohtusse kaevanud.. . Jube 😔

  46. Kristin ütleb:

    Mille pagana pärast sa seda kliinikut kohtusse ei kaevanud? Alust kaebamiseks oleks küll ja veel!

    • Paljas Porgand ütleb:

      Ma olen sellele tagantjärele mõelnud. Aga ma tean, et keegi ei tahtnud halba ja ma pole nii pahatahtlik.

      • Carolin ütleb:

        Miks nii palju aega hiljem otsustasid alles sellest kirjutada? Jube kogemus igatahes, ei sooviks sellist asja kellelegi. Õige, et lõpuks otsustasid seda jagada!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga