23 tundi söömata? Üks toidukord pĂ€evas? ÜlejÀÀnud aja ainult vett? Ei kaota lihast? Enesetunne on parem kui kunagi varem? Ei nĂ€lgi? Olen igav blogija ja ei hoia teie pinget postituse lĂ”puni Ă”hus, vaid ĂŒtlen kohe kĂ”igele: jah, just nii!

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jÔusaal-jÔud-söök-kaalulangetus-rasvapÔletus

Umbes tĂ€pselt aasta tagasi kirjutasin blogis informatiivse postituse intermittent fastingust (edaspidi IF) ehk eesti keeli intervallpaastumisest. See ei ole dieet, vaid elustiil, kus inimene toitub kindlas ajavahemikus, milleks on tavaliselt 8-4 tundi, ning ĂŒlejÀÀnud aeg, vastavalt 16-20 tundi, on söömata. IF saatis mind tĂ€pselt nii kaua, kui see mu elustiiliga sobitus. Sest kĂ”ige olulisem on alati, et me ei tunneks, et me oleme sunnitud midagi tegema, vaid me ise sĂŒdamest soovime ja eelistame. Seda elustiil ju tĂ€hendabki – see tuleb loomulikult ja sa ei pea sellest nii kĂŒmne kĂŒĂŒnega kinni hoidma nagu JÀÀajas Scrat viimasest tammetĂ”rust. Parem on ko  hendada toitumist oma elustiilile vastavalt, mitte vastupidi. Ja nii ma ka tegin…

 

Alati nÀljane

Olen olnud see naine, kes sööb 3 pĂ”hitoidukorda pĂ€evas ning lisaks veel 2-3 vahepala. Noh, et ainevahetust koguaeg töös hoida, eksole? Ja ometi olen koguaeg nĂ€ljane. Raske on pĂ€rast viimast söögikorda enam rohkem mitte sĂŒĂŒa ja hommikul Ă€rgates vĂ”iks nĂ€lja nimel tappa. Tuleb tuttav ette? Sellel on tĂ€itsa olemas seletus, miks see nii on. Sa veel imestud!

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jÔusaal-jÔud-söök-kaalulangetus-rasvapÔletus

Maast madalast on meile rÀÀgitud, et hommikust peab sööma! See on ju pÀeva kÔige olulisem toidukord ning vÔiks olla ka eelistatavalt kÔige suurem toidukord. Miks IF harrastajad siis hommikusöögi hoopis vahele jÀtavad ning kuidas see tegelikult meie kehale mÔjub? Miks on rasvapÔletuse jaoks söömisest suurem paus teha hoopis kÔige efektiivsem viis tulemusi nÀha? Inimeste suurim hirm IF-i ees on pidev nÀljatunne. Kuid tegelikkuses on asi vastupidine. Paastudes hoopis kaob nÀljatunne ning vÔib lÔpuks alata rasvapÔletus!

 

Pidev söömine = pidevalt kĂ”rge insuliinitase ≠ rasvapĂ”letus

IF-i ĂŒks suurimaid plusse on insuliinitaseme langus kehas. Insuliin on hormoon, mis reguleerib vere glĂŒkoosisisaldust. Seega vallandub insuliin siis, kui meie verre satub glĂŒkoos. Mida rohkem glĂŒkoosi seda uhkem insuliinitase ehk mida rohkem sĂŒsivesikuid sa sööd, seda kĂ”rgem on vere glĂŒkoosisisaldus ning seda rohkem insuliini on vaja, et liigne glĂŒkoos verest rakkudesse toimetada. Insuliin aitab sul seega glĂŒkoosi kas energiaks kasutada vĂ”i glĂŒkogeenivarudena talletada. GlĂŒkogeenivarud asuvad maksas ja lihastes. Kui meie glĂŒkogeenivarud on aga tĂ€is, siis talletatakse ĂŒlejÀÀnud glĂŒkoos rasvana.

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jÔusaal-jÔud-söök-kaalulangetus-rasvapÔletus

Erinevad toidud mĂ”juvad insuliinitasemele erinevalt. Rasvade puhul toodetakse insuliini kĂ”ige vĂ€hem ning sĂŒsivesikute puhul kĂ”ige rohkem. Mida kiirema sĂŒsivesikuga on tegu (suhkrud), seda jĂ€rsem on insuliinitĂ”us. Olnud pikemat aega söömata, langeb insuliinitase miinimumi ning sama juhtub ka vereglĂŒkoosiga. Sel puhul hakkab pankreas tootma glĂŒkagooni, millel on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkrut glĂŒkogeeniks, siis glĂŒkagoon tĂ”stab veresuhkurt, töödeldes glĂŒkogeeni veresuhkruks. Ehk kui insuliin soodustab rasvade talletamist, siis glĂŒkagoon soodustab rasvade pĂ”lemist.

Seega kui sa sööd iga paari tunni tagant pisikesi toidukordi, siis ei lase sa glĂŒkagoonil oma tööd teha ja su keha ei pĂ”leta talletatud rasva. Pidev insuliini kohalolek tĂ”stab isu, sest meie keha ei saa kĂ”rge insuliinitaseme tĂ”ttu ligi talletatud energiavarudele ning vajab seetĂ”ttu lisa glĂŒkoosi. Ehk siis… meie keha kĂŒsib jĂ€lle sĂŒĂŒa, sest ta ei saa energiat. GlĂŒkagoon, vastupidiselt, alandab isu ja nĂ€ljatunnet, sest meie keha kasutab eluspĂŒsimiseks juba talletatud energiat ehk meie rasvavarusid.

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jÔusaal-jÔud-söök-kaalulangetus-rasvapÔletus

See seletab tĂ”siasja, miks pĂ€rast maiustuste, hommikukrĂ”binate, pasta vĂ”i muu töödeldud kiirete sĂŒsivesikute söömise jĂ€rel tunneme end ĂŒsna pea taas nĂ€ljasena, kuigi me oleme Ă€sja rohkelt kaloreid söönud. Insuliinitase tĂ”useb nii kiiresti ja nii kĂ”rgele, et kuigi meie vere glĂŒkoositase on juba normaliseerunud, siis on veel palju liigset insuliini, mis vajab lisaglĂŒkoosi. Ja nii me keha sĂŒĂŒa jĂ€lle nĂ”uabki. Ja siit vastus kĂ”igile neile, kes on kunagi kĂŒsinud pĂ€rast suurt Ă”htusöömingut (sĂŒnnipĂ€evad, jĂ”ulud vms): “Miks alati siis, kui ma lĂ€hen ĂŒlitĂ€is kĂ”huga magama, Ă€rkan ma eriti nĂ€ljasena?” Sest sa oled viinud liigsöömisega vere glĂŒkoositaseme kiiresti kĂ”rgeks, mille jĂ€rel pumpad ĂŒles ka insuliinitaseme. JĂ€relejÀÀnud insuliin vajab aga uut “toitu” peale ning hommikul Ă€rgates tunned justkui poleks nĂ€dal aega sĂŒĂŒa saanud, sest keha tahab insuliinist lisaglĂŒkoosi abil lahti saada.

 

Mis tegelikult nÀlga pÔhjustab?

NĂ€lg ≠ söömata olek + aeg ning samuti ei ole see ajas kasvav. Otse vastupidi, nĂ€ljatunne vĂ€heneb aja jooksul ning kaob lĂ”puks sootuks. Meie keha on ĂŒsna arukas sĂŒsteem ning adapteerub meie tingimustega. Kui sa oled harjunud koguaeg sööma, siis ta ka kĂŒsib iga natukese aja tagant sĂŒĂŒa, vallandades selle jaoks nĂ€ljahormooni greliini. Seega nĂ€lg ei ole tegelikult mitte nĂ€lgimine, vaid keha vĂ”imetus saada kĂ€tte talletatud energiat. Seda kas insuliini kohaloleku tĂ”ttu vĂ”i harjumusest saada koguaeg lisaglĂŒkoosi. Seega muidugi tuntakse nĂ€lga alguses, kui alles hakatakse paastumisega tegelema, kuid meie keha harjub sellega juba umbes 4 pĂ€eva pĂ€rast. Lihtsalt Ă€ra anna kohe alla ning vĂ”imalda oma kehal uute tingimustega harjuda.

Greliinile vastupidise funktsiooniga hormoonist leptiin on samuti oluline rÀÀkida, kui jutuks on nĂ€lg. Leptiini toodetakse peamiselt rasvarakkudes ning selle ĂŒlesanne on anda ajule informatsiooni organismi energiavarude kohta. Leptiini vabastatakse verre siis, kui organismi energiavarud on piisavad, ning see pidurdab söömist. Kui veres on aga liiga palju insuliini, siis ei saa aju kĂ€tte leptiini signaali, millal oleks Ă”ige aeg söömine lĂ”petada. Nii juhtub ka nĂ€iteks jĂ”uludel, kui sĂŒĂŒakse liiga palju liiga kiiresti ning tulemuseks on peaaegu lĂ”hkev magu ning kĂ”huvalud.

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jÔusaal-jÔud-söök-kaalulangetus-rasvapÔletus

Ülekaalulisus kĂ€ibki enamasti kĂ€sikĂ€es nii insuliini- kui leptiiniresistentsusega. Kui sa tahad tunda end energilisena, mitte koguaeg nĂ€ljasena, siis tasub insuliinitase madalana hoida ehk vĂ€ltida kiireid lihtsĂŒsivesikuid ning mitte sĂŒĂŒa iga vĂ€iksema aja tagant. Ja selleks ongi imeline intervallpaastumine oma eri vormides!

 

OMAD ehk ĂŒks toidukord pĂ€evas

Ma pigem ei hakka siia jÀlle lahti kirjutama, miks intervallpaastumine nii vinge on, kuidas seda rakendada, kas sellega kaotab lihast jne. Sellest kÔigest saate lugeda mu postitusest Intermittent Fasting.

Inervallpaastumise kĂ”ige “ekstreemsem” vĂ”i efektiivsem viis on OMAD (one meal a day) ehk sĂŒĂŒakse vaid ĂŒks kord pĂ€evas. Alustasin 16:8 vormiga ning vaikselt pikendasin paastumist, proovides sĂŒĂŒa alles siis, kui mul reaalselt kĂ”ht tĂŒhjaks lĂ€ks. Juba nĂ€dalaga suutsin olla igasuguse mureta 26h paastunud. Ja nii ma otsustasingi jÀÀda selle juurde, et söön vaid kord pĂ€evas. See tĂ€hendab minu jaoks olla 23h paastunud ning siis tunni jooksul sĂŒĂŒa kĂ”ht korralikult tĂ€is. NĂ€iteks vĂ”in ma selle aja jooksul Ă€ra sĂŒĂŒa smuuti, prae ja salati; wrapi, batooni ja supi vms.

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jÔusaal-jÔud-söök-kaalulangetus-rasvapÔletus

Jah, pĂ€rast tunnist söömist on kĂ”ht ikka pĂ€ris tĂ€is, aga mis on selle suurim pluss? See kĂ”ht nagu reaalselt pĂŒsibki tĂ€is. Ja ma ei valeta, kui ĂŒtlen, et kĂ”ht EI LÄHEGI tĂŒhjaks enne 23 tundi. Nii on mĂ”tted toidult maas kogu pĂ€evaks. MĂ”elge, milline aja- ja energiasÀÀst! Ei mingit pidevat söögitegemist, selle planeerimist, söömist… Sa istud maha ja naudid korralikult toitaineterikast toitu, muretsemata selle kaloraaĆŸi pĂ€rast, sest ĂŒle sĂŒĂŒa on ikka praktiliselt vĂ”imatu ĂŒhe söögikorra puhul nagu seda juhtub tihtipeale siis, kui sĂŒĂŒakse kogu pĂ€eva vĂ€ltel.

OMAD-i eelis teiste IF protokollide ees on pikem paastuaken. Mida kauem paastuda, seda madalam on insuliinitase ja seda kauem toimub rasvapĂ”letus. KĂŒll aga mĂ€rgin Ă€ra, et tegemist on elustiiliga mitte mingi dieediga. SeetĂ”ttu rakendan ma seda oma ellu ainult siis, kui see mu elustiiliga sobib. Kord nĂ€dalas vĂ”i kaks tuleb ette pĂ€evi, kus ma söön 8-tunnise akna sees, kuna Ă”htul on mingi pidustus, vĂ€ljas söömine vms. Ma ei keela endale midagi, ma ei piitsuta end toiduga ja ma naudin elu. Ja ma pean tunnistama – ma naudin OMAD-it! Ja kuni ma seda naudin, seni ma seda ka harrastan.

Paastu ajal treenimine

“Kuidas sa kĂŒll jaksad trenni teha? Kas treenimiseks liiga nĂ€ljane pole? Kas pea ei hakka ringi kĂ€ima? Kas pĂ€rast trenni ei peaks mitte kohe sööma, et tulemusi nĂ€ha?”

Esiteks sai juba rÀÀgitud, et ma ei Ă€rka enam tĂŒhja kĂ”huga ĂŒles ja mul on energiat ja jĂ”udud oluliselt rohkem kui varem. Nii olen trennis purustanud uusi 1RM ning ka kardio osas tegin isikliku rekordi. Suutsin elus esimest korda teha intervalltreeningut trenaĆŸĂ¶Ă¶ri maksimumkiirusel, milleks on 18 km/h ja nii 10 intervalli! Ja ma ei ole nĂ€inud, et oleksin lihast kaotanud… Kuidas seda kĂ”ike seletada?

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jÔusaal-jÔud-söök-kaalulangetus-rasvapÔletus

PĂ€rast pikemat aega intervallpaastumist kohaneb keha rasvavarudest energia ammutamisega. Nii kaobki nĂ€ljatunne ja keha oskab pĂ€rast vaba glĂŒkoosi Ă€ra kasutamist lĂŒlituda ĂŒmber glĂŒkogeeni ja seejĂ€rel rasvavarude kasutamisele. Kui ma treenin hommikul, siis selleks ajaks olen paastunud u 19h ning arvatavasti mul ei ole enam glĂŒkoosi, mida rakkudesse transportida ja energiaks muundada. Treeningu jooksul tĂŒhjendab mu keha lisaenergia saamiseks Ă€ra ka viimased glĂŒkogeenivarud. Ning mis ĂŒle jÀÀb? Rasv. Seega ma ei ole treeningu ajal pĂ”himĂ”tteliselt “nĂ€ljas”, sest keha saab siiski toidetud, aga sisemise olemasoleva energia arvelt.

KokkuvÔttes vÔiksin ma nii metsikult palju veel kirjutada sel teemal:

  1. Mida sĂŒĂŒa esimese asjana paastu lĂ”petades?
  2. Kas pikad paastud on tervislikud?
  3. Mida vÔib juua paastu ajal?
  4. Kas pĂ€rast trenni tuleks kohe sĂŒĂŒa?
  5. Jne.

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jÔusaal-jÔud-söök-kaalulangetus-rasvapÔletus

Kui see kĂ”ik teid huvitab ja teil on lisakĂŒsimusi, siis visake mulle alla kommentaar oma kĂŒsimustega. Kui neid tuleb piisavalt palju, siis vĂ”ite jÀÀda ootama juba jĂ€rgmist postitust! Lisaks soovin teada, kas keegi teist teeb samuti IF-i vĂ”i OMAD-it? Kui tihti ja mis aja jooksul te olete harjunud sööma? Kas tunnete nĂ€lga?

(VÀike disclaimer ka: Ma ei ole tervisespetsialist ega arst ning ei soovita kellelgi hakata arstiga esmalt konsulteerimata paastuma. Tee ise oma uurimistöö enne kui millegi kasuks otsustad.)

50 Kommentaari

  1. Merit ĂŒtleb:

    Naised, olge siis palun ettevaatlikud. Fastingu ja anorexia vahel on ime Ôhukene piir.

    • Birx ĂŒtleb:

      Mis sa teed nalja vÔi?? Teadvustatud paastumisel pole mitte midagi pistmist anoreksiaga. Ole kena ja tee natukene uurimistööd teema kohta.

  2. G ĂŒtleb:

    Lugesin postituse ja kommentaarid lĂ€bi ja hakkas vĂ€ga huvi pakkuma. Jooksen kohe guugeldama 😀 Kindlasti kirjuta veel sellest teemast, see tundub vĂ€ga pĂ”nev.
    Mul on pidevalt see probleem, et söön lĂ”unat, kahe tunni pĂ€rast kĂ”ht nii tĂŒhi, et hulluks ajab. Ja kokkuvĂ”ttes tahaks, et trennis kĂ€imine kuidagi mÔÔtudele ka mĂ”juma hakkaks (siiani on mÔÔdud samad, rasva arvelt on lihas lihtsalt kasvanud).

  3. Andra ĂŒtleb:

    Kuidas sa saad kĂ€tte ĂŒhe toidukorraga kĂ”ik vajalikud proteiinid, rasvad ja sĂŒsivesikud? Kas liiga v2hene rasvade tarbimine nt hormoonidele ei moju halvasti?

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Nagu mainisin, söön tunni jooksul. Vahel ka kaks tundi, kui tĂ”esti ei jaksa sĂŒĂŒa. Tarbin rohkem rasvu kui kunagi varem. 😉

  4. Aigi ĂŒtleb:

    Mina avastasin IF lambist Pinterestist ja mĂ”te on iseenesest super,kaaluprobleem on alati olnud, aga pĂŒsivusest jÀÀb puudu,et kui kahe nĂ€dalaga drastilist muutust ei nĂ€e,siis otsin midagi muud ja magusat ka armastan kangesti. AGA mulle meeldis 16/8 ja kui jĂ€tan hommikusöögi vahele,tabab mind masendus ja vĂ€simus,ma ei jaksa tööprobleemidega enam toime tulla,tĂ€itsa tĂ”sine jĂ”uetus… kuigi mĂ”te on hea. Praegu proovin Plaeo jĂ€rgi toituda…
    Kas sinul ei mÔjuta meeleolu ja jÔuetust?

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Mkm 🙂 PĂŒĂŒa jÀÀda ikkagi jĂ€rjekindlaks ja ĂŒhelt asjalt teisele mitte hĂŒpata. Its all about making it a lifestyle. Mitte dieeditades elamine.

  5. Mai ĂŒtleb:

    Olen ka juba tĂŒkk aega mĂ”elnud selle peale, et IF-iga alustada. Just seetĂ”ttu, et viimasel ajal kipuvad ööuned lĂŒhikeseks jÀÀma, mis tĂ€hendab, et Ă€rkveloleku aega, mil söön, on ka rohkem. VĂ”ib vabalt juhtuda, et söön hommikul kell 7 hommikust ja Ă”htul kell 21 suppi vĂ”i vĂ”ileibu. PĂ€evane kaloraaĆŸ ei tule suur, aga ikka koguaeg söön. See pole hea.

  6. M ĂŒtleb:

    Kas enne jĂ€rgmist toidukorda hĂŒpoglĂŒkeemiat ei teki? Hoiad end oma veresuhkru tasemega ka kursis?

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Pole kunagi sellega probleemi olnud ja enesetunne on ka praegu hea. Ma ei söö kohe kiireid sĂŒsivesikuid. Tarbin palju rasva, köögivilju ja kaunvilju 🙂

  7. Margit ĂŒtleb:

    TeemavĂ€line kĂŒsimus aga mind huvitab, kuidas sa nende laserepilatsioonidega rahule jĂ€id? Sain aru, et kĂ€isid iga kuu epileerimas. On see seda raha vÀÀrt ka vĂ”i kasvavad 1 kuu pĂ€rast karvad samamoodi tagasi?

  8. K ĂŒtleb:

    Kas oskad ka seda öelda, mida teha, kui pikalt söömata olles enesetunne halvaks lÀheb? Olen harjunud sööma iga 3-4 tunni tagant ja kui vahe pikemaks jÀÀb, siis hakkab halb. Kas sellisel juhul ei saagi paastuda?

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Kas oled veresuhkrut lasknud mÔÔta? KÔik oleneb tervisest, mida sööd, palju liigud jne. Kui kÔik tervisega korras, siis soovitan vaikselt hakata oma söömisakent kokku tÔmbama
      Vaevalt, et sa Ă€rkad öösel, et sĂŒĂŒa. Seega kĂŒll sa hakkama saad. Algul ole 12h ilma ja hakka sealt vaikselt buildima.

  9. Gerry ĂŒtleb:

    Ah seda nimetatakse paastuks vĂ”i. Ma olen pool elu vĂ€hemalt nii söönud 😀 Ehk siis ainult ĂŒks toidukord pĂ€evas, söön siis tĂ€pselt seda, mida hing ihkab, ja keha tĂ”esti ei kĂŒsigi rohkem. Tuttavad kĂ”ik imestavad, kuidas see vĂ”imalik on. Kaaluprobleeme pole kunagi olnud…

  10. H ĂŒtleb:

    VĂ€ga tore, et jĂ€rjest rohkem inimesi hakkab IFi aktsepteerima. Ma ise olen 16:8 teinud Ă€kki aasta vĂ”i natukene juba pealegi, pĂ€ris tihti inimesed ikka kĂŒsivad et issand kuidas nii saab vĂ”i et see pole ju tervislik 😀 Aga mul on hoopis kĂŒsimus, et kui OMADi teed, kuidas sa oma valgukoguse nii kiiresti sisse surud? Ma pean sööma pĂ€evas 100+ g valku ja ei tule ĂŒldse kergelt see. Samuti, kui keha suudab tavaliselt sĂŒnteesida ca 40g valku maksimum kolme tunni jooksul, siis kuidas see OMADi puhul toimib, et suurem osa valku ikkagi lĂ€heks kasutusse?

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      On jĂ”udnud arusaamiseni, et ega ma tegelikult ei vaja 150g valku. Kui saan 75g kĂ€tte – olen rahul. Eriti kuna mu eesmĂ€rk pole lihast kasvatada. Aga ma saan ĂŒhest tuunikala steigist juba 35g valku, valgupulbrist 40g ja siis ĂŒlejÀÀnust tuleb siit ja sealt nats juurde ja 100g pole ĂŒldse raske kĂ€tte saada. Kui tunni jooksul sĂŒĂŒa suurem ports toitu, siis ta jÀÀb ikka tĂŒkiks ajaks mul sinna seedekulglasse. Eeldan, et kolme tunniga saab ta esimese paugu 40g kĂ€tte. ÜlejÀÀnut sĂŒnteesib ta veel pikalt tegelikult. Peaks selle kohta tĂ€psemalt uurima.. TĂ€nks et kĂŒsisid.

  11. R ĂŒtleb:

    Tere,

    mul on hoopis selline kĂŒsimus, et millal vegan retseptiraamat vĂ€lja tuleb :P?

  12. Eda ĂŒtleb:

    Mis sai bikiinifitnessi dieedist? Kas koostöö treeneriga on nĂŒĂŒd lĂ”ppenud?

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Oled valesti mĂ”istnud, ma bikiinifitnessi ei kavatsenudki teha 😀 Aga ma olin samamoodi kaval ja samasuguste eesmĂ€rkidega ja makrodega. Üks hetk tundsin, et ma ei jaksa enam kaloreid lugeda ja ma ei viitsi toidu ĂŒmber stressata. Siis kuidagi automaatselt lĂ€kski toitumine ĂŒmber IF-le. SĂ”in kĂ”hutunde jĂ€rgi ja kĂ”ht ei olnud enam tĂŒhi nagu varem alati. Ja nii see lĂ€kski loomulikul viisil ĂŒle intervallpaastumiseks.

      Koostöö Peeb Reinartiga pole lĂ”ppenud. Kiitis mu otsuse heaks – kuidas aga endal parem on. Teeme mulle just uut treeningkava 🙂

      • Eda ĂŒtleb:

        Ma tean, et sul polnud kavas vĂ”istelda 🙂 VĂ”tsin sinu blogist copi/paste selle “bikiinifitnesdi dieedi”.
        Aga uurin veel… Kas IF-i jĂ€rgi elades oled endiselt lihavaba (vegan?). VĂ”iksid natuke valgustada, mida sa selle 1h jooksul nĂ€iteks sööd.

        • Paljas Porgand ĂŒtleb:

          Ma pole olnud 100% lihavaba. Kala ma armastan sĂŒĂŒa ning sealt saan ka suure osa oma valgust, sest ubasid ja soja mu keha vĂ€ga ei talu. Aga jah, ma toitun 90% ulatuses taimselt. 🙂 Lisavalku saan taimsest valgupulbrist.

          VĂ”in seda kunagi teha. Praegu pole kodus söönud u kuu aega, seega see on nii all over the place 😀

  13. Aiti ĂŒtleb:

    TĂ”si on, et keha harjub 🙂
    Ma ise ei paastu ja söön mida tahan ja millal isutab- sĂŒnnitasin kuuaega tagasi ning kuna imetan siis keha nĂ”uab oma. Aga kuna mul hommikul pole lihtsalt aega sĂŒĂŒa ja söön alles kella 13 aeg esimest korda siis keha enam ei nĂ”uagi hommikul Ă€rgates esimese asjana sĂŒĂŒa. KĂ”ht ei lĂ€hegi enne 13t tĂŒhjaks 😀

  14. Liina ĂŒtleb:

    Tundub vĂ€ga huvitav ja pole sellest varem kuulnudki. Tundub justkui mulle loodud, sest nii tĂŒĂŒtu on iga paari tunni tagant midagi sĂŒĂŒa. Pigem tuled peale tööd koju teed sooja söögi, kĂ€id vĂ€ljas söömas vĂ”i kahe suupoolega MĂ€kki.

    Kas algselt kahtlesid ka selles, et Àkki hakkab halb vÔi keha ei pea vastu?

    Appi! Ma kohe nii elevil, et seda tegema hakata. Kas soovitaksid siis kohe algust teha, et nÀiteks Àrkad sööd kella 16-17 ajal toidukorra vÔi siis kahe tunni jooksul ja ja uus toidukord siis jÀrgmisel pÀeval samal ajal?
    VÔi ehk soovitad kuidagi teistmoodi alustada?

    Keep it going girl!🙌

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Alusta palun tasapisi, nt 12-12, siis 10-14 jne. Anna kehale aega harjuda 🙂 Nii ka kergem endale, ei ole nii hullu nĂ€lga.

      AitÀh!!

  15. Karolin ĂŒtleb:

    Tere, kas vitamiinid ja toidulisandid sööd vahetult enne esimest toidukorda vÔi IF ajal?
    Samuti kas piima tohib kohvi sisse lisada IF ajal…internet vĂ€idab kahetisi arvamusi.

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Toiduga vÔi kohe pÀrast söömist.

      Jah, see lĂ”hub paastu, aga ma niiiii strict pole. Lisan törtsu magustamata mandlipiima – see eriti lahja ja ei kergita insuliinitaset nagu lehmapiim. Samuti joon BCAA-d trenni ajal.

  16. Birx ĂŒtleb:

    Paastumine on hea!! Olen ise teinud veepaaste ja pikim on olnud viis pĂ€eva. Esimese korraga sain lahti oma magusasĂ”ltuvusest. Ennem seda olin vĂ”imeline sööma Ă€ra korraga suure ĆĄokolaaditahvli ja veel kommi ning muud peale. Peale paastukuuri aga magus enam ei huvita ja lisaks kaotasin kilosid mis tagasi ei tulnud. Üldse olen jĂ€tnud enda söögikordade vahele 3-4 tunnised vahed. Ei ole aru saanud sellest iga paari tunni tagant millegi söömisest. Ja nĂ€lga ka meeletut ei ole. Keha harjub Ă€ra ja ei nĂ”ua pidevalt sĂŒĂŒa. Aga ma selle IF puhul mĂ”tlen et kas ma suudaks endale ĂŒhe korraga sisse ajada kogu pĂ€evase kalorimÀÀra. MĂ”te sellest tundub veidike vastumeelne. Vaatasin alles hiljuti videot kus ka mingi mees tegi IF-ut ja Ă”htul sĂ”i u 4000 kalorit Ă€ra. Meeletu kogus toitu ja ei kujuta ette kuidas kokku tĂ”mbunud magu selle vastu suudab vĂ”tta korraga. Aga tĂŒĂŒp oli head vormis ja tervisenĂ€itajad supper korras. Seega mina olen muidugi paastumise poolt alati. Peaks ise ka kunagi seda intermitingut proovima.

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Ei pea olema ĂŒhe korraga, kui just mĂ€kki burksi ja kooki sööma ei lĂ€he. Oleneb vĂ€ga toidu valikust. 🙂 ma söön olenevalt toidust ĂŒhe kuni kolme tunni jooksul. Kui vĂ€ga palju kerget toitu ja nö silo, siis kĂ”ht saab vĂ€hestest kaloritest mega tĂ€is ja söön 3h jooksul.

  17. Iiris ĂŒtleb:

    Kas sellise elustiiliga on ĂŒldse vĂ”imalik lihast kasvatada?

  18. estel ĂŒtleb:

    Kui sa jÀÀksid rasedaks, kas muudaksid sellist toitumiseluviisi?

  19. Triinu ĂŒtleb:

    Aga kuidas on lood kohvi vÔi tee (vÔi muude jookidega), kas neid tarbid ja millal?

  20. RKBB ĂŒtleb:

    Ise kasutan ĂŒldjuhul IF, kuigi ei samastu sellega, mis sina postituses vĂ€lja tĂ”id. Minu puhul on see, et ma ei jĂ€rgi mingit kindlat ajavahemikku, millal söön. Üldjuhul söön esimese toidukorra nii 12-14 vahel. Minu puhul on see, et kui paastun liiga kaua, siis vĂ”in sĂŒĂŒa ĂŒkskĂ”ik kui suur ja toitainete rikka eine, aga kĂ”ht jÀÀb ikka tĂŒhjaks. NĂ€itena vĂ”in tuua, et ĂŒkskord paastusin kella 17.00-ni. SeejĂ€rel sĂ”in Ă€ra 100g kaerahelbeid pudruna, 200g maasikaid, 30g mooniseemneid, 300g kodujuustu 200g tomati ja umbes 100g singiga. KĂ”ht jĂ€i tĂŒhjaks sellest. Õnneks kalorivaru oli ja sai 1,5h pĂ€rast uuesti sĂŒĂŒa.
    Teine asi on nĂ€ljatunne. Mina kasutan IF selleks, et ma saaksin Ă”htul sĂŒĂŒa, kuna Ă”htul talun nĂ€lga halvemini. Hommikul paastudes on nĂ€lg suur, aga kuna oled puhanum, siis talun seda palju paremini. TĂ€nu sellele saan Ă”htul rohkem sĂŒĂŒa.
    Taustainfoks, et olen 22a mees 181cm 73kg ja tegelen vastupidavusspordiga.

  21. Padi ĂŒtleb:

    Ma olen teinud 16-8 paastumist kuu aega , vĂ€lja arvatud nd aega reisil. Kaal on langenud kenasti, aga tunnen ka, et tahan proovida OMAD, vĂ€ga tore, et sellest kirjutasid. Tunnen, et 16-8 ajal veidi peran end ikka ja söön liigselt sĂŒsivesikuid. Tunni aja jooksul ei jĂ”ua nii palju kahju teha ja sööksin korraliku söögi. Mu ĂŒks tuttav kaptas eelmisel aastal selle meetodiga 20+kg ja siis ajapikku tĂ”i söögikordi juurde. NĂŒĂŒd ta sööb nagu keskmine inimene ja juurde pole tulnud. Saan aru, et see ongi sellest, et OMADi abil sai keha insuliiniresistentsusest jagu ja nĂŒĂŒd ei teki neid suuri veresuhkrukĂ”ikumisi nii palju.

  22. Laura ĂŒtleb:

    Mul hoopis selline kĂŒsimus, et kas selle tunnise söömisakna sees sa jĂ€lgid ka kaloraaĆŸi ja makrotoitaineid? Mulle tundub jube raske endale tunniga 2000 kalorit sisse ajada 🙁
    Mul on see ka kuidas kunagi, aga olen ka iseenda puhul aru saanud, et see pidev nÀksimine pole kindlasti kehale hea. Pidev söögile mÔtlemine ja kalkuleerimine ja samas tÔesti kÔht kunagi pÀris tÀis ei saa.

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      See on juba uus topic. Ma enam ei jÀlgi juba paar kuud kaloreid.

      Tunniga pole mul talle oma kaloreid umbes hittida. Eriti kuna terve kuu olen ainult vĂ€ljas söönud 😂 lihtsalt tarvis rohkem rasvu

  23. M ĂŒtleb:

    Mina hakkasin sööma 8h vĂ€ltel ning 16h annan oma maole puhkust. Kolmandal pĂ€eval ei tundnud ma ĂŒldse enam nĂ€lga-eriti just hommikuti nagu varem. Kuigi ma enne ei söönud ka Ă”htuti, siis hommikuks oli mul lausa hundinĂ€lg.
    Üks kĂŒsimus on mul ka! Kas IF oleks parem teha pidevalt samadel aegadel- et sööd 9-17ni ja ĂŒlejÀÀnud aja paastud vĂ”i pole kellaaegadel vahet?

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Kellaaeg loeb vaid nii palju, et keha on harjumuse ohver nagu ka postituses kirjutasin. Ta hakkab kĂŒsima sult toitu iga kord samal ajal. Kui tahad nĂ€lga vahel tunda, siis söö millal iganes.

  24. Kaire ĂŒtleb:

    Mis kellaajal on Sinu OMAD? Ja mis on sinu tavapĂ€rane pĂ€evamenĂŒĂŒ? 🙂
    Kas paastuaknas on keelatud must kohv ja suhkruta tee?

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Ei ole, kÔik, mis kaloreid ei anna, on lubatud.

      Mul on u 12-15 vahemikus. Vahel söön ka 3h.

      MenĂŒĂŒ on kirjas postituses

  25. Triin ĂŒtleb:

    Nii Àge, et sellest kirjutad! Olen ise tegelenud IF-ga alates kevadest, aga kuna alles hiljuti on mu ellu tekkinud rutiin, siis jÀrjepidevalt olen 16:8 teinud vaid loetud nÀdalad.

    Olen ka ise vaevelnud 5-6 toidukorraga pĂ€evas, sest kunagi ju soovitati nii sĂŒĂŒa. Ja ausalt – kogu aeg oli nĂ€lg. KĂ”ht ei olnud tĂ€itsa tĂŒhi ega saanud ka kunagi tĂ€is. Eks lĂ”puks vĂ”tsin alla kĂŒll, aga tundus, et allavĂ”tmine tĂ€hendabki pidevat nĂ€lgimist.

    Praegu aga pĂŒĂŒdlen OMADi poole ja saan toidust tĂ”esti tĂ€it mĂ”nu tunda. Samuti on keha loomulik söögiisu paigas ja toit maitseb palju paremini kui siis, kui kogu pĂ€eva linnunokatĂ€isi sĂ”in ja pidevalt toidu ja selle valmistamise ĂŒle pead vaevasin.

    RÀÀkimata paastumise muudest kasudest 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. NÔutavad vÀljad on tÀhistatud *-ga