23 tundi söömata? Üks toidukord päevas? Ülejäänud aja ainult vett? Ei kaota lihast? Enesetunne on parem kui kunagi varem? Ei nälgi? Olen igav blogija ja ei hoia teie pinget postituse lõpuni õhus, vaid ütlen kohe kõigele: jah, just nii!

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jõusaal-jõud-söök-kaalulangetus-rasvapõletus

Umbes täpselt aasta tagasi kirjutasin blogis informatiivse postituse intermittent fastingust (edaspidi IF) ehk eesti keeli intervallpaastumisest. See ei ole dieet, vaid elustiil, kus inimene toitub kindlas ajavahemikus, milleks on tavaliselt 8-4 tundi, ning ülejäänud aeg, vastavalt 16-20 tundi, on söömata. IF saatis mind täpselt nii kaua, kui see mu elustiiliga sobitus. Sest kõige olulisem on alati, et me ei tunneks, et me oleme sunnitud midagi tegema, vaid me ise südamest soovime ja eelistame. Seda elustiil ju tähendabki – see tuleb loomulikult ja sa ei pea sellest nii kümne küünega kinni hoidma nagu Jääajas Scrat viimasest tammetõrust. Parem on ko  hendada toitumist oma elustiilile vastavalt, mitte vastupidi. Ja nii ma ka tegin…

 

Alati näljane

Olen olnud see naine, kes sööb 3 põhitoidukorda päevas ning lisaks veel 2-3 vahepala. Noh, et ainevahetust koguaeg töös hoida, eksole? Ja ometi olen koguaeg näljane. Raske on pärast viimast söögikorda enam rohkem mitte süüa ja hommikul ärgates võiks nälja nimel tappa. Tuleb tuttav ette? Sellel on täitsa olemas seletus, miks see nii on. Sa veel imestud!

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jõusaal-jõud-söök-kaalulangetus-rasvapõletus

Maast madalast on meile räägitud, et hommikust peab sööma! See on ju päeva kõige olulisem toidukord ning võiks olla ka eelistatavalt kõige suurem toidukord. Miks IF harrastajad siis hommikusöögi hoopis vahele jätavad ning kuidas see tegelikult meie kehale mõjub? Miks on rasvapõletuse jaoks söömisest suurem paus teha hoopis kõige efektiivsem viis tulemusi näha? Inimeste suurim hirm IF-i ees on pidev näljatunne. Kuid tegelikkuses on asi vastupidine. Paastudes hoopis kaob näljatunne ning võib lõpuks alata rasvapõletus!

 

Pidev söömine = pidevalt kõrge insuliinitase ≠ rasvapõletus

IF-i üks suurimaid plusse on insuliinitaseme langus kehas. Insuliin on hormoon, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Seega vallandub insuliin siis, kui meie verre satub glükoos. Mida rohkem glükoosi seda uhkem insuliinitase ehk mida rohkem süsivesikuid sa sööd, seda kõrgem on vere glükoosisisaldus ning seda rohkem insuliini on vaja, et liigne glükoos verest rakkudesse toimetada. Insuliin aitab sul seega glükoosi kas energiaks kasutada või glükogeenivarudena talletada. Glükogeenivarud asuvad maksas ja lihastes. Kui meie glükogeenivarud on aga täis, siis talletatakse ülejäänud glükoos rasvana.

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jõusaal-jõud-söök-kaalulangetus-rasvapõletus

Erinevad toidud mõjuvad insuliinitasemele erinevalt. Rasvade puhul toodetakse insuliini kõige vähem ning süsivesikute puhul kõige rohkem. Mida kiirema süsivesikuga on tegu (suhkrud), seda järsem on insuliinitõus. Olnud pikemat aega söömata, langeb insuliinitase miinimumi ning sama juhtub ka vereglükoosiga. Sel puhul hakkab pankreas tootma glükagooni, millel on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkrut glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Ehk kui insuliin soodustab rasvade talletamist, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist.

Seega kui sa sööd iga paari tunni tagant pisikesi toidukordi, siis ei lase sa glükagoonil oma tööd teha ja su keha ei põleta talletatud rasva. Pidev insuliini kohalolek tõstab isu, sest meie keha ei saa kõrge insuliinitaseme tõttu ligi talletatud energiavarudele ning vajab seetõttu lisa glükoosi. Ehk siis… meie keha küsib jälle süüa, sest ta ei saa energiat. Glükagoon, vastupidiselt, alandab isu ja näljatunnet, sest meie keha kasutab eluspüsimiseks juba talletatud energiat ehk meie rasvavarusid.

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jõusaal-jõud-söök-kaalulangetus-rasvapõletus

See seletab tõsiasja, miks pärast maiustuste, hommikukrõbinate, pasta või muu töödeldud kiirete süsivesikute söömise järel tunneme end üsna pea taas näljasena, kuigi me oleme äsja rohkelt kaloreid söönud. Insuliinitase tõuseb nii kiiresti ja nii kõrgele, et kuigi meie vere glükoositase on juba normaliseerunud, siis on veel palju liigset insuliini, mis vajab lisaglükoosi. Ja nii me keha süüa jälle nõuabki. Ja siit vastus kõigile neile, kes on kunagi küsinud pärast suurt õhtusöömingut (sünnipäevad, jõulud vms): “Miks alati siis, kui ma lähen ülitäis kõhuga magama, ärkan ma eriti näljasena?” Sest sa oled viinud liigsöömisega vere glükoositaseme kiiresti kõrgeks, mille järel pumpad üles ka insuliinitaseme. Järelejäänud insuliin vajab aga uut “toitu” peale ning hommikul ärgates tunned justkui poleks nädal aega süüa saanud, sest keha tahab insuliinist lisaglükoosi abil lahti saada.

 

Mis tegelikult nälga põhjustab?

Nälg ≠ söömata olek + aeg ning samuti ei ole see ajas kasvav. Otse vastupidi, näljatunne väheneb aja jooksul ning kaob lõpuks sootuks. Meie keha on üsna arukas süsteem ning adapteerub meie tingimustega. Kui sa oled harjunud koguaeg sööma, siis ta ka küsib iga natukese aja tagant süüa, vallandades selle jaoks näljahormooni greliini. Seega nälg ei ole tegelikult mitte nälgimine, vaid keha võimetus saada kätte talletatud energiat. Seda kas insuliini kohaloleku tõttu või harjumusest saada koguaeg lisaglükoosi. Seega muidugi tuntakse nälga alguses, kui alles hakatakse paastumisega tegelema, kuid meie keha harjub sellega juba umbes 4 päeva pärast. Lihtsalt ära anna kohe alla ning võimalda oma kehal uute tingimustega harjuda.

Greliinile vastupidise funktsiooniga hormoonist leptiin on samuti oluline rääkida, kui jutuks on nälg. Leptiini toodetakse peamiselt rasvarakkudes ning selle ülesanne on anda ajule informatsiooni organismi energiavarude kohta. Leptiini vabastatakse verre siis, kui organismi energiavarud on piisavad, ning see pidurdab söömist. Kui veres on aga liiga palju insuliini, siis ei saa aju kätte leptiini signaali, millal oleks õige aeg söömine lõpetada. Nii juhtub ka näiteks jõuludel, kui süüakse liiga palju liiga kiiresti ning tulemuseks on peaaegu lõhkev magu ning kõhuvalud.

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jõusaal-jõud-söök-kaalulangetus-rasvapõletus

Ülekaalulisus käibki enamasti käsikäes nii insuliini- kui leptiiniresistentsusega. Kui sa tahad tunda end energilisena, mitte koguaeg näljasena, siis tasub insuliinitase madalana hoida ehk vältida kiireid lihtsüsivesikuid ning mitte süüa iga väiksema aja tagant. Ja selleks ongi imeline intervallpaastumine oma eri vormides!

 

OMAD ehk üks toidukord päevas

Ma pigem ei hakka siia jälle lahti kirjutama, miks intervallpaastumine nii vinge on, kuidas seda rakendada, kas sellega kaotab lihast jne. Sellest kõigest saate lugeda mu postitusest Intermittent Fasting.

Inervallpaastumise kõige “ekstreemsem” või efektiivsem viis on OMAD (one meal a day) ehk süüakse vaid üks kord päevas. Alustasin 16:8 vormiga ning vaikselt pikendasin paastumist, proovides süüa alles siis, kui mul reaalselt kõht tühjaks läks. Juba nädalaga suutsin olla igasuguse mureta 26h paastunud. Ja nii ma otsustasingi jääda selle juurde, et söön vaid kord päevas. See tähendab minu jaoks olla 23h paastunud ning siis tunni jooksul süüa kõht korralikult täis. Näiteks võin ma selle aja jooksul ära süüa smuuti, prae ja salati; wrapi, batooni ja supi vms.

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jõusaal-jõud-söök-kaalulangetus-rasvapõletus

Jah, pärast tunnist söömist on kõht ikka päris täis, aga mis on selle suurim pluss? See kõht nagu reaalselt püsibki täis. Ja ma ei valeta, kui ütlen, et kõht EI LÄHEGI tühjaks enne 23 tundi. Nii on mõtted toidult maas kogu päevaks. Mõelge, milline aja- ja energiasääst! Ei mingit pidevat söögitegemist, selle planeerimist, söömist… Sa istud maha ja naudid korralikult toitaineterikast toitu, muretsemata selle kaloraaži pärast, sest üle süüa on ikka praktiliselt võimatu ühe söögikorra puhul nagu seda juhtub tihtipeale siis, kui süüakse kogu päeva vältel.

OMAD-i eelis teiste IF protokollide ees on pikem paastuaken. Mida kauem paastuda, seda madalam on insuliinitase ja seda kauem toimub rasvapõletus. Küll aga märgin ära, et tegemist on elustiiliga mitte mingi dieediga. Seetõttu rakendan ma seda oma ellu ainult siis, kui see mu elustiiliga sobib. Kord nädalas või kaks tuleb ette päevi, kus ma söön 8-tunnise akna sees, kuna õhtul on mingi pidustus, väljas söömine vms. Ma ei keela endale midagi, ma ei piitsuta end toiduga ja ma naudin elu. Ja ma pean tunnistama – ma naudin OMAD-it! Ja kuni ma seda naudin, seni ma seda ka harrastan.

Paastu ajal treenimine

“Kuidas sa küll jaksad trenni teha? Kas treenimiseks liiga näljane pole? Kas pea ei hakka ringi käima? Kas pärast trenni ei peaks mitte kohe sööma, et tulemusi näha?”

Esiteks sai juba räägitud, et ma ei ärka enam tühja kõhuga üles ja mul on energiat ja jõudud oluliselt rohkem kui varem. Nii olen trennis purustanud uusi 1RM ning ka kardio osas tegin isikliku rekordi. Suutsin elus esimest korda teha intervalltreeningut trenažööri maksimumkiirusel, milleks on 18 km/h ja nii 10 intervalli! Ja ma ei ole näinud, et oleksin lihast kaotanud… Kuidas seda kõike seletada?

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jõusaal-jõud-söök-kaalulangetus-rasvapõletus

Pärast pikemat aega intervallpaastumist kohaneb keha rasvavarudest energia ammutamisega. Nii kaobki näljatunne ja keha oskab pärast vaba glükoosi ära kasutamist lülituda ümber glükogeeni ja seejärel rasvavarude kasutamisele. Kui ma treenin hommikul, siis selleks ajaks olen paastunud u 19h ning arvatavasti mul ei ole enam glükoosi, mida rakkudesse transportida ja energiaks muundada. Treeningu jooksul tühjendab mu keha lisaenergia saamiseks ära ka viimased glükogeenivarud. Ning mis üle jääb? Rasv. Seega ma ei ole treeningu ajal põhimõtteliselt “näljas”, sest keha saab siiski toidetud, aga sisemise olemasoleva energia arvelt.

Kokkuvõttes võiksin ma nii metsikult palju veel kirjutada sel teemal:

  1. Mida süüa esimese asjana paastu lõpetades?
  2. Kas pikad paastud on tervislikud?
  3. Mida võib juua paastu ajal?
  4. Kas pärast trenni tuleks kohe süüa?
  5. Jne.

merilin-taimre-paljas-porgand-intermittent-fasting-intervall-paastumine-omad-toitumine-trenn-fitness-myfitness-jõusaal-jõud-söök-kaalulangetus-rasvapõletus

Kui see kõik teid huvitab ja teil on lisaküsimusi, siis visake mulle alla kommentaar oma küsimustega. Kui neid tuleb piisavalt palju, siis võite jääda ootama juba järgmist postitust! Lisaks soovin teada, kas keegi teist teeb samuti IF-i või OMAD-it? Kui tihti ja mis aja jooksul te olete harjunud sööma? Kas tunnete nälga?

(Väike disclaimer ka: Ma ei ole tervisespetsialist ega arst ning ei soovita kellelgi hakata arstiga esmalt konsulteerimata paastuma. Tee ise oma uurimistöö enne kui millegi kasuks otsustad.)

64 Kommentaari

  1. Maarja ütleb:

    Mind on ka hakanud viimasel ajal paastumine huvitama. Tahaks teada kuidas on paastumine konkreetselt mõnunud kehakaalule ja kehakoostisele? N. mitu kg kaotatud ja mitu % on rasva% kuu või mingi muu ajaga muutunud?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Ei ole üldse midagi mõõtnud kahjuks :/ Eks igaühel väga erinev tulemus. Paastumine pole see, mis alandab kaalu, vaid energiakulu ja tarbitava energia tasakaal siiski ning muidugi toitumisviis :)

  2. Janely ütleb:

    Tere,
    ma olen väga huvitatud, et kas fastingut võib teha igas vanuses? Ise olen 14 ja tahan väga kaalust alla võtta ja fasting tundub vaga hea võimalus selleks.Ja minu küsimus on siis, et kas on tervislik 14 aastaselt fastinguga tegeleda ja kas seda on kooli kõrvalt cäga raske teha?
    Tänud ette❤️

  3. Ivi ütleb:

    Mina olen ka OMAD toitumusega rahul. Ainult minul on väikesed eripärad; mina söön alles õhtul kaheksa kümne paiku. Mulle sobib see kõige paremini. Jõuan trennisaalis müdistadaia ja energiat jääb ülegi. Magama jäämisega pole ka raskusi. Olen proovinud ka varajasemal ajal süüa aga ei sobinud. Kõht polnud mitte täis vaid raske ja kogu aeg isutas söögi järele. Suur roidunumustunne oli ka kogu aeg. Trennisaalis polnud ka seda mõnusat pinget vaid vastumeelsus kohati. Nüüd on kõik super❤️
    Ahjaa sul on väga toredad ja huvitavad postitused. Meil on küll suur vanusevahe aga ühesugused maailmavaated. Aitäh sulle.

  4. Kri ütleb:

    Selline küsimus, et kas kohe peale trenni ei oleks vajalik süüa? Või sätidki sa oma treeningud nii, et nende järel tuleb kohe söögi “aken”?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei,

      Oleks optimaalne, kui mu eesmärk oleks lihast kasvatada. Kuna mu eesmärk on pigem rasva põletada või üldse maintenence’is püsida, siis pole sel üldse olulist vahet. Kui ma kohe ei söö, siis toimub ravapõletus mul edasi, kuni söön :)

  5. Ninel ütleb:

    IF mu elu ka muutnud, väike tip on minu poolt app nimega Zero, millega hästi mugav trackida igapäevaselt oma “paaste”

  6. Mk ütleb:

    16:8 teha, kas siis selle 16h paastu ajal võib kohvi, teed ja vett piiramatult tarbida?

  7. Kelly ütleb:

    Väga huvitav ja kindlasti loeks veel selle teema kohta :)
    Aga kas võiksid üle korrata (täpselt ei saa aru), kas 16:8 tähendab seda et 16h ei söö ja 8h jooksul sööd?

  8. Kelli ütleb:

    Tere Merilin!
    Olen Sinu pikaaegne jälgija ning kaasaelaja. Oled väga tubli ja oma elustiiliga eeskujuks paljudele.
    Paraku tunnen pärast seda postitust ning Sinu viimaseid insta story’sid jälgides natuke muret, mis eeskuju Sa hetkel oma paastumisega teistele noortele naistele annad.
    Kirjutad küll, et ei piira ennast ja sööd mida tahad, nagu vihjates sellele, et Sinu suhe toidu ja trenniga on terve, aga kuidas see saab nii olla? Sa pead selleks, et kaalust alla saada,, võtma kasutusele niivõrd äärmuslikud meetmed nagu selleks on 24 või 50 tundi nälgimine. Sa ei suuda ennast piisavalt ohjata, et saaksid normaalselt toitu tarbides kaalu alandada. Ja miks peaks üldse Sinusuguse hea ja tervislikult saleda figuuriga naisterahvas kaalu alandama? Palun vabandust, aga mulle tundub, et Sa ei ole oma toitumishäirest paranenud.
    See kõik oleks aksepteeritavam kui tegu ei oleks Palja Porgandiga, aga kuna oled tuntud ja Sind jälgitakse, siis on Sul ka vastutus mõelda ja analüüsida, mis sõnumit Sa sellise eluviisiga kannad.
    Palun vabandust kui Sind kuidagi solvasin, see ei olnud tahtlik, kuid olles ise samuti toitumishäire läbi elanud, saan aru kuidas need inimesed keda me sotsiaalmeedias jälgime, meie arusaami kujundavad.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Tere Kelli,

      Paastumine on vägagi tervendav ja IF pole üldse midagi ebatavalist.

      Ja nii ongi. Ma ei piira end :D kui mingi päev ei taha IF-i teha, siis ei tee. Kui on kõht ikka tühi, siis söön. Aga olen õppinud aru saama, millal on janu ja millal nälg. Mul tõesti ei lähe kõht tühjaks ja naudin toitu hoopis rohkem, kui saan kõhu söömise ajal korralikult täis süüa, mõtlemata enam elus kaloritele jms.

      50h jooksul inimene ei nälgi, haha :D Meil on kehas vääääga palju kasutamata energiat ja glükoosi. Paastumine hoopis puhastab, väljutab jääkaineid ning kasutab talletatud rasva energia tootmiseks. Ehk ei mingit nälgimist ;)
      Ma ei teinud seda üldse kaalu langetamise eesmärgil. Tahtsin seda proovida ja näha, kuidas meeldib. Kui tundsin, et vererõhk läks madalaks, siis lihtsalt lõpetasin ja sõin. Kõik.

      Ei solvanud mind kuidagi. Loodan, et avardad oma silmaringi selles vallas hoopis. :)

  9. Merit ütleb:

    Naised, olge siis palun ettevaatlikud. Fastingu ja anorexia vahel on ime õhukene piir.

    • Birx ütleb:

      Mis sa teed nalja või?? Teadvustatud paastumisel pole mitte midagi pistmist anoreksiaga. Ole kena ja tee natukene uurimistööd teema kohta.

  10. G ütleb:

    Lugesin postituse ja kommentaarid läbi ja hakkas väga huvi pakkuma. Jooksen kohe guugeldama :D Kindlasti kirjuta veel sellest teemast, see tundub väga põnev.
    Mul on pidevalt see probleem, et söön lõunat, kahe tunni pärast kõht nii tühi, et hulluks ajab. Ja kokkuvõttes tahaks, et trennis käimine kuidagi mõõtudele ka mõjuma hakkaks (siiani on mõõdud samad, rasva arvelt on lihas lihtsalt kasvanud).

  11. Andra ütleb:

    Kuidas sa saad kätte ühe toidukorraga kõik vajalikud proteiinid, rasvad ja süsivesikud? Kas liiga v2hene rasvade tarbimine nt hormoonidele ei moju halvasti?

  12. Aigi ütleb:

    Mina avastasin IF lambist Pinterestist ja mõte on iseenesest super,kaaluprobleem on alati olnud, aga püsivusest jääb puudu,et kui kahe nädalaga drastilist muutust ei näe,siis otsin midagi muud ja magusat ka armastan kangesti. AGA mulle meeldis 16/8 ja kui jätan hommikusöögi vahele,tabab mind masendus ja väsimus,ma ei jaksa tööprobleemidega enam toime tulla,täitsa tõsine jõuetus… kuigi mõte on hea. Praegu proovin Plaeo järgi toituda…
    Kas sinul ei mõjuta meeleolu ja jõuetust?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Mkm :) Püüa jääda ikkagi järjekindlaks ja ühelt asjalt teisele mitte hüpata. Its all about making it a lifestyle. Mitte dieeditades elamine.

  13. Mai ütleb:

    Olen ka juba tükk aega mõelnud selle peale, et IF-iga alustada. Just seetõttu, et viimasel ajal kipuvad ööuned lühikeseks jääma, mis tähendab, et ärkveloleku aega, mil söön, on ka rohkem. Võib vabalt juhtuda, et söön hommikul kell 7 hommikust ja õhtul kell 21 suppi või võileibu. Päevane kaloraaž ei tule suur, aga ikka koguaeg söön. See pole hea.

  14. M ütleb:

    Kas enne järgmist toidukorda hüpoglükeemiat ei teki? Hoiad end oma veresuhkru tasemega ka kursis?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Pole kunagi sellega probleemi olnud ja enesetunne on ka praegu hea. Ma ei söö kohe kiireid süsivesikuid. Tarbin palju rasva, köögivilju ja kaunvilju :)

  15. Margit ütleb:

    Teemaväline küsimus aga mind huvitab, kuidas sa nende laserepilatsioonidega rahule jäid? Sain aru, et käisid iga kuu epileerimas. On see seda raha väärt ka või kasvavad 1 kuu pärast karvad samamoodi tagasi?

  16. K ütleb:

    Kas oskad ka seda öelda, mida teha, kui pikalt söömata olles enesetunne halvaks läheb? Olen harjunud sööma iga 3-4 tunni tagant ja kui vahe pikemaks jääb, siis hakkab halb. Kas sellisel juhul ei saagi paastuda?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Kas oled veresuhkrut lasknud mõõta? Kõik oleneb tervisest, mida sööd, palju liigud jne. Kui kõik tervisega korras, siis soovitan vaikselt hakata oma söömisakent kokku tõmbama
      Vaevalt, et sa ärkad öösel, et süüa. Seega küll sa hakkama saad. Algul ole 12h ilma ja hakka sealt vaikselt buildima.

  17. Gerry ütleb:

    Ah seda nimetatakse paastuks või. Ma olen pool elu vähemalt nii söönud :D Ehk siis ainult üks toidukord päevas, söön siis täpselt seda, mida hing ihkab, ja keha tõesti ei küsigi rohkem. Tuttavad kõik imestavad, kuidas see võimalik on. Kaaluprobleeme pole kunagi olnud…

  18. H ütleb:

    Väga tore, et järjest rohkem inimesi hakkab IFi aktsepteerima. Ma ise olen 16:8 teinud äkki aasta või natukene juba pealegi, päris tihti inimesed ikka küsivad et issand kuidas nii saab või et see pole ju tervislik :D Aga mul on hoopis küsimus, et kui OMADi teed, kuidas sa oma valgukoguse nii kiiresti sisse surud? Ma pean sööma päevas 100+ g valku ja ei tule üldse kergelt see. Samuti, kui keha suudab tavaliselt sünteesida ca 40g valku maksimum kolme tunni jooksul, siis kuidas see OMADi puhul toimib, et suurem osa valku ikkagi läheks kasutusse?

    • Paljas Porgand ütleb:

      On jõudnud arusaamiseni, et ega ma tegelikult ei vaja 150g valku. Kui saan 75g kätte – olen rahul. Eriti kuna mu eesmärk pole lihast kasvatada. Aga ma saan ühest tuunikala steigist juba 35g valku, valgupulbrist 40g ja siis ülejäänust tuleb siit ja sealt nats juurde ja 100g pole üldse raske kätte saada. Kui tunni jooksul süüa suurem ports toitu, siis ta jääb ikka tükiks ajaks mul sinna seedekulglasse. Eeldan, et kolme tunniga saab ta esimese paugu 40g kätte. Ülejäänut sünteesib ta veel pikalt tegelikult. Peaks selle kohta täpsemalt uurima.. Tänks et küsisid.

  19. R ütleb:

    Tere,

    mul on hoopis selline küsimus, et millal vegan retseptiraamat välja tuleb :P?

  20. Eda ütleb:

    Mis sai bikiinifitnessi dieedist? Kas koostöö treeneriga on nüüd lõppenud?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Oled valesti mõistnud, ma bikiinifitnessi ei kavatsenudki teha :D Aga ma olin samamoodi kaval ja samasuguste eesmärkidega ja makrodega. Üks hetk tundsin, et ma ei jaksa enam kaloreid lugeda ja ma ei viitsi toidu ümber stressata. Siis kuidagi automaatselt läkski toitumine ümber IF-le. Sõin kõhutunde järgi ja kõht ei olnud enam tühi nagu varem alati. Ja nii see läkski loomulikul viisil üle intervallpaastumiseks.

      Koostöö Peeb Reinartiga pole lõppenud. Kiitis mu otsuse heaks – kuidas aga endal parem on. Teeme mulle just uut treeningkava :)

      • Eda ütleb:

        Ma tean, et sul polnud kavas võistelda :) Võtsin sinu blogist copi/paste selle “bikiinifitnesdi dieedi”.
        Aga uurin veel… Kas IF-i järgi elades oled endiselt lihavaba (vegan?). Võiksid natuke valgustada, mida sa selle 1h jooksul näiteks sööd.

        • Paljas Porgand ütleb:

          Ma pole olnud 100% lihavaba. Kala ma armastan süüa ning sealt saan ka suure osa oma valgust, sest ubasid ja soja mu keha väga ei talu. Aga jah, ma toitun 90% ulatuses taimselt. :) Lisavalku saan taimsest valgupulbrist.

          Võin seda kunagi teha. Praegu pole kodus söönud u kuu aega, seega see on nii all over the place :D

  21. Aiti ütleb:

    Tõsi on, et keha harjub :)
    Ma ise ei paastu ja söön mida tahan ja millal isutab- sünnitasin kuuaega tagasi ning kuna imetan siis keha nõuab oma. Aga kuna mul hommikul pole lihtsalt aega süüa ja söön alles kella 13 aeg esimest korda siis keha enam ei nõuagi hommikul ärgates esimese asjana süüa. Kõht ei lähegi enne 13t tühjaks :D

  22. Liina ütleb:

    Tundub väga huvitav ja pole sellest varem kuulnudki. Tundub justkui mulle loodud, sest nii tüütu on iga paari tunni tagant midagi süüa. Pigem tuled peale tööd koju teed sooja söögi, käid väljas söömas või kahe suupoolega Mäkki.

    Kas algselt kahtlesid ka selles, et äkki hakkab halb või keha ei pea vastu?

    Appi! Ma kohe nii elevil, et seda tegema hakata. Kas soovitaksid siis kohe algust teha, et näiteks ärkad sööd kella 16-17 ajal toidukorra või siis kahe tunni jooksul ja ja uus toidukord siis järgmisel päeval samal ajal?
    Või ehk soovitad kuidagi teistmoodi alustada?

    Keep it going girl!🙌

  23. Karolin ütleb:

    Tere, kas vitamiinid ja toidulisandid sööd vahetult enne esimest toidukorda või IF ajal?
    Samuti kas piima tohib kohvi sisse lisada IF ajal…internet väidab kahetisi arvamusi.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Toiduga või kohe pärast söömist.

      Jah, see lõhub paastu, aga ma niiiii strict pole. Lisan törtsu magustamata mandlipiima – see eriti lahja ja ei kergita insuliinitaset nagu lehmapiim. Samuti joon BCAA-d trenni ajal.

  24. Birx ütleb:

    Paastumine on hea!! Olen ise teinud veepaaste ja pikim on olnud viis päeva. Esimese korraga sain lahti oma magusasõltuvusest. Ennem seda olin võimeline sööma ära korraga suure šokolaaditahvli ja veel kommi ning muud peale. Peale paastukuuri aga magus enam ei huvita ja lisaks kaotasin kilosid mis tagasi ei tulnud. Üldse olen jätnud enda söögikordade vahele 3-4 tunnised vahed. Ei ole aru saanud sellest iga paari tunni tagant millegi söömisest. Ja nälga ka meeletut ei ole. Keha harjub ära ja ei nõua pidevalt süüa. Aga ma selle IF puhul mõtlen et kas ma suudaks endale ühe korraga sisse ajada kogu päevase kalorimäära. Mõte sellest tundub veidike vastumeelne. Vaatasin alles hiljuti videot kus ka mingi mees tegi IF-ut ja õhtul sõi u 4000 kalorit ära. Meeletu kogus toitu ja ei kujuta ette kuidas kokku tõmbunud magu selle vastu suudab võtta korraga. Aga tüüp oli head vormis ja tervisenäitajad supper korras. Seega mina olen muidugi paastumise poolt alati. Peaks ise ka kunagi seda intermitingut proovima.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Ei pea olema ühe korraga, kui just mäkki burksi ja kooki sööma ei lähe. Oleneb väga toidu valikust. :) ma söön olenevalt toidust ühe kuni kolme tunni jooksul. Kui väga palju kerget toitu ja nö silo, siis kõht saab vähestest kaloritest mega täis ja söön 3h jooksul.

  25. Iiris ütleb:

    Kas sellise elustiiliga on üldse võimalik lihast kasvatada?

  26. estel ütleb:

    Kui sa jääksid rasedaks, kas muudaksid sellist toitumiseluviisi?

  27. Triinu ütleb:

    Aga kuidas on lood kohvi või tee (või muude jookidega), kas neid tarbid ja millal?

  28. RKBB ütleb:

    Ise kasutan üldjuhul IF, kuigi ei samastu sellega, mis sina postituses välja tõid. Minu puhul on see, et ma ei järgi mingit kindlat ajavahemikku, millal söön. Üldjuhul söön esimese toidukorra nii 12-14 vahel. Minu puhul on see, et kui paastun liiga kaua, siis võin süüa ükskõik kui suur ja toitainete rikka eine, aga kõht jääb ikka tühjaks. Näitena võin tuua, et ükskord paastusin kella 17.00-ni. Seejärel sõin ära 100g kaerahelbeid pudruna, 200g maasikaid, 30g mooniseemneid, 300g kodujuustu 200g tomati ja umbes 100g singiga. Kõht jäi tühjaks sellest. Õnneks kalorivaru oli ja sai 1,5h pärast uuesti süüa.
    Teine asi on näljatunne. Mina kasutan IF selleks, et ma saaksin õhtul süüa, kuna õhtul talun nälga halvemini. Hommikul paastudes on nälg suur, aga kuna oled puhanum, siis talun seda palju paremini. Tänu sellele saan õhtul rohkem süüa.
    Taustainfoks, et olen 22a mees 181cm 73kg ja tegelen vastupidavusspordiga.

  29. Padi ütleb:

    Ma olen teinud 16-8 paastumist kuu aega , välja arvatud nd aega reisil. Kaal on langenud kenasti, aga tunnen ka, et tahan proovida OMAD, väga tore, et sellest kirjutasid. Tunnen, et 16-8 ajal veidi peran end ikka ja söön liigselt süsivesikuid. Tunni aja jooksul ei jõua nii palju kahju teha ja sööksin korraliku söögi. Mu üks tuttav kaptas eelmisel aastal selle meetodiga 20+kg ja siis ajapikku tõi söögikordi juurde. Nüüd ta sööb nagu keskmine inimene ja juurde pole tulnud. Saan aru, et see ongi sellest, et OMADi abil sai keha insuliiniresistentsusest jagu ja nüüd ei teki neid suuri veresuhkrukõikumisi nii palju.

  30. Laura ütleb:

    Mul hoopis selline küsimus, et kas selle tunnise söömisakna sees sa jälgid ka kaloraaži ja makrotoitaineid? Mulle tundub jube raske endale tunniga 2000 kalorit sisse ajada :(
    Mul on see ka kuidas kunagi, aga olen ka iseenda puhul aru saanud, et see pidev näksimine pole kindlasti kehale hea. Pidev söögile mõtlemine ja kalkuleerimine ja samas tõesti kõht kunagi päris täis ei saa.

    • Paljas Porgand ütleb:

      See on juba uus topic. Ma enam ei jälgi juba paar kuud kaloreid.

      Tunniga pole mul talle oma kaloreid umbes hittida. Eriti kuna terve kuu olen ainult väljas söönud 😂 lihtsalt tarvis rohkem rasvu

  31. M ütleb:

    Mina hakkasin sööma 8h vältel ning 16h annan oma maole puhkust. Kolmandal päeval ei tundnud ma üldse enam nälga-eriti just hommikuti nagu varem. Kuigi ma enne ei söönud ka õhtuti, siis hommikuks oli mul lausa hundinälg.
    Üks küsimus on mul ka! Kas IF oleks parem teha pidevalt samadel aegadel- et sööd 9-17ni ja ülejäänud aja paastud või pole kellaaegadel vahet?

    • Paljas Porgand ütleb:

      Kellaaeg loeb vaid nii palju, et keha on harjumuse ohver nagu ka postituses kirjutasin. Ta hakkab küsima sult toitu iga kord samal ajal. Kui tahad nälga vahel tunda, siis söö millal iganes.

  32. Kaire ütleb:

    Mis kellaajal on Sinu OMAD? Ja mis on sinu tavapärane päevamenüü? :-)
    Kas paastuaknas on keelatud must kohv ja suhkruta tee?

  33. Triin ütleb:

    Nii äge, et sellest kirjutad! Olen ise tegelenud IF-ga alates kevadest, aga kuna alles hiljuti on mu ellu tekkinud rutiin, siis järjepidevalt olen 16:8 teinud vaid loetud nädalad.

    Olen ka ise vaevelnud 5-6 toidukorraga päevas, sest kunagi ju soovitati nii süüa. Ja ausalt – kogu aeg oli nälg. Kõht ei olnud täitsa tühi ega saanud ka kunagi täis. Eks lõpuks võtsin alla küll, aga tundus, et allavõtmine tähendabki pidevat nälgimist.

    Praegu aga püüdlen OMADi poole ja saan toidust tõesti täit mõnu tunda. Samuti on keha loomulik söögiisu paigas ja toit maitseb palju paremini kui siis, kui kogu päeva linnunokatäisi sõin ja pidevalt toidu ja selle valmistamise üle pead vaevasin.

    Rääkimata paastumise muudest kasudest :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga