Kas vesi saab olla kahjulik?

Sain lugejalt üsna huvitava küsimuse, millele ma kohe otseselt ei osanudki nagu vastata. Nimelt, kas gaseeritud vesi võib usutuda kahjulikuks? Teine kord küsiti mult jällegi, kas mineraalvett võib iga päev juua? Ja no kui ma nendele küsimustele juba vastust hakkasin otsima, siis miks mitte seda teie kõigiga jagada? Pealegi on suvi ukse taga ning vee tarbimine on oluline teema, millel peatuda.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-vesi-saku-läte-mineraal-joogi-allika-naturaalne-tervis

Rääkimata sellest, et ma olen hetkel Iisraelis 38-kraadises kuumuses, kus mul on vahetpidamata janu. Siingi on veepudeli valik päris küsimusttekitav – kui ma kodus nautisin koguaeg oma Saku Läte CoolTouch Karbo veejahutit, siis siin pean tarbima toidumürgitusest hoidumiseks pudelivett. Pudelit valides tekib minulgi küsimus, mis vahe on mineraalveel, looduslikul mineraalveel, allikaveel, kraaniveel, maitsestatud veel jms? Ühe sõnaga, mis vahe on veel ja veel ning kas vee joomine võib osutuda ka kahjulikuks?

Joogivesi

… on joomiseks sobiv inimorganismi jaoks kohaldatud ehk puhastatud vesi. Joogivett loetakse kvaliteetseks siis, kui see sisaldab võimalikult vähe kõrvalisi aineid (s.h kaltsium, magneesium, lahustunud gaasid, lõhna ja maitset andvad ained jmt). See aga ei tähenda, et need puuduksid täielikult. Sellisel juhul on tegu juba destilleeritud veega ning see on kahjulik kehale.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-vesi-saku-läte-mineraal-joogi-allika-naturaalne-tervis

Joogivee mõte on hoopis selles, et tegemist oleks tasakaalustatud veega, mis oleks igati sobilik igapäevaseks tarbimiseks. Lisaks ei kahjusta see ka majapidamises kasutamisel torustikku ja koduseadmeid.

Eestis kasutatakse joogivee allikana peamiselt mitmesaja meetri sügavuselt saadud kvaliteetset põhjavett. Vesi läbib oma teel põhjavee kihini jõudmisel mitmeid liiva ja kivimi kihte, seeläbi puhastudes. Lisaks ei ole sügaval maa sees bakterite elutegevuseks piisavalt õhku ja temperatuur püsib aasta läbi ühtlaselt +5 ˚C juures. Tallinn ja Narva on ainukesed kohad, kus kasutatakse joogivee tootmiseks pinnavett ning seetõttu peab seda ka rohkem töötlema.

Allikavesi

… on joogivesi, mida ei tohi seaduse järgi töödelda ehk siis keelatud on mineraalainete eemaldamine ja mikrobioloogilise kvaliteedi tagamiseks kloreerimine. Lubatud on ainult raua, väävli ja mangaani eraldamine ning töötlemine osooniga. Kui allikavett kasutatakse joogiveena, siis kehtestatakse sellele samad kvaliteedinõuded, mis tavalisele joogiveele. Tavalisteks kvaliteedinõueteks on lõhn, maitse, värvus, hägusus, pH, elektrijuhtivus (ĂĽldine ioonide sisaldus vees) ja mikrobioloogilised näitajad. Mikrobioloogia koha pealt vaadatakse, kas vesi sisaldab inimese ja looma seedekulgla baktereid ehk siis peamine eesmärk on see, et reovesi ei jõuaks veeallikani.

Vitamiinivesi, maitsestatud vesi ja muu tööstuslikult toodetud vesi

… on kõik tavalised joogiveed, millele on lisatud siis vastavalt mõnda kindlat vitamiini, suhkrut või maitset. Maitsestatud lisatud suhkruga vesi ei erine suuresti limonaadist ning vitamiinivee puhul toimib jällegi see “koostöös-imendumise-reegel”. Näiteks on A-vitamiin rasvlahustuv ning kui seda veega tarbida, siis see organismis lihtsalt ei imendu ja tuleb sama targalt altpoolt välja. Lisaks on meie keha ikka väga tark ja oskab kohe eristada, kas tegemist on loodusliku vitamiiniga või sĂĽnteetiliselt toodetuga. Loomulikult omastab organism looduslikku kraami kordades paremini ja rohkem. Ja kui vitamiini norm kehas saab täis, tuleb ĂĽlejääk kõik välja.

Aluseline vesi

… on põhimõtteliselt omamoodi trenditoode. Organismi toimimise aluseks on vere pH ja temperatuur. Vere pH võib kõikuda vahemikus 7,35 – 7,45 ning seda reeglit jälgib aju. Kui pH väljub sellest vahemikust, tekib ajukahjustuse oht. Vahemik 7,35 – 7,45 on niiiiii imeväike, et seda mõjutada aluselise veega on põhimõtteliselt võimatu. Jällegi astuvad siin mängu neerud ja muud organid, mis teevad sissejoodud aluselise vee kehale sobilikuks. Seega koormatakse siinkohal jällegi organismi.

Mineraalvesi ja looduslik mineraalvesi

… on vähe keerukam teema ning korralik tarbija eksitamine, aga proovime otsast peale neid asju harutama hakata… Mineraalvesi, looduslik mineraavesi ja allikavesi kuuluvad kõik ĂĽhte punti, sest keelatud on nende töötlemine (välja arvatud eelpool mainitud raua, väävli ja mangaani eraldamine ning osooniga töötlemine). Mingi vahe neil ju peab ometi olema?! Ja ongi:

  1. Mineraalvesi on põhimõtteliselt tavaline joogivesi, millele on tööstuslikult lisatud mineraalaineid.
  2. Looduslik mineraalvesi on looduslike mineraalidega vesi, millele võib tööstuslikult lisada vaid süshappegaasi ehk gaseerida. Loodusliku mineraalvee puhul tuleb tõestada etteantud aja jooksul, et mineraalainete sisaldus vees ei muutu. Igasugune mineraalide lisamine on keelatud. Kui lisatakse, tuleb etiketilt „looduslik“ ära võtta
  3. Raviotstarbeline looduslik mineraalvesi – sellisele veele on vaja saada ravimiametilt luba ja sellist vett võib müüa ainult apteegis.

Mineraalvett jagatakse omakorda veel väga väikese, väikese ja suure mineraalainete sisaldusega veeks. Väga väikese mineraalainetega mineraalveeks võiks põhimõtteliselt nimetada kogu Eestis joogiveeks kasutatavat vett. Aga seaduse järgi muutub nimi automaatselt joogiveeks, kui vett töödeldakse. Aga töötlus on vajalik, kui igapäevaselt just katlakivipuhastust kodumasinatel teha ei taha.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-vesi-saku-läte-mineraal-joogi-allika-naturaalne-tervis

Mineraalvee tarbimine on igati põhjendatud, kuid kindlasti mitte IGAPÄEVASELT. Eelistatud on see teatud olukordades, kus kaotatakse organismist palju mineraale (rohke higistamine, pohmell vms), aga igapäevane tarbimine on neerudele koormav. Organism suudab vett kasutada siiski vaid tasakaalustatud mineraalainetega ning seda reguleerivad meie neerud. Kui igapäevaselt juua mineraalainete rikast vett, peavad neerud seda koguaeg filtreerima ja kõvasti tööd tegema.

Mu elus oli selline kolmveerandaastane etapp, mil tarbisin kõrge mineraalainetesisaldusega vett vähemalt liitri päevas… VĂ„HEMALT! Mingi hetk aga tundsin selle mõju oma tervisele ja lõpetasin päevapealt! Pealegi ei suuda inimene mineraalveest niisama suurt midagi omastada. Mineraalainete ja vitamiinide allikaks on ikkagi toit. Vesi (läbi vere) aitab need õigesse kohta toimetada kehas. Ja mõeldes puht keemiliselt, on inimesel vaja mineraalide imendumiseks tavaliselt koostööd – näiteks kaltsium imendub koos D-vitamiiniga, raud koos C-vitamiiniga jne jne.

Gaseeritud vesi

… on vesi, mida on rikastatud rõhu all gaasilise sĂĽsinikdioksiidiga. Selle tulemusel tekibki mulliga vesi. Gaseeritud vee joomine ei ole kuidagi tervisele kahjulik. SĂĽsihappegaas on vajalik ja normaalne keemiline ĂĽhend elusorganismide ainevahetusprotsessides. Teda kasutatakse jookide karboniseerimisel, samuti konservandina toiduainete pakkimisel gaasikeskkonda.

Võiks isegi öelda, et karboniseeritud veel on omad plussid. Näiteks ergutab see seedenäärmete tööd, isu  ja soodustab toitainete imendumist. Selle joomine tekitab ka täiskõhutunde pikemaks ajaks kui tavaline vesi. Lisaks on gaasiga veel omadus pakkuda leevendust kõhukinnisusele. Gaseeritud joogid ei sobi aga neile, kel esineb gastriit, maohaavandid või toidu tagasiheide. Sage küsimus seoses karboniseeritud veega on ka see, et kas see lõhub hambaid või tekitab tselluliiti? Tavaline mulliga vesi ei tee hammastele midagi halba. Kahjulikud on vaid need gaseeritud joogid, millele on lisatud suhkruid ja teisi maitse tugevdajaid. Süsihappegaasi ja tselluliidi vahelist seost ei ole tõestatud, mistõttu ei saa seda väidet võtta tõena. Tselluliidi tekkepõhjustest võid lugeda hoopis mu postitusest SIIT!

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-vesi-saku-läte-mineraal-joogi-allika-naturaalne-tervis

Kokkuvõttes ei ole ükski vesi kahjulik. Vesi on siiski meie elus püsimiseks ülioluline. Igal veel on inimese jaoks lihtsalt oma aeg ja koht. Mina olen suurim vee fänn ja see on minu ainus viis janu peletamiseks! Kui tahate lisainfot vee kasulikkuse kohta, siis lugege mu sellekohast postitust SIIT! Jooge rohkem vett ja hoidke oma keha hüdreeritud!

Mine viska pilk peale mu FACEBOOKI ja INSTAGRAMI auhinnamängule, kus loosime välja kummaski 50-eurose Saku Läte kingikoti hea ja paremaga!

2 Kommentaari

  1. Star ĂĽtleb:

    Hei! Tänan kasuliku postituse eest! Palun vasta, mida sa arvad coca cola zero joomisest? Tarbin seda vahel, kui on räige magusa joogi isu, aga kaloreid ei raatsi selle nimelt sisse tarbida.

    • Paljas Porgand ĂĽtleb:

      Joon ka ise vahel harva, kui on magusaisu ja janu ning kõht pole otseselt tühi. Mitte miski meid ei tapa, elu tuleb nautida 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga