Kas toidulisandeid saab usaldada?

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-toidu-fitness-blogi-toidulisandid-magneesium-d-c-vitamiin-piparmündiõli-kalaõli-kapslid-mineraalained-lamberts

Toidulisandid on üks aegumatu teema. Veel hiljuti sain nende kohta uusi küsimusi. Kuigi olen vastanud sellele, missuguseid toidulisandeid ma kasutan ning mis otstarbel, siis tõepoolest on jäänud märkimata, kuidas üldse toidulisandeid valida, mille järgi brändidel vahet teha ning mida eelistada… Sest tuleb tõdeda, turg on lai ning apteegiriiulid paistavad olevat sama lõputud kui mu armastus kofeiini vastu.

Seega on minu eesmärgiks selle postitusega suurendada inimeste teadlikkust toidulisandite valiku langetamise osas. Eeldan, et nagu ka minul “teadlikuma tarbimise” algusaegadel, on paljude inimeste teadlikkus selle koha pealt nullilähedane ja lõpuks satub ostukorvi kõige ilusamas purgis, kõige paremini lõhnav/maitsev või nagu ikka – see kõige odavam preparaat. Muidugi on meil apteekides olemas valged kitlid, kellelt nõu küsida, kuid kui tihti seda võimalust reaalselt ära kasutatakse? Ja mis saab siis, kui oled moodne veebipoodleja?

Kas toidulisandite uuringud on usaldusväärsed?

Intensive PT personaaltreeneri koolituse üks kursus põhineski toidulisanditel. Püstitatud oli küsimus “Kas uuringud on usaldusväärsed?”. Seal oli selgelt välja toodud, et isegi kui toidulisandeid on uuritud, siis võib esineda:

  • pettust (näiteks sponsoreeritud uuringud) – see, et uuring on sponsoreeritud, pole iseenesest veel pettus. Küll aga võib olla uuringu eesmärk tõestada soovitut, mitte välja tuua kogu informatsiooni.
  • Valetõlgendused
  • Meta-analüüsid / süstemaatilised ülevaatehinnangud on paljude randomiseeritud kontrollitud
    uuringute (RCT) kogum, mille puhul tähelepanekud pannakse kokku ja mida analüüsitakse selleks, et näha, kas erinevate uurijate tulemused paika peavad. Tihtipeale aga uurija ei ole teadlik sellest, millisesse rühma katseisik kuulub.
  • In vitro (katseklaasi-/laboriuuringud) uuringud ainete kohta, mis toimivad teoorias (laborikatsetel), ent harva praktikas. Näiteks ainete puhul, mida kehas juba korrektses koguses leidub.

Mis siis määrab toidulisandite tõelise kvaliteedi?

Enne toidulisandi valikut tuleks teadvustada endale, mis ainetest on sul reaalselt puudus või mida oma toitumisharjumuste ja elustiili juures vajad, et püsida terve. Toidulisandid on siiski kallis lõbu ning niisama korstnast alla neid suruda pole nagu mõtet.

  • Brändi usaldusväärsus – uuri brändi kohta tagasisidet. Selleks on meil ema Google, kes koondab kokku kõik internetiavarustesse paisatud kaebused, kahtlused ja kiitused. Kas bränd on saanud pidevalt negatiivset vastukaja või on tarbijad jätnud hoopis positiivset tagasisidet? Püüa leida ka kõikvõimalikku teaduslikke uuringuid, mis toetaksid sind tootja valikul. Ka “raha tagasi” poliitika või “rahulolu garantii” brändi lehel võib olla märk tagatud kvaliteedist või vähemalt võimalusest mitte raha tuulde lasta toidulisandi sobimatuse korral.
  • GMP (Good Manufacturing Practice) on heade tootmistavade praktika, mille puhul järgitakse kõrgemaid standardeid tootmisel.
  • Sildistamine – kas pakend on korrektselt märgistatud ning sisaldab endast kogu vajalikku informatsiooni, seal hulgas allergeenide, uuringute, lisaainete, koostisosade jms infot? Mida läbipaistvam on tootja, seda usaldusväärsem on toode.
  • Kolmanda osapoole kaasamine – Kas pakenditel on kolmanda osapoole märgiseid? Kui toode on sõltumatu organisatsiooni poolt testitud, uuritud või heaks kiidetud, on see ilmselgelt märk heast kvaliteedist.
  • Koostis – Mis koostisosi on kasutatud? Siin võiksid ise uurida järele, missugused koostisosad on antud toidulisandi puhul parimad, vajalikud ning missugused n-ö täiteained, et tootmine oleks tootjale odavam.
  • Doos – Ja ära unusta valida toidulisand selle järgi, kui palju see vajalikku toimeainet sisaldab. Paljud vaid väga väikest osa, mis tähendab, et vajaliku doosi nimel pead korraga mitu tabletti/kapslit manustama. See mõjub toote hinnale aga pöördvõrdeliselt – odavam variant osutub palju kallimaks. Mida kõrgem doos, seda vähem peab toodet manustama, seda mugavam. Igasuguste multivitamiinide ja toidulisandite segude puhul ole tähelepanelik, et sa midagi liigselt ei manusta. Mõne puhul ulatuvad teatud toimeainete doosid mitusada protsendti vajaminevast kõrgemaks.

Toidulisandid minu kapis

Minu suurem osa preparaate on Lambertsilt, sest need on kliinilise taustaga, testitud, laktoosi-ja gluteenivabad ning sobilikud nii taimetoitlastele kui ka näiteks allergikutele. Kõik Lamberts´i tooted on toodetud Suurbritannias rangete farmatseutiliste standardite järgi, mis on kooskõlas ka eelpool mainitud hea tootmistavaga (GMP) ning on heaks kiidetud Suurbritannia Terviseameti (Department of Health) poolt, kindlustades toodete kõrgeima farmatseutilise standardi. Kõik nende toidulisandid vastavad samadele kvaliteedinõuetele nagu apteekides müüdavad käsimüügi- ning retseptiravimid.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-toidu-fitness-blogi-toidulisandid-magneesium-d-c-vitamiin-piparmündiõli-kalaõli-kapslid-mineraalained-lamberts

Minu (peaaegu) igapäeva kuuluvad nagu ikka:

  • magneesium – magneesiumi puhul tasub alati jälgida, kui palju ta sisaldab elementaarset magneesiumi, mis võib olla pakendil kuskil taga väikselt kirjas. Pakendi ees on tavaliselt  välja toodud suurem number. Toon näite, et seda mõista: pakendi esiosal on kirjas  “magneesiumlaktaatdihüdraati 470 mg”. Tegelikult on preparaat aga pigem nõrgem ning vajaliku doosi saamiseks defitsiidi puhul, tuleks seda 4-6 korda päevas võtta. See võib aga seedimise peale hakata ning on tarbijale ebamugav. Lambertsi Magabsorbil on pakendil kirjas just elementaarne Mg kogus, milleks on 150 mg 1 tableti kohta, mida võib võtta vastavalt vajadusele kas 1-2 korda päevas.
  • Magneesiumi puhul on oluline teha vahet ka eri vormidel. Mg seotakse erinevates preparaatides väga erinevate soolade jms ühenditega. Tuntuimad ja juba ammusest ajast kasutusel olnud on sulfaatsoolad, lisaks seotakse ka oksiidi, laktaadi, karbonaadiga jne. Uusim neist on tsitraatsool, mille uuringud on tõestanud, et aitab kaasa Mg paremale imendumisele ja biosaadavusele. Tsitraatsoola puhul on oluline ka see, et ei pea kasutama juurde B6 vitamiini, sest tsitraat aitab juba ise organismil Mg paremini omastada.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-toidu-fitness-blogi-toidulisandid-magneesium-d-c-vitamiin-piparmündiõli-kalaõli-kapslid-mineraalained-lamberts

  • Seega on tänapäeval parim saadaolev variant tsitraadi kujul. Lambertsil on selleks olemas nii magneesiumi pulber (375 mg magneesiumit 5 g pulbri kohta) kui magneesiumi tabletid (150 mg 1 tableti kohta) ning lisaks magneesiumi tabletid (375 mg magneesiumit 1 tableti kohta), kus on segu erinevatest ühenditest (hüdroksiid, oksiid, tsitraat ja karbonaat).

  • D-vitamiin – D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mistõttu on oluline seda koos õliga võtta. Seetõttu müüakse seda enamasti õlikapslites või õlitilkadena, sest nii imendub see paremini. Enamus müüdavatest D-vitamiinidest on aga väga nõrga doosiga. Täiskasvanu (vähemalt päikesepuuduses eestlane) võiks vabalt võtta 2000-4000 IU. Õlikapsli profülaktiline annus võiks olla 1000 IU, millega saab D-vitamiini taset hoida. 4000 IU D-vitamiini õlikapsliga saab taset tõsta minimaalselt 2-3 kuud ja sealt edasi jätkata 1000 iu-ga.
  • kalaõli
  • B-vitamiinide kompleks
  • kaltsium
  • prebiootikumid
  • probiootikumid

Vahel teen lisaks juukse-/küünte-/nahavitamiinide, tsingi, C-vitamiini või mõne muu preparaadi kuuri, kui peaks esinema ainepuudust või mõni tervisemure. Nii tegin ma näiteks järgneva kuuri:

  • piparmündiõli kapslid

Värske piparmündi tee on mu lemmik ning muidugi ei saa ma üle piparmündi lõhnast! Kas tead, mis teeb piparmündi veel eriliseks? Piparmündil on alati arvatud olevat peamiselt rahustav toime. Tegelikult on piparmündi kõige tugevam toime hoopis seedimisele ja see on ka selle taime põhilisi ja peamisi olulisi toimeid. Piparmündi toimespekter on väga lai, mistõttu aitab väga paljude erinevate seedevaevuste korral. Piparmünt omab postiivset toimet seedetrakti tervisele, aitab toetada korrapärast seedimist, aitab kaasa seedetrakti normaalsele toimimisele ja seedefunktsioonidele. Lisaks on avastatud ka sellised toimed nagu menstruatsioonivalude ning iiveldustunde leevendamine.

Mina otsustasin nende kasuks, et oma seedimist soodustada. Eesti apteegiturul ei ole väga piparmündiõli prepraate olnud. Lambertsi piparmündiõli kapslid on esimesed omalaadsed ja täiesti ainulaadsed Eesti turul, sest teist sellist toodet ei ole, kus õli on niivõrd kõrge kontsentratsiooniga, et avalduks terapeutiline effekt.

  • C-vitamiin

Kui me toitume korralikult, siis ei tohiks C-vitamiini puudust organismis kunagi esineda. C-vitamiini saame me pea kõikjalt, mis vähegi taimne – enim näiteks brokkoli, brüsseli kapsad, sidrun, apelsin, litšid, papaia, maasikad jne. Küll aga ei ole värske kraam meile talvel nii kergesti kättesaadav ning kipume C-vitamiini vähem tarbima. C-vitamiini defitsiit ilmneb väsimuse, nõrkuse, halvenenud naha, nõrga immuunsuse jms näol.

Kui otsustada võtta C-vitamiini lisaks, siis oleks oluline teada, et inimene suudab omastada korraga vaid 200 mg C-vitamiini. Seega kui võtad näiteks kangemat tabletti, mis sisaldab 500-1000 mg, siis sealt imendub siiski ainult 200 mg. Kõik, mis üle, väljub uriiniga. Seega üledoseerimist juhtuda ei saa, küll aga võib see seedimisele kurnav olla, mao peale hakata või isegi kõhu lahti ajada, kel tundlik seedimine.

Tänapäeval on olemas ka pikendatud vabanemise tehnoloogia, mis vabastab C-vitamiini organismi 6-8 tunni jooksul. Ühtlane C-vitamiini tase veres on garanteeritud ning organism suudab 500 mg või 1000 mg tabletti ka omastada. Pikendatud vabanamine on ka leebem maole ning ei tekita nii palju seedehäireid. C-vitamiini imendumisele aitavad kaasa ka bioflavonoidide ja kibuvitsa olemasolu.
Pikendatud vabanemisega C-vitamiine apteekides väga palju valikus veel pole. Vaid mõned üksikud ning üheks neist on jällegi Lambertsi C-vitamiinid, mille valik on neil suur ja lai.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-toidu-fitness-blogi-toidulisandid-magneesium-d-c-vitamiin-piparmündiõli-kalaõli-kapslid-mineraalained-lamberts

Mis preparaate võtad sina? Millised on su kogemused erinevate toidulisanditega? Kas oled varem tähelepanu pööranud toidulisandi kvaliteedile? Kas omandasid siit postitusest enda jaoks ka uusi teadmisi? Palun jätke tagasisidet, et teaksin ka tulevikus kasulik olla!

6 Kommentaari

  1. Rubi ütleb:

    Hei! Mul on hoooopis off topic küsimus aga sa ise oled väga tervislik aga kas sa pole mõelnud, et krõbinad ei ole su kassidele loomuomane toit?
    Ise sa ju ei sööks päevast-päeva premade segu, mis väidetavalt on tasakaalustatud ja sisaldab kõiki sulle vajalikke toitaineid ja mineraale/vitamiine. Ma ise võtsin endale hiljuti kutsika ja jäin mõtlema, et tegelikult ju loomad ei ole krõbina-toidulised. Krõbinad on mugav lahendus loomaomanikele aga kas ka loomadele 🤔

    • Paljas Porgand ütleb:

      Hei,

      Kusjuures ma anangi kiisudele ainulst siis krõbinaid, kui olen terve päev ära. Sest liha kuivab ära kui seda liiga palju panna ja liha söövad nad ka kõik korraga ära. Krõbinaid söövad vaid siis kui nälg kallal 🙂 Olen ise sama mõelnud 😉

  2. Kelluke ütleb:

    Tänud postituse eest. Omalt poolt tooksin välja, et toidulisandite annustamisel peab jälgima ka seda, kuivõrd hästi on sinu magu (ja muud seedeorganid) aine omastamiseks ettevalmistatud. Efektiivsele omastamisele aitab kaasa võimalikult hea pH taseme hoidmine kehas ning gluteeni ja laktoosi vältimine. Ühesõnaga kui magu on kiudainerikka toidu puudumise tõttu ja suurest töödeldud toidu kogusest paksu limakihiga kaetud, siis kasu toovad ainult magneesiumi süstid otse tagumikku :)))

  3. Nova ütleb:

    Vitamiin ehk toidulisand – veidi vale võrdlus esimeses lõigus. Toidulisand ei pea olema alati vitamiin. Magneesium on näiteks mineraalaine. Valgupulbrid jne muu kraam on ka toidulisand.
    Tegelikult peakski kõik vitamiinid ja mineraalid kätte saama toidust, mis niikuinii imenduvad toidukompleksis paremini, kui lihtsalt kapslist/ tabletist/ pulbrist. On see siis toidus leiduvate ainete sünergia… Sama on ka siis magneesiumiga. Leian, et mineraalaineid ning vitamiine pole mõistlik pidevalt võtta tavainimesel, kes ei tee väga palju nt trenni (siis on ka mineraalainete kadu suurem). Paraku aga tänapäeva kiires maailmas on kergem ikka fabrikaati suhu toppida, kui puhast kraami osta ja ise valmistada.
    Piparmündiõli tooteid on apteegiriiulitel küll.
    Endiselt on vastakaid teadusuuringuid, kas parem on anorgaaniline magneesiumvorm või orgaaniline. Sidrunhappesoola magneesiumi vorm on ilmselt kõige levinum. Aga ma leian, et pikas perspektiivis imenduvad ka anorgaalised soolad. Keha ei ole rumal, kui on puudust, siis ta kasutab ka võimalust.

    • Paljas Porgand ütleb:

      Haha, aitäh, et välja tõid. Ma isegi ei kujuta ette, miks nii sõnastanud olin 😀

      Piparmündiõli ongi, aga mitte antud doosiga 😉 On väga madala toimeainesisaldusega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga