Kas toidulisandeid saab usaldada?

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-toidu-fitness-blogi-toidulisandid-magneesium-d-c-vitamiin-piparmĂŒndiĂ”li-kalaĂ”li-kapslid-mineraalained-lamberts

Toidulisandid on ĂŒks aegumatu teema. Veel hiljuti sain nende kohta uusi kĂŒsimusi. Kuigi olen vastanud sellele, missuguseid toidulisandeid ma kasutan ning mis otstarbel, siis tĂ”epoolest on jÀÀnud mĂ€rkimata, kuidas ĂŒldse toidulisandeid valida, mille jĂ€rgi brĂ€ndidel vahet teha ning mida eelistada… Sest tuleb tĂ”deda, turg on lai ning apteegiriiulid paistavad olevat sama lĂ”putud kui mu armastus kofeiini vastu.

Seega on minu eesmĂ€rgiks selle postitusega suurendada inimeste teadlikkust toidulisandite valiku langetamise osas. Eeldan, et nagu ka minul “teadlikuma tarbimise” algusaegadel, on paljude inimeste teadlikkus selle koha pealt nullilĂ€hedane ja lĂ”puks satub ostukorvi kĂ”ige ilusamas purgis, kĂ”ige paremini lĂ”hnav/maitsev vĂ”i nagu ikka – see kĂ”ige odavam preparaat. Muidugi on meil apteekides olemas valged kitlid, kellelt nĂ”u kĂŒsida, kuid kui tihti seda vĂ”imalust reaalselt Ă€ra kasutatakse? Ja mis saab siis, kui oled moodne veebipoodleja?

Kas toidulisandite uuringud on usaldusvÀÀrsed?

Intensive PT personaaltreeneri koolituse ĂŒks kursus pĂ”hineski toidulisanditel. PĂŒstitatud oli kĂŒsimus “Kas uuringud on usaldusvÀÀrsed?”. Seal oli selgelt vĂ€lja toodud, et isegi kui toidulisandeid on uuritud, siis vĂ”ib esineda:

  • pettust (nĂ€iteks sponsoreeritud uuringud) – see, et uuring on sponsoreeritud, pole iseenesest veel pettus. KĂŒll aga vĂ”ib olla uuringu eesmĂ€rk tĂ”estada soovitut, mitte vĂ€lja tuua kogu informatsiooni.
  • ValetĂ”lgendused
  • Meta-analĂŒĂŒsid / sĂŒstemaatilised ĂŒlevaatehinnangud on paljude randomiseeritud kontrollitud
    uuringute (RCT) kogum, mille puhul tĂ€helepanekud pannakse kokku ja mida analĂŒĂŒsitakse selleks, et nĂ€ha, kas erinevate uurijate tulemused paika peavad. Tihtipeale aga uurija ei ole teadlik sellest, millisesse rĂŒhma katseisik kuulub.
  • In vitro (katseklaasi-/laboriuuringud) uuringud ainete kohta, mis toimivad teoorias (laborikatsetel), ent harva praktikas. NĂ€iteks ainete puhul, mida kehas juba korrektses koguses leidub.

Mis siis mÀÀrab toidulisandite tÔelise kvaliteedi?

Enne toidulisandi valikut tuleks teadvustada endale, mis ainetest on sul reaalselt puudus vĂ”i mida oma toitumisharjumuste ja elustiili juures vajad, et pĂŒsida terve. Toidulisandid on siiski kallis lĂ”bu ning niisama korstnast alla neid suruda pole nagu mĂ”tet.

  • BrĂ€ndi usaldusvÀÀrsus – uuri brĂ€ndi kohta tagasisidet. Selleks on meil ema Google, kes koondab kokku kĂ”ik internetiavarustesse paisatud kaebused, kahtlused ja kiitused. Kas brĂ€nd on saanud pidevalt negatiivset vastukaja vĂ”i on tarbijad jĂ€tnud hoopis positiivset tagasisidet? PĂŒĂŒa leida ka kĂ”ikvĂ”imalikku teaduslikke uuringuid, mis toetaksid sind tootja valikul. Ka “raha tagasi” poliitika vĂ”i “rahulolu garantii” brĂ€ndi lehel vĂ”ib olla mĂ€rk tagatud kvaliteedist vĂ”i vĂ€hemalt vĂ”imalusest mitte raha tuulde lasta toidulisandi sobimatuse korral.
  • GMP (Good Manufacturing Practice) on heade tootmistavade praktika, mille puhul jĂ€rgitakse kĂ”rgemaid standardeid tootmisel.
  • Sildistamine – kas pakend on korrektselt mĂ€rgistatud ning sisaldab endast kogu vajalikku informatsiooni, seal hulgas allergeenide, uuringute, lisaainete, koostisosade jms infot? Mida lĂ€bipaistvam on tootja, seda usaldusvÀÀrsem on toode.
  • Kolmanda osapoole kaasamine – Kas pakenditel on kolmanda osapoole mĂ€rgiseid? Kui toode on sĂ”ltumatu organisatsiooni poolt testitud, uuritud vĂ”i heaks kiidetud, on see ilmselgelt mĂ€rk heast kvaliteedist.
  • Koostis – Mis koostisosi on kasutatud? Siin vĂ”iksid ise uurida jĂ€rele, missugused koostisosad on antud toidulisandi puhul parimad, vajalikud ning missugused n-ö tĂ€iteained, et tootmine oleks tootjale odavam.
  • Doos – Ja Ă€ra unusta valida toidulisand selle jĂ€rgi, kui palju see vajalikku toimeainet sisaldab. Paljud vaid vĂ€ga vĂ€ikest osa, mis tĂ€hendab, et vajaliku doosi nimel pead korraga mitu tabletti/kapslit manustama. See mĂ”jub toote hinnale aga pöördvĂ”rdeliselt – odavam variant osutub palju kallimaks. Mida kĂ”rgem doos, seda vĂ€hem peab toodet manustama, seda mugavam. Igasuguste multivitamiinide ja toidulisandite segude puhul ole tĂ€helepanelik, et sa midagi liigselt ei manusta. MĂ”ne puhul ulatuvad teatud toimeainete doosid mitusada protsendti vajaminevast kĂ”rgemaks.

Toidulisandid minu kapis

Minu suurem osa preparaate on Lambertsilt, sest need on kliinilise taustaga, testitud, laktoosi-ja gluteenivabad ning sobilikud nii taimetoitlastele kui ka nĂ€iteks allergikutele. KĂ”ik LambertsÂŽi tooted on toodetud Suurbritannias rangete farmatseutiliste standardite jĂ€rgi, mis on kooskĂ”las ka eelpool mainitud hea tootmistavaga (GMP) ning on heaks kiidetud Suurbritannia Terviseameti (Department of Health) poolt, kindlustades toodete kĂ”rgeima farmatseutilise standardi. KĂ”ik nende toidulisandid vastavad samadele kvaliteedinĂ”uetele nagu apteekides mĂŒĂŒdavad kĂ€simĂŒĂŒgi- ning retseptiravimid.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-toidu-fitness-blogi-toidulisandid-magneesium-d-c-vitamiin-piparmĂŒndiĂ”li-kalaĂ”li-kapslid-mineraalained-lamberts

Minu (peaaegu) igapÀeva kuuluvad nagu ikka:

  • magneesium – magneesiumi puhul tasub alati jĂ€lgida, kui palju ta sisaldab elementaarset magneesiumi, mis vĂ”ib olla pakendil kuskil taga vĂ€ikselt kirjas. Pakendi ees on tavaliselt  vĂ€lja toodud suurem number. Toon nĂ€ite, et seda mĂ”ista: pakendi esiosal on kirjas  “magneesiumlaktaatdihĂŒdraati 470 mg”. Tegelikult on preparaat aga pigem nĂ”rgem ning vajaliku doosi saamiseks defitsiidi puhul, tuleks seda 4-6 korda pĂ€evas vĂ”tta. See vĂ”ib aga seedimise peale hakata ning on tarbijale ebamugav. Lambertsi Magabsorbil on pakendil kirjas just elementaarne Mg kogus, milleks on 150 mg 1 tableti kohta, mida vĂ”ib vĂ”tta vastavalt vajadusele kas 1-2 korda pĂ€evas.
  • Magneesiumi puhul on oluline teha vahet ka eri vormidel. Mg seotakse erinevates preparaatides vĂ€ga erinevate soolade jms ĂŒhenditega. Tuntuimad ja juba ammusest ajast kasutusel olnud on sulfaatsoolad, lisaks seotakse ka oksiidi, laktaadi, karbonaadiga jne. Uusim neist on tsitraatsool, mille uuringud on tĂ”estanud, et aitab kaasa Mg paremale imendumisele ja biosaadavusele. Tsitraatsoola puhul on oluline ka see, et ei pea kasutama juurde B6 vitamiini, sest tsitraat aitab juba ise organismil Mg paremini omastada.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-toidu-fitness-blogi-toidulisandid-magneesium-d-c-vitamiin-piparmĂŒndiĂ”li-kalaĂ”li-kapslid-mineraalained-lamberts

  • Seega on tĂ€napĂ€eval parim saadaolev variant tsitraadi kujul. Lambertsil on selleks olemas nii magneesiumi pulber (375 mg magneesiumit 5 g pulbri kohta) kui magneesiumi tabletid (150 mg 1 tableti kohta) ning lisaks magneesiumi tabletid (375 mg magneesiumit 1 tableti kohta), kus on segu erinevatest ĂŒhenditest (hĂŒdroksiid, oksiid, tsitraat ja karbonaat).

  • D-vitamiin – D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mistĂ”ttu on oluline seda koos Ă”liga vĂ”tta. SeetĂ”ttu mĂŒĂŒakse seda enamasti Ă”likapslites vĂ”i Ă”litilkadena, sest nii imendub see paremini. Enamus mĂŒĂŒdavatest D-vitamiinidest on aga vĂ€ga nĂ”rga doosiga. TĂ€iskasvanu (vĂ€hemalt pĂ€ikesepuuduses eestlane) vĂ”iks vabalt vĂ”tta 2000-4000 IU. Õlikapsli profĂŒlaktiline annus vĂ”iks olla 1000 IU, millega saab D-vitamiini taset hoida. 4000 IU D-vitamiini Ă”likapsliga saab taset tĂ”sta minimaalselt 2-3 kuud ja sealt edasi jĂ€tkata 1000 iu-ga.
  • kalaĂ”li
  • B-vitamiinide kompleks
  • kaltsium
  • prebiootikumid
  • probiootikumid

Vahel teen lisaks juukse-/kĂŒĂŒnte-/nahavitamiinide, tsingi, C-vitamiini vĂ”i mĂ”ne muu preparaadi kuuri, kui peaks esinema ainepuudust vĂ”i mĂ”ni tervisemure. Nii tegin ma nĂ€iteks jĂ€rgneva kuuri:

  • piparmĂŒndiĂ”li kapslid

VĂ€rske piparmĂŒndi tee on mu lemmik ning muidugi ei saa ma ĂŒle piparmĂŒndi lĂ”hnast! Kas tead, mis teeb piparmĂŒndi veel eriliseks? PiparmĂŒndil on alati arvatud olevat peamiselt rahustav toime. Tegelikult on piparmĂŒndi kĂ”ige tugevam toime hoopis seedimisele ja see on ka selle taime pĂ”hilisi ja peamisi olulisi toimeid. PiparmĂŒndi toimespekter on vĂ€ga lai, mistĂ”ttu aitab vĂ€ga paljude erinevate seedevaevuste korral. PiparmĂŒnt omab postiivset toimet seedetrakti tervisele, aitab toetada korrapĂ€rast seedimist, aitab kaasa seedetrakti normaalsele toimimisele ja seedefunktsioonidele. Lisaks on avastatud ka sellised toimed nagu menstruatsioonivalude ning iiveldustunde leevendamine.

Mina otsustasin nende kasuks, et oma seedimist soodustada. Eesti apteegiturul ei ole vĂ€ga piparmĂŒndiĂ”li prepraate olnud. Lambertsi piparmĂŒndiĂ”li kapslid on esimesed omalaadsed ja tĂ€iesti ainulaadsed Eesti turul, sest teist sellist toodet ei ole, kus Ă”li on niivĂ”rd kĂ”rge kontsentratsiooniga, et avalduks terapeutiline effekt.

  • C-vitamiin

Kui me toitume korralikult, siis ei tohiks C-vitamiini puudust organismis kunagi esineda. C-vitamiini saame me pea kĂ”ikjalt, mis vĂ€hegi taimne – enim nĂ€iteks brokkoli, brĂŒsseli kapsad, sidrun, apelsin, litĆĄid, papaia, maasikad jne. KĂŒll aga ei ole vĂ€rske kraam meile talvel nii kergesti kĂ€ttesaadav ning kipume C-vitamiini vĂ€hem tarbima. C-vitamiini defitsiit ilmneb vĂ€simuse, nĂ”rkuse, halvenenud naha, nĂ”rga immuunsuse jms nĂ€ol.

Kui otsustada vĂ”tta C-vitamiini lisaks, siis oleks oluline teada, et inimene suudab omastada korraga vaid 200 mg C-vitamiini. Seega kui vĂ”tad nĂ€iteks kangemat tabletti, mis sisaldab 500-1000 mg, siis sealt imendub siiski ainult 200 mg. KĂ”ik, mis ĂŒle, vĂ€ljub uriiniga. Seega ĂŒledoseerimist juhtuda ei saa, kĂŒll aga vĂ”ib see seedimisele kurnav olla, mao peale hakata vĂ”i isegi kĂ”hu lahti ajada, kel tundlik seedimine.

TĂ€napĂ€eval on olemas ka pikendatud vabanemise tehnoloogia, mis vabastab C-vitamiini organismi 6-8 tunni jooksul. Ühtlane C-vitamiini tase veres on garanteeritud ning organism suudab 500 mg vĂ”i 1000 mg tabletti ka omastada. Pikendatud vabanamine on ka leebem maole ning ei tekita nii palju seedehĂ€ireid. C-vitamiini imendumisele aitavad kaasa ka bioflavonoidide ja kibuvitsa olemasolu.
Pikendatud vabanemisega C-vitamiine apteekides vĂ€ga palju valikus veel pole. Vaid mĂ”ned ĂŒksikud ning ĂŒheks neist on jĂ€llegi Lambertsi C-vitamiinid, mille valik on neil suur ja lai.

merilin-taimre-paljas-porgand-tervis-toidu-fitness-blogi-toidulisandid-magneesium-d-c-vitamiin-piparmĂŒndiĂ”li-kalaĂ”li-kapslid-mineraalained-lamberts

Mis preparaate vÔtad sina? Millised on su kogemused erinevate toidulisanditega? Kas oled varem tÀhelepanu pööranud toidulisandi kvaliteedile? Kas omandasid siit postitusest enda jaoks ka uusi teadmisi? Palun jÀtke tagasisidet, et teaksin ka tulevikus kasulik olla!

6 Kommentaari

  1. Rubi ĂŒtleb:

    Hei! Mul on hoooopis off topic kĂŒsimus aga sa ise oled vĂ€ga tervislik aga kas sa pole mĂ”elnud, et krĂ”binad ei ole su kassidele loomuomane toit?
    Ise sa ju ei sööks pĂ€evast-pĂ€eva premade segu, mis vĂ€idetavalt on tasakaalustatud ja sisaldab kĂ”iki sulle vajalikke toitaineid ja mineraale/vitamiine. Ma ise vĂ”tsin endale hiljuti kutsika ja jĂ€in mĂ”tlema, et tegelikult ju loomad ei ole krĂ”bina-toidulised. KrĂ”binad on mugav lahendus loomaomanikele aga kas ka loomadele đŸ€”

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Hei,

      Kusjuures ma anangi kiisudele ainulst siis krĂ”binaid, kui olen terve pĂ€ev Ă€ra. Sest liha kuivab Ă€ra kui seda liiga palju panna ja liha söövad nad ka kĂ”ik korraga Ă€ra. KrĂ”binaid söövad vaid siis kui nĂ€lg kallal 🙂 Olen ise sama mĂ”elnud 😉

  2. Kelluke ĂŒtleb:

    TĂ€nud postituse eest. Omalt poolt tooksin vĂ€lja, et toidulisandite annustamisel peab jĂ€lgima ka seda, kuivĂ”rd hĂ€sti on sinu magu (ja muud seedeorganid) aine omastamiseks ettevalmistatud. Efektiivsele omastamisele aitab kaasa vĂ”imalikult hea pH taseme hoidmine kehas ning gluteeni ja laktoosi vĂ€ltimine. ÜhesĂ”naga kui magu on kiudainerikka toidu puudumise tĂ”ttu ja suurest töödeldud toidu kogusest paksu limakihiga kaetud, siis kasu toovad ainult magneesiumi sĂŒstid otse tagumikku :)))

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Kindlasti 🙂 Aga vaevalt inimene, kes oma tervise eest niikuinii hoolt ei kanna, oma pead ĂŒldse toidulisanditega vaevama hakkab.

  3. Nova ĂŒtleb:

    Vitamiin ehk toidulisand – veidi vale vĂ”rdlus esimeses lĂ”igus. Toidulisand ei pea olema alati vitamiin. Magneesium on nĂ€iteks mineraalaine. Valgupulbrid jne muu kraam on ka toidulisand.
    Tegelikult peakski kĂ”ik vitamiinid ja mineraalid kĂ€tte saama toidust, mis niikuinii imenduvad toidukompleksis paremini, kui lihtsalt kapslist/ tabletist/ pulbrist. On see siis toidus leiduvate ainete sĂŒnergia… Sama on ka siis magneesiumiga. Leian, et mineraalaineid ning vitamiine pole mĂ”istlik pidevalt vĂ”tta tavainimesel, kes ei tee vĂ€ga palju nt trenni (siis on ka mineraalainete kadu suurem). Paraku aga tĂ€napĂ€eva kiires maailmas on kergem ikka fabrikaati suhu toppida, kui puhast kraami osta ja ise valmistada.
    PiparmĂŒndiĂ”li tooteid on apteegiriiulitel kĂŒll.
    Endiselt on vastakaid teadusuuringuid, kas parem on anorgaaniline magneesiumvorm vÔi orgaaniline. Sidrunhappesoola magneesiumi vorm on ilmselt kÔige levinum. Aga ma leian, et pikas perspektiivis imenduvad ka anorgaalised soolad. Keha ei ole rumal, kui on puudust, siis ta kasutab ka vÔimalust.

    • Paljas Porgand ĂŒtleb:

      Haha, aitĂ€h, et vĂ€lja tĂ”id. Ma isegi ei kujuta ette, miks nii sĂ”nastanud olin 😀

      PiparmĂŒndiĂ”li ongi, aga mitte antud doosiga 😉 On vĂ€ga madala toimeainesisaldusega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. NÔutavad vÀljad on tÀhistatud *-ga