Kas sul on söögisõltuvus?

merilin-taimre-blogi-söömishäire-toitumishäired-ülesöömine-liigsöömine-probleemid-stress-tervislik-toitumine-fresh-go-kuller

Sõltuvus on millestki olenemine. Miski, mis mõjutab otseselt meie elu. Aga kas me oleme sündinud sõltuvustega? Või oleme need endale tekitanud? Miks? Kuidas need tekivad? Kas tõesti toimeaine tõttu nagu suhkru-, nikotiini-, alkoholi- ja uimastisõltuvuse korral? Kas ka söömisest võib sõltuvus tekkida? Trennist? Tööst? Suhtest? Kuidas need ära tunda? Kuidas neile lõpp teha? Selles postituses kirjutan teile millestki, mida mõistsin alles hiljuti, kui töötasin läbi järjekordset peatükki eneseabikursusest “Tõeline Mina” (kes tunneb samuti huvi, siis koodiga “paljasporgand” on veebruarini online kursused -35%)

 

Millest tekivad sõltuvused?

“Tõeline mina” 17. nädala online loeng ja meditatsioonid põhinesid sõltuvustel. Ma polnud varem kunagi süviti mõelnud sel teemal, kuni kirjutises hakkasin end väga palju ära tundma. Nimelt oli seal kirjas, et sõltuvus tekib soovist põgeneda ümbritsevast reaalsusest ja mitte vaadata vastu nendele asjadele, mis tuleb ära lahendada. See on ühesõnaga oskamatus võtta oma elu eest vastutust. Sõltuvussuhe parandab ajutiselt meie enesetunnet ning võimaldab meid muresid unustades elust lihtsamalt läbi lipsata. Sõltuvused on hästi tugevalt seotud ka madala enesehinnanguga ehk siis “olen väärt” tunde ja enesearmastuse puudumisega.

merilin-taimre-blogi-söömishäire-toitumishäired-ülesöömine-liigsöömine-probleemid-stress-tervislik-toitumine-fresh-go-kuller

 

Söögisõltuvus

Võiksin kirjutada kõige enam levinumatest sõltuvustest nagu näiteks alkoholism, tubaka- või narkootikumisõltuvus. Minul pole nendega aga kaugeltki probleemi, mistõttu soovin puudutada hoopis vähemtuntud, kuid tegelikult kindlasti väga paljusid puudutavad teemat – söögisõltuvus. Lugedes antud peatüki materjali, kõrvutasin ma kõiki sõltuvussuhte probleeme enda ja toiduga. Vähemalt kunagise minaga. Ja võiks ju arvata, et me teame millest tekib ülesöömishäire, anoreksia ja buliimia, noh stress ja kehaga mitte rahulolemine, eks? Aga eiii, ma sain lõpuks aru, mis oli toitumishäirete ajal minu triggeriks selle kõige juures! Ma sain lõpuks aru, miks ma võisin joosta külmkapi kallale ja süüa end kogu kräpist lõhki seda hiljem kahetsedes ja nii mitmeid aastaid!

Ei, see polnud stress, igavus ega ka kehaga rahulolematus. Mul tekkis vahel hoog ka siis, kui olin oma parimas vormis ja muidu väga õnnelik ja puhanud inimene. Kindlasti on kogenud ka paljud teist seda – ma tean, et Bridget Jones oli sellega vägagi tuttav, hehe. See pole häbiasi. Miks? Sest see on meie viis tegeleda probleemidega. See on meie viis põgeneda elu komistuskivide eest ja saada mõtted mujale. Mõne puhul on selleks viisiks alkohol, mõnel narkootikumid, mõni kukub suitsetama. Parimal juhul on selleks trenn või töö. Meil kõigil on omad viisid, kuidas probleemidega tegeleda!

merilin-taimre-blogi-söömishäire-toitumishäired-ülesöömine-liigsöömine-probleemid-stress-tervislik-toitumine-fresh-go-kuller

Ütlen ausalt, et söömishoogudest pole mul üldse palju möödas. Olin hädas nendega ka pärast lahkuminekut…. Ja ma isegi ei mõistnud, miks ma pöördun toidu poole. Ma ju isegi ei taha süüa! Ma pole näljane! Mul pole isu! Aga vot… tegevust andis, viis mõtted mujale ning siis oli uus probleem, millega tegeleda. Selleks polnud enam südamevalu, mis tabas mind pärast suhte purunemist, vaid hoopis enesevihkamine, et ma kuritarvitasin toitu ning sõin palju jama ise sellest arugi saamata, kuni oli hilja. See viha ja häbitunne oli palju talutavam kui südamevalu.

Selleks ajaks olin ma küll toitumishäiretest juba ammu tervenenud, kuid panin tähele, et mõtted läksid toidu kuritarvitamise poole ikka siis, kui südamesse lõi meeletu valu. Ja mitte kunagi ei mõelnud ma, miks see ometi nii on? Miks ma olen toidu suhtes nii nõrk, kui mul hing valutab? Aga seepärast, et ma olin harjunud põgenema. Ma põgenesin probleemide eest, mitte ei tegelenud nendega. Ma ei lubanud endal tunda neid emotsioone. Kurvastada. Nutta. KARJUDA! Ma tahtsin valust mõni päev röökida, kuid ma olin vait, jätkasin elu toimetustega ja emotsioonide ülekuhjumisel matsin oma mured toitu. Vale, kas pole? Aga kui paljud meist seda teevad? Ole endaga aus…

merilin-taimre-blogi-söömishäire-toitumishäired-ülesöömine-liigsöömine-probleemid-stress-tervislik-toitumine-fresh-go-kuller

Pärast seda, kui oma praeguse kaaslasega kohtusin, siis olen talle lubanud, et ALATI kui ma tahan nutta – üksi või temaga – siis ma nutan! Röögin ka kui vaja. Tambin jalgu ja paugutan uksi kui vaja. Aga mitte kunagi ei hoia ma enam mürgiseid mõtteid ja emotsioone endas. Me peame neist lahti laskma ja siis neile otsa vaatama ja nendega tegelema. Roometiga saame me rääkida KÕIGEST! Ma ei pea kunagi muretsema, et tema jaoks oleks ükski mu tunne vale või põhjendamatu. Me oleme inimesed. Me oleme rikkalikud hinged. Meil kõigil on oma reaalsus, oma tõde, oma tee. Meil on õigus IGALE emotsioonile ja nende väljendamisele.

merilin-taimre-blogi-söömishäire-toitumishäired-ülesöömine-liigsöömine-probleemid-stress-tervislik-toitumine-fresh-go-kuller

Nagu Maris Saar kirjutab, siis ülesöömine ja söögisõltuvus, mõne puhul ka liigne õhtune näksimine on seotud tunnetega, et ma ei ole piisav, ma ei ole väärt. Tundega, et mind ei väärtustata piisavalt ja mind ei armastata. Söögisõltuvus on vaid selle tunde kompenseerimine. Aga sinu käes on võim sellele lõpp teha nagu tegin mina! Ma pole kunagi tundnud ennast söögist rohkem sõltumatuna. Ma ei kiida ega karista end enam ammu toiduga. Ma ei otsi sealt head tunnet, millest mul oleks elus muidu puudus. Ma sain aru, et kõik tunded minus vajavad tähelepanu, ka need kõige tumedamad. Endaga rääkimine ja mediteerimine on olnud võtmeks sõltuvusest vabanemisel. Ma olen õppinud oma elus probleeme teisiti lahendama ja võtma oma elu eest vastutust. Ma olen lõpuks õppinud end hindama, väärtustama ja armastama. Kes oleks arvanud, et see nii vabastav on? Ja küll oli põnev tagantjärele end ja oma tervenemist ära tunda “Tõeline mina” kursusel. Söömissõltuvus on kõigest suitsukate tõelisele probleemile, milleks on eneseväärtustamine ning enda eest vastutamine!

 

Kui vaevled söömishoogude käes ning ei tea, kust algust teha…

  1. Kõigepealt on vaja tahet, soovi ja usku sõltuvusest välja tulla. Sisendada endale, et see on ületatav, see on tehtav. Lahku ohvri staatusest ja võitle! Ma tean, et ei ole lihtne sõltuvusest lahti saada, muidu need meid ei painaks ju. Aga ükskõik kui raske see tundub, see on võimalik.
  2. Luba endal tunda, väljenda oma emotsioone ja aktsepteeri neid. Ära varja oma tõelist olemust. Naera nii valjult ja koledalt kui hing ihkab, nuta nii pisaraterohkelt kui soovid, karju nii valjult kui kannatad. Tegele oma tunnetega, mitte ära kompenseeri neid muul moel. Õpi end väärtustama, austama ja armastama. Siis teevad seda ka teised.
  3. Ära anna eksimiseks ruumi. Ükskõik mis sõltuvusest räägime, siis eemalda võimalus sõltuvuse rüppesse langeda. Olgu selleks tubakatooted, alkohol, narkootikumid, comfort food vms, eemalda see enda kodust! Nii eemaldad võimaluse mõtlemata selle järele haarata. Kui tekib isegi tahtmine poodi selle järele minna, siis on triggering emotsiooni tekke ja ostu sooritamise vahel piisav aeg, et järele mõelda ja oma emotsiooniga reaalselt tegeleda.
  4. Pööra sõltuvus ümber! Enamasti on meie sõltuvused tervist kahjustavad. Isegi trenni-, töö- ja suhtesõltuvuse puhul. Me seame end teisele kohale, ei väärtusta end ning koormame oma tervist. Olen leidnud, et mida rohkem ma pööran oma tervisele, heaolule ja enesearmastamisele tähelepanu, seda valusam on taas sõltuvussuhte poole pöörduda. See tähendaks kogu senise töö minema viskamist ning nullist alustamist. Kui tunned enda eest hoolitsedes end paremini kui kunagi varem, siis on ebatõenäoline, et nii lihtsalt enam libastud.

 

Kuidas enda eest hoolitseda?

Olgu tegemist söögisõltuvusega või mitte, toitumine on inimese tervise juures number üks määraja! Me toitume hästi – oleme tugevad, terved, püsime nooremad, positiivsed, näeme head välja ja väärtustame end. Me toitume halvasti – oleme väsinud, stressis, unetud, depressiivsed ja ei näe nii head välja. See pole isegi mitte vaidluskoht. Me oleme see, mida me sööme. Seega võiks olla toitumine just see, millega end tervendada.

 

Mööda hiilimine

Kui oled see, kes toidupoes eksib ära kommilettide vahele või lahkub poest krõpsupakk justkui imekombel kotti sattunud, siis on hea soovitus tellida toidukaubad otse koju. Esiteks säästad aega ning teiseks isudele allumist. Sisestad otsingusse vajaminevad toiduained ning ilma, et peaksid ringi kolama ja mööduma mitmest oma comfort foodi letist, ilmuvad vajaminevad toidukaubad ühe puudutusega ostukorvi. Austraalias kasutasin ma kojutellimise teenust koguaeg, kuid Eestis polnud seda varem teinud, sest ma olen alati see “mõni asi turult, mõni supermarketist ja mõni loomapoest” inimene.

merilin-taimre-blogi-söömishäire-toitumishäired-ülesöömine-liigsöömine-probleemid-stress-tervislik-toitumine-fresh-go-kuller

Paljude lemmikuks toidukaupade e-poeks on saanud FreshGo, mis koondab mitmed kohalikud väiketootjad, supermarketid (Stockmann), ökopoed (Biomarket), apteegi (Apotheka), loomapoe (PetCity) ja isegi turu ühte kohta kokku. Nii saan mitmes poes korraga šopata ja leida just endale sobiva hinna ja kvaliteediga tooted. Näiteks vitamiinid, loomatoidu, värske tooraine, supertoidud ja majapidamistarbed saab tellida kõik sooritades vaid ühe ostu ning kuller tööb kõik korraga otse ukse ette. Kõik e-poe hinnad on poodidega võrdsed ning kuller tuleb koju alates 40-eurosest ostust täitsa tasuta. FreshGo kulleriga on võimalus tagastada ka taara ning üleliigsed kilekotid. Taararaha läheb automaatselt mu kontole, mida saan järgmise ostu sooritades ära kasutada. Järjekorras seismised ja mööda linna vajalike asjade tagaajamine on minu jaoks minevik. Kõige mugavam on muidugi see, et saan kassidele tellida kilode viisi krõbuskeid ja liiva, ilma et peaksin ise seda neljandale korrusele tassima ja poolel teel kümme korda hingetõmbepause tegema.

merilin-taimre-blogi-söömishäire-toitumishäired-ülesöömine-liigsöömine-probleemid-stress-tervislik-toitumine-fresh-go-kuller

Aa, ja juhul kui mõni valitud toode pole hetkel saadaval, asendatakse see samaväärse tootega. Kui asendustoode on kallim, ei pea midagi juurde maksma, ning kui odavam, siis kantakse hinnavahe FreshGO kontole tagasi. Kõigi toodete puhul on võimalik asendamisest ka loobuda või paluda, et enne üle helistatakse. Mulle meeldiks, kui neil oleks olemas ka võimalus lisada toodete kõrvale kommentaar. Näiteks Austraalias elades, täpsustasin alati, kui pehmeid avokaadosid, mis varaseima säilivuskuupäevaga tooteid vms ma soovin.

 

Minu retseptideks vajalik otse ostukorvi

Ja muidugi kõige ägedam on see, et minu blogi ja raamatute retseptid on FreshGo retseptikogumikus üleval. Kui tekib tahtmine ühtegi neist kodus järele proovida, siis ainult ühe kliki vajutusega saad lisada kõik vajamineva otse ostukorvi, säästes nii meeletult aega! On aeg edasi liikuda ajast, mil sai meest märkepaberiga poodi saadetud, kes oli siis poes igati hädas nende asjade leidmisega ja tõi valed asjad koju ka veel pealekauba, hehe.

Tahaks küll öelda ainult, et proovige mu retsepte aina järele, kuid tegelikult on seal lisaks minu omadele veel üle 500 eri autorite retsepte! Seega igaühele midagi! Et teid motiveerida oma aega väärtustama, siis on mul teile ka sooduskood “paljasporgand”, millega saate esimeselt ostult lausa 7 eurot soodustust! Kood tuleb sisestada FreshGO kasutajaks registreerides lahtrisse “Sõbra kood”.

 

Rajalt maha kukkumine

Ja kallikesed, kes te vaevlete mistahes sõltuvuse käes, ärge olge endaga liiga karmid! Pidage meeles, et uute harjumuste tekkeks on vaja umbes 3 nädalat. Tõeline Mina kursus selgitas hästi lahti, miks see nii on: Kui inimene teeb muudatusi oma elus, siis tekivad ajus uued neuroühendused, kuid vanad ei katke kohe ära. Mingi aja pärast, kui olete olnud vanast harjumusest eemal, siis keha hakkab märku andma, et midagi on valesti ala miks sa enam söömisest lohutust ei otsi, miks sa ei suitseta või alkoholi ei tarbi? Seejärel hakkab keha tekitama maksimaalselt sellist olekut (nagu võõrutusnähud), et tekiks soov taastada vana harjumus. Need vanad neuroühendused meie ajus tuhmuvad umbes 21 päevaga ning annavad võimaluse uutele harjumustele enda sisse seadmiseks. Seega on oluline end tagasilanguse korral mitte liialt piitsutada, vaid teadvustada oma murrangulisi edusamme ning nende tegemist jätkata. Eksimine on inimlik!

Mis on sinu sõltuvus? Mis hetkedel selle poole pöördud? Kuidas oled sõltuvust seljatanud? Kui oluline on sinu jaoks tervislik toitumine? Kas tellid toitu koju? Oled FreshGo teenust proovinud?

14 Kommentaari

  1. Angelica ütleb:

    Esimene samm sõltuvusest vabanemiseks peaks ikka olema sellest endale teadvustamine. Et midagi on valesti ning selle parandamiseks tuleb midagi ette võtta.
    Aga suur aitäh postituse eest! Mulle viimase aja postitused väga meeldivad. Olen sind jälginud juba Austraalia ajast ning nüüd on tõesti näha suurt arengut. Ja mõtlen selle all just vaimsemat poolt 🙂 postitused on mõnusad ning sisukad, teemale on lähenetud hoopis teise nurga alt kui varasemalt.
    Umbes aasta-poolteist tagasi said palju negatiivseid kommentaare, et reklaami on liiga palju jne. Kuid näiteks selles postituses ei ole see enam üldse nii häiriv ja jätab just positiivse emotsiooni.
    Söögisõltuvust enda puhul nii väga tähdanud pole. Samuti olen oma kehaga alati rahul olnud. Välja arvatud mingi tiinekaaeg, kus tahtsin meeletult peenike olla kuid see läks kiirelt mööda.
    Olen samuti nüüd üle 2a Austraalias olnud ning minu meelest siin väga tervislik toitumine levinud pole. Mõni lisakilo on tulnud, enamasti kannikatesse ja jalgadesse ja umbes nädal tagasi hakkasin jälgima Erik Orgu kava. Lihtsalt, et teha tervislikemaid valikuid ja tekitada sellest harjumus. Aga NÜÜD ma tunnen, et pööran söögile liigset tähelepanu 😀 mōtlen kogu aeg, et järgmine söögikord ikka tervislik oleks jne. Eriti kuna liigun palju tööalaselt ringi ei ole mul alati võimalus kokata.
    Loodan, et varsti on tervislik toitumine minu üks harjumustest ning ei ole see nii painav enam. Ehk leian tasakaalu ka selles.
    Sulle aga soovin parimat ja saadan palju armastust ja rõõmu!
    Aitäh!

  2. Merilin ütleb:

    Olen suht suur shokolaadi hammas. Kunagi elasin iga päev shokokaadiga. Vahel oli tunne et võisin terve leti ära süüa. Nii nagu ikka pahedega. Ja kuskilt kuulsin kunagi, et nt seoses just shokolaadi vajadus tuleb sellest, et inimesel puudub armsatatu armastuse tunne. Ta ei tunne, et tema kaaslane teda armastaks, nagu soovija soovib. Ja nagu sinagi oma postituses välja tõid, et söömine on emotsionaalsest vajadusest. Enda puhul olen isegi vahel seda tähendanud aga siis hakkasin analüüsima ennast ja kuidas teha suhet paremaks, sest terve ja armastust täis suhe on ikka kahepoolne. Ei saa oodata nagu printsess, et keegi mind armastaks, siis ma shokolaadi ei söö.
    Aga aitäh, et kirjutad teemadel, mis tegelikult ka on olulised ja ennast ka loos välja tood.

    Parimat

  3. E. ütleb:

    Mina olen emotsionaalne sööja, olen seda olnud terve oma elu. Tunnistasin seda endale juba väga noorena aga ei tegelenud sellega kuna liikusin piisavalt ja see ei mõjunud mu kehale laastavalt, kuni hakkasin kontoris tööle ja kaal hakkas kiiresti tõusma. Peaaegu 4 aastat tagasi suutsin endale tekitada rutiini kus elasin kõik oma frustratsiooni ja stressi trennis välja. Tänu sellele ei kuritarvitanud toitu. Hetkel olen ennast leidnud ummikus kus ei ole motivatsiooni trenni jaoks ja ainult sööks kõike mis kätte saan. Eks pean ennast jälle sundima rutiini,et tekiks trenni harjumus ja suudaks süüa normaalselt. Olen ammu endale tunnistanud,et see jääb kogu eluks minuga ja et ainult mina ise saan ennast aidata ja muutuda,et ma ei sööks üle. Sul on väga vedanud Roometiga ja loodan,et Eestis on rohkem selliseid mehi.

  4. Maria ütleb:

    Tänan, et tõstsid selle niivõrd vajaliku, terava teema. Olen ise selle käes juba tükk aega vaevelnud ning tunnen, et mida rohkem stressi on mu elus ning kui jätan enda tahaplaanile(mida on õppimise, töö, lapse, pere, kodu kõrvalt väga kerge teha kahjuks), siis see kohe lööbki välja. Siis tekibki surnud ring.. Sööd üle, tunned end veel halvemini pärast, ja siis algab kõik otsast peale.
    Tundub, et tänapäeval kõigi valikutega toit pole kunagi nii suur narkootikum olnud kui praegu.

  5. Laura ütleb:

    Kas julged 100% väita et enam sellist emotsionaalset söömist ei esine? Oled lahti saanud ka sellistest hetkedest kus käib peast mõte läbi?
    Ma olen ise sama asjaga vaevelnud :S varasemalt rohkem, aga ka praegu esineb seda mingil määral. Ma ei teagi, kas sellisest söögisõltuvusest või üldse toitumishäirest saab üldse täiesti lahti saada või lihtsalt saab õppida seda ära tundma ja mitte sellele alluma? Selle protsessi sisse käib siis loomulikult ka enda sisse vaatamine ja analüüsimine, mis seda tekitab, et saaks järgmine kord teadlikult käituda kui selline olukord peaks tekkima. aga olgem ausad, isegi teadvustades jääb see probleem ju alati meiega?
    Oh see söögiteema on minu jaoks ka tugevamalt pildis kui sooviksin. Suuresti on see seotud trenni tegemisega ja kaalukaotusega kaasneva mõttelaadiga. Ma ei arva, et on tervislik kui iga toidukorraga käib peast läbi kui palju kaloreid see annab, aga just see juhtus. Ma ise seostan ka söömishoogude tekkimist ja söögisõltuvust väga tugevalt sellega. Kui öelda endale et näiteks kaneelisaiakesi ei tohiks pigem süüa, siis on just kaneelisaiakesed need mille poole pöördud kui on vaja emotsionaalset tuge ja probleemide eest põgeneda. See on siis juba toidu kuritarvitamine, mitte nautimine. Mingis mõttes muidugi teadlik söömine on kehale kasulik, sest on ikkagi oluline enda keha korralikult toita, aga selle varjukülg on enda piitsutamine iga kord kui mingi toit sellest soovituslikust toiteväärtusest erineb ja ma leian et see on tegelt emotsionaalselt üsna kurnav ja ebatervislik. Lõppude lõpuks ei tee üks saiake meid paksuks ja väikesed rõõmud peavad ellu jääma, isegi kui need on seotud toiduga. Maitsemeel on siiski imepärane asi 😀 Teoreetiliselt ma ju tean, et tähtis on kuulata oma keha- tunda, mis toidud energiatasemele pigem positiivselt mõjuvad ja mis pigem selle kahjuks toimivad. Reaalsuses aga…
    Mõtteainet sulle- ms arvad, kas tervislik toitumine ja teadlik toitumine käivad alati käsikäes? Või teeb teadlikult toidu valimine meile hoopis karuteene sellega et tekitab liigselt selle külge klammerdumist?

    • Siiri ütleb:

      On võimalik 100% lahti saada ükskõik mis sõltuvusest, kui sisemiselt, vaimselt tegeleda selle asjaga alg punkti välja. Kust see probleem tuleb. Enamus meie probleeme saab alguse tundest, et meid ei armastata. Ja kui jõuda selle punktini mis ulatub üldjuhul väga varajasse lapsepõlve, et miks meil on tekkinud selline alateadlik tunne. See seal algpunktist alustades parandama hakata ja ühegi sõltuvust tekitava asja vastu kaob igasugune huvi.
      Kogetud ja läbi tehtud. 😊

  6. H ütleb:

    Minul on ilmselt suhkrusõltuvus. Suhkru-ja igasuguse rämpsu, soolaste snäkkide jne. See on viimaste aastatega tekitanud ülekaalu. Olen elu jooksul proovinud sellest kümneid kordi lahti saada, süües neid ebavajalikke kuid meeldivaid asju lihtsalt vähem, proovides toitumiskavasid, kuid alati leian endale lubamas rohkem ja noh siis juba ongi pekkis. Vist kaasnes ka üleüldine söögierror/söömishäire, kus toit oligi elu. Samamoodi ilmselt stressist tingitud, aga üks hetk, just siin viimaste jõulude ajal sai nii palju igasugu asju söödud ja “elu nauditud”, et ma lihtsalt olin kuidagi nii disgusted by myself ja murdusin ja sain aru et ma söön nagu motherfucking hobune, näen seetõttu, et just viimastel 2018 kuudel olin ennast nö käest lasknud, vägagi “lõtv” välja. Õnneks oli mul kõrval sarnase asja läbi teinud õde, kes on läbi trial and errori leidnud endale meelepärase spordiala ja 5:2 viisi mille läbi sööb – nädala sees eeskujulikult, nädalavahetusel lubab endale veidi rohkem, nt batooni šokolaadi, küpsetab midagi vms. Tema muidugi on olnud eluaegne aktiivne ja sportlik inimene ja tal ei ole iial olnud kaaluga probleeme, lihtsalt söömisega polnud otseselt nii hea sõber aga sai sellele parajalt vara stopi. Seega sai mu õest minu mentor ja kuna ma talle ja üldse vist nö kõva häälega esimest korda välja ütlesin et mul on selline probleem ja I feel disgusting et ma ei suuda sellega ise üksi toime tulla, siis leidsingi, et aeg on sõltuvus tappa ja kujundada uued harjumused. Kuna suhkur jms rämps oli minu kõige suurem probleem, tundsin, et pean selle lihtsalt oma elust välja lülitama. Muidugi kartsin et noh nüüd jälle hakkan end piirama ja feilin, sest ma pole iial üle kolme päeva jõudnud sellega, aga täna on 11nes päev (asi algas siis kli∂eelikult 1. Jaanuaril, sest jõuluaeg on jõuluaeg) ja ma ei ole mitte kordagi isegi tahtnud suhkrut või rämpsu. Lisaks on keelatud fast food, karastusjoogid – joon vaid vett ja suhkru-magusainevabasid teesid. Ilmselt oleksin ka varem läbi higi ja pisarate selle ära teinud, aga seekord on mu mindset nii teine, ma mõtlesin välja reaalselt MIKS ma seda teen ja see ei saa olla lihtsalt “tahan parem välja näha ja 500 kilo kaotada” vaid just see eluviisi muutus, uued paremad harjumused ja seeläbi uus, söögiga harmoonilisemas suhtes mina. Ja kuna ma seda niiväga tahan, siis see seekord toimib. Ja kui mitte midagi sellist nö otseselt halba, suhkrust mitte süüa, siis peab ju sööma ka tervislikult ja ka see tuleb sel korral imehästi välja. Ma olen mindblown. Mu mõtted on nii positiivsed ja see on tõesti kõik peas lihtsalt nii kinni. Ma ei ole iial tundnud end rahulikumana ja kindlamana selle suhtes mida teen. Inimestele ilmselt sobivad erinevad meetodid, aga mind on sellel teel aidanud palju kaks inimest: Ats Loot ja Karin Larven (youtubes teevad videoid) oma suhtumisega toitu – kõike pmst võib, aga laveerid makrote järgi. Enne mind ahistas oma toidu kirjapanemine ja hommik-lõuna-õhtu kindlad söögikorrad, aga nt minul on hommikul raske süüa, kaks h pärast ärkamist söön õuna, aga nüüd on see kuidagi et vaadata ise milline õhtusöök siis valmistada, kas rohkem panustada süsivesikutele või valkudele või proteiinile. Oeh. Veel on nö vastu pidada 2. Veebruarini. Ja ma ei võta seda nii, et nüüd lähen mäkki lammutama või ostan kuhja kommi koju – EI. Aga siis on okei süüa ema küpsetatud kooki, juua vahel üks coca zero, praegu on kõigel ban peal, jäänud on marjad ja õunad ja soovi korral paar banaani nädalas, otseselt ei piira, lihtsalt ei taha et nüüd asendaksin valge suhkru / kahjuliku suhkru ka millegi nö paremaga praegu, kuid õunas on tohutult kasulikke aineid (armastan Granny Smithi hapusid ja koduseid taliõunu) ja banaan on hea toitev snäkk – kuigi kui hakkasin praegu mõtlema, polegi selle 11 päeva jooksul ühtegi banaani ka söönud. Muus osas jääb toitumine sama tervislikuks nagu selle siiani olen suutnud hoida (etteplaneeritud menüü + toidu koju tellimine) ja jään üles märkima asju, et näha mida miski täpselt sisaldab.

  7. kristiina ütleb:

    ma sain suitsetamisest lahti nii, et proovisin juba suitaetamist maha jätta, aga vahel ikka isutas ja libastusin. ma hakkasin unes suitsetamist nägema, kui ma olin loobumas. aga unes tekkis peale suitsu niiii halb tunne, ma olin enda peale nii pahane, et kuidas sa nii endale tegid. ja tänu unenägudele ma olen suitsetamise täiesti maha jätnud, sest ma ei taha enda peale päriselus pahaseks saada. 😁

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga