Diisel vs bensiin või üldse elektriauto?

Kui läheb lahti ettevalmistus autoostuks, siis üks esimesi küsimusi on, mis mootoriga auto valida – kas diisel, bensiin, hübriid või üldse elektriauto? Ega siin ühest vastust pole, igaühel omad miinused ja plussid. Suurem küsimus seisneb selles, et missugune inimene sa oled ning mis on sinu jaoks oluline?

 

Kas eelistada bensiini või diislit?

Kui ootasin teilt Instagramis autovalikul soovitusi, siis paljud kirjutasid, et ära diiselautot võta, sest sellega on palju jama ning saastab ka loodust rohkem. Samas oli ka vastakaid soovitusi just diiselmootoriga auto kasuks valida, sest see on rahakotisõbralikum ja loodussäästlikum. Minu jaoks tekitas see aga küsimuse, mis on siis tegelikult tõde? Niisiis kaevusin sügavamale ja hakkasin uurima, millest on tulnud paljude jaoks negatiivne assotsiatsioon diiselmootoriga? Tuli välja, et tegelikult on see kõik täitsa alusetu ning lausa meile pähe “istutatud” arvamus. Millest on juttu?

Selle aasta septembrist hakkas kehtima Euroopa Liidus WLTP uus katseprotseduur, millega määratakse kindlaks sõidukite heitgaasid ning kütusekulu. Aastaks 2020 peab autotootja kogutoodangu keskmine CO2 näitaja olema nii madal, et ilma “elektrita” seda näitajat võimalik saavutada väga ei olegi. See pani korraliku põntsu kogu autotööstusele, sest ettevalmistusaeg nende näitajateni jõudmiseks on ilmselgelt liiga napp.

Et oma näitajaid parandada, heitsid mõned toodangust diiselmootorid täitsa välja. Ning et oma ülejäänud toodangule rohkem ostjaid ligi meelitada ning diiselmootorite müüki konkurentide seas vähendada, levitati jutte diiselmootorite kahjulikust mõjust. Vaadates vanemaid diiselmootoreid, siis olid nende näitajad oluliselt halvemad ehk diisel saastas rohkem. Samas ei ole olukord kaasaegsete diiselmootoritega üldse nii nagu püüdsid seda kuvandada need, kelle tootmisest diisel maha läks. 

Tänapäevase diiselmootori osas on lood teised: CO2 näitajad on kohati paremad ja Nox näitajatad samaväärsed kui bensiinimootoritel. Võib väita, et võrreldes bensiinimootoriga on diiselmootoritel lisaks kuni 20% väiksem kütusekulu. Seega võiks uskuda, et diiselautod ei kao lähiajal kuhugi.

 

Elektri- ja hübriidautod – kas ikka on kahjutud?

Elektri- ja hübriidautod pole enam mingi uudis. Kogu autotööstus liigub elektri suunal. Tehnilise arengu mõistes on kõrghetk hetkel hübriididel (seda siis bensiinimootor-elekter versioonis), mis on sillaks elektriautodele üleminekule.

Pistik-hübriid kasutab endiselt peamise jõuallikana bensiinimootorit, kuid võib laadida võrgust ka oma elektrimootorit käitavat akut. See on kesktee efektiivsuse saavutamiseks elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto vahel. Selle meetodi rohelise jälajälje suurus sõltub jällegi sellest, millest tarbitav elektrienergia toodetud on. Roheenergiat mitte kasutav elektriauto/pistik-hübriidi omanik võib saastada rohkem. Antud teemal võib lugeda rohkem siit: https://www.accelerista.com/arvamus/diiselmootor-saatanast-v-ei/

 

Minu kogemused diiselautoga

Ka minu Škoda Karoq on diiselmootoriga, täpsemalt siis 110kW / 2.0 TDI. Olnud väga palju varasemalt sõitnud just bensiinimootoriga, olen juba täheldanud, et diiselmootor on vaiksem ning neelab vähem kütust.
Ökonoomsus on diiselmootori puhul kindlasti üks olulisemaid argumente. Paljude jaoks on suureks murekohaks aga see, et diiselautoga pole tark sõita palju lühikesi vahemaid tahmafiltri ummistumise tõttu ning talvise külmaga tekitab diiselkütus palju peavalu.

 

Külmakindel diiselkütus

Esiteks, me ei ela enam jääajas nagu veel 5 aastat tagasi, mil iga aasta said koolilapsed külmapühasid tähistada. Ajad on muutunud – kliima on soojenenud ning diiselkütuse kvaliteet on paranenud. Paljudes kütusejaamades on saadaval täiendstega diisel. Näiteks on Circle K paistnud silma reklaamidega, et kõikides automaat- ja täisteenindusjaamades on juba saadaval kvaliteetne arktiline diislikütus, mille külmataluvus on kuni -32°C. Vaevalt ilmastikuolud sellest enam karmimaks lähevad.

Tänu Circle K diiselkütuses olevatele miles lisaainetele saavutab auto ka parema külmkäivituse ja säästab kütusekuludelt kuni 3%. Mina eelistan milesPLUS premium kütust, sest tänu sellele töötab mootor efektiivsemalt ja väheneb ka mootorimüra. Seega loeb pigem kütusevalik ning diiselmootoriga autot ei peagi külmakartuses peast heitma. Kütuse kvaliteedis saad veenduda küsides ükskõik mis  teenindusjaamas kütuse sertifikaati – seal on kirjas kui külmale ilmale see kütus vastu peab. Suvistele kraadidele mõeldud diisel külmub, seega hooajale vastav kütus on oluline. 

  

Aga mis teema selle tahmafiltriga on?

Kui ma veel autosoovitusi teilt InstaStorydes küsisin, siis oli peamine soovitus diiselmootorit mitte võtta, kui suurem osa sõitudest on lühikesed ja linna vahel. Ütlen ausalt, et ma ei saanud üldse aru miks… Polnud selle tahmafiltri poleemikast veel kuulnudki siis.

Diisli tahmafilter ehk DPF on auto heitgaasisüsteemi osa, mis eemaldab heitgaasidest tahmaosakesi. Tahmast puhastatud heitgaasid väljuvad DPF filtrist, tahmafilter püüab tahmaosad heitgaasidest kinni, säilitab neid endas ja sobival hetkel regenereerimise (põletamise) teel muudab süsinik-dioksiidiks, et filter aja jooksul ei ummistuks ja filtri töövõime säiliks.

 

Regenereerimine

Regenereerimisprotsess saab toimuda loomulikul viisi, kui on olnud selleks sobivad sõidutingimused (kiirusel 90km/h maanteesõitu vähemalt 15min). DPF filter saavutab sellise sõiduga ise piisavalt kõrge temperatuuri 350…500’C, et põletada ära kogunenud tahm.

Kui uurisin selle kohta lähemalt auto spetsialistidelt, siis tahmafiltri ummistumise hirm pole küll mingi mõjuv põhjendus, miks eelistada bensiinimoorit diiselmootorile. Tänapäevased tahmafiltrid peavad ka regenereerimiseta 10 000 km kenasti vastu. Ja kord 10 000 km jooksul sõidetakse suure tõenäosusega ikka ka maanteel piisavalt kaua, et regenereerimine saaks toimuda.

Kui tõesti aga mitte, siis on alati võimalik seda protsessi läbi viia ka sunduslikku regenereerimist autotöökojas. Mina oleksin potentsiaalselt saanud esimese regenereerimise oma autole juba tehtud, kui sõitsin raamatuesitlusi tegema Pärnusse ja Tartusse, läbides kokku sealjuures 500km ja 6h maanteesõitu. Küll aga pole mul arvatavasti piisavalt tahma jõudnud sinna veel koguneda, et regenereerimist oleks olnud vaja läbi viia.

Kuna ilmastikuolud sel teekonnal olid kohutavad, lõputu lörtsisadu ja libedad teed, siis tänan südamest Škoda Karoqi next level automaatikat, mis lülitas ise koguaeg sisse ja välja kaugtuled, nelikvedu, mis hoidis mind kindlalt teel ning cruise controli, mis jäljendas täpselt eesolevat sõidukit ning andis mulle märku, kui oli oht roolis tukkuma jääda. See oli mu esimene nii pikk üksinda sõit ning olen alati olnud see pikal teekonnal tukkuja tüüp. Armusin oma autosse nüüd ülepea kaela ära!

NB! Muidugi osutusid ülioluliseks ka talverehvid, mis on juba alates 1. detsembrist kohustuslikud! Tahan kõigile südamele panna, et ei riskitaks nii enda kui teiste eludega ning vahetataks rehvid talverehvide vastu õigeaegselt… enne kui ootamatult lumi maha sajab ning häda käes on. Kui sõidad sageli linnavälistel teedel, eelista naastrehve. Kui teed valdav enamus sõite linnas, eelista lamellrehve. 

Lõpetuseks soovin teada, mis mootoriga on sinu auto? Kas kasutad külmakindlat diiselkütust? Mis suhtumine on sinul tahmafiltriga seonduvaga? Jaga minuga oma kogemusi! Ohutut sõitu kõigile!

Fotod – Artur Ivlijev (IG: @digiauto.ee)

11 Kommentaari

  1. H ütleb:

    No MA olen ka circle k klient aga et diisel miles plussiga mul mootor våhem häålt teeb siis see on küll puhas reklaam.
    Mootor teeb ikka Sama kõva müra kui ilma plussita diisel.

  2. Uudu ütleb:

    Selle diislijutu kiituse peale soovitan vaadata Netflixi dokumentaalsarja Dirty money esimest episoodi. Selles on ülevaade, et mis diiselmootor siis on ja kui hea ta on. Škoda on W grupi toode- https://www.netflix.com/ee/title/80118100

  3. Mikk ütleb:

    Gaas on tore nii rahakoti kui looduse seisukohalt. Põleb puhtalt ja kolmandiku võrra vähem co2.

  4. sven ütleb:

    Minul on Crysler Grand Voyager ja ma ei tea, kas mu autol on üldse tahmafilter. Olles ise omanud 2 bensiinimootoriga autot ja nüüd kolmas diisel siis diisliga on ikka parem sõita ja küttekulu ka väiksem, mootor on mu auto 2.5 ja kW 105 🙂 hea mõnus suur auto ja ruumi laialt käes. Sõidan vähemalt 10km igapäevaselt ja pikemaid otsi ikka iga nädal vähemalt korra ning talvediisel juba paagis sees .)

  5. Priit ütleb:

    Mulle meeldib su blogi lugeda sest seda on lihtne lugeda ning illustreerivad pildid on ilusad ja Sina ise väga meeldiv silmale. Küll aga on kõik su tekstid puhas reklaam ja üldse mitte varjatud “product placement”. Sa võiks seda veel veidi harjutada mu arust siis oleks veel meeldivam lugeda. Häid pühi! 🙂

    • Paljas Porgand ütleb:

      Miks ma peakski tegema varjatud reklaami? Ma olengi susuturundusblogija 🙂 See on mu kirg, töö ja leib laual üheskoos. Aga aitäh ja häid pühi ka Sulle!

  6. Miks pole võrdluses gaasiautot? ütleb:

    Meil on gaasi-bensiini auto. Eelkõige kasutab gaasi, kui see on otsas, hakkab bensiini kasutama. Kulu on vähemalt 50% väiksem kui meie eelmisel väga ökonoomsel diiselautol. Lisaks on maagaasiga sõitmine ka loodussõbralikum.

  7. Ülo ütleb:

    4.4 (V8) bensiinimootor, palju lõbusam kui elektrimootorid jms minu arvamusel! Autoks on 2013 Volvo S80.

  8. Kati ütleb:

    Mul on diiselauto, kuna igapäevased sõidud on pikad ja diisel on ökonoomsem.
    Seda, et diisel vaiksem on, ma küll uskuda ei taha. Üldjuhul on siiski vastupidi.
    Aga põhjus, miks lühikeste linnasõitudega võiks eelistada bensiinimootorit, on selles, et diisel soojeneb aeglasemalt ja kogu aeg külma mootoriga sõitmine ei tule autole kasuks. Sõit peaks olema vähemalt nii pikk, et mootor läheb soojaks. Kuigi eelsoojendus leevendab seda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga